1-11-709/133 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-709

K O H T U M

Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15 jaanuar

2014.a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-709 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo Taotlus Erakorraline ettekanne N.A kohta Süüdimõistetu N.A Isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja: vandeadvokaat Rein Napa. RESOLUTSIOON

Jätta N.A-le Tartu Maakohtu 16.11.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11- ata mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööram ning jätkata kriminaalhooldust.

Menetluskulu, s.o tasu vandeadvokaat Rein Napa poolt N.A-le riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaeb Jõgeva kohtumajja 10 päeva

use Tartu Maakohtule

jooksul arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

TN.A SISU

JA MENETLUSE KÄIK N.A on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 16.11.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 11-709 KarS § 121 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks on mõistetud 8 kuud vangistust, KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks on mõistetud 4 aastat vangistust ning KarS § 424 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel liideti karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 4 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati N.A karistust Tartu Maakohtu 28.07.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-

10-6024 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuse kogumis mõistetu N.A-le 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel määrati, et karistuse algust arvestatakse alates 30.08.2010.a, s.o N.A kahtlustatavana kinnipidamisest.

Kohtuotsus jõustus 23.11.2011.a. Viru Maakohtu 15.10.2013.a kohtumäärusega vabastati N.A KarS § 76 lg 2 p 2 ja lg 3, 4 alusel temale Tartu Maakohtu 16.11.2011.a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus määras, et ärakandmata karistust ei pöörata N.A suhtes täielikult täitmisele, kui ta katseaja jooksul, s.o kuni 28.02.2015.a, ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle KarS §

75 lg 1, 2 alusel katseajaks määratud kontrollnõu elab kohtu määratud alalises deid ja kohustusi:

elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt ks päevaks;

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; kohustub mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; otsib endale töökoha või võtab ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksu mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud l vanglast vabanemise päevast; kohustub isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata; osaleb sotsiaalabiprogrammis. KarS §

76 lg 4 alusel määrati katseaeg karistusaja ulatuses ning KarS § 78 lg 2 alusel ha kkab katseaeg

kulgema määruse jõustumisest ja N.A vangistusest vabanemisest. Kohtumäärus jõustus 26.10.2013.a.

15.11.2013.a esitas kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo kohtule erakorralise ettekande N.A kohta, kuna isik ei täida talle määratud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata.

N.A on esimesel kohtumisel kinnitanud, et suudab täita kõiki kohustusi ning 3 aastat vangistust mõjus kui alkoholivastane ravi. Alates 06.11.2013.a asus tööle OÜ-s Birkendia.

12.11.2013.a teostati alkoholi tarvitamise keeluga isikute kontrolli, kui hooldusalune oma elukohas puhus alkomeetrisse joobeks 0,19 mg/l, väites, et tarbis lonksu õlut. Samuti ilmnes, et isikul oli külas korduvalt kriminaalkorras karistatud Germo Balabin. Korteris viibis ka tema onu Tarmo N.A. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks. Ettepaneku tegemisel lähtu kriminaalhooldusametnik KarS § ooldusalune jätkab

76 lg 5. Ametnik leiab, et h

vangistusele eelnenud elustiili. Eeltoodud rikkumised näitavad, et vabastatu ei ole asunud paranemise teele, tal puudub motivatsioon oma käitumist muuta ning uue kuriteo risk on jätkuvalt suur.

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud taotluse juurde, kuna KarS § 76 lg 5 ei anna karistuse täitmisele pööramiseks muid alternatiive. Kriminaalhooldaja sõnul on süüdimõistetuga räägitud kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmisest ning rikkumise tagajärgedest. Samuti on isik kinnitanud, et suudab neid täita. N.A elab onu juures, kes on kinnitanud, et suudab tagada rikkumistevaba olukorra kodus. Tööandja on isikuga rahul. N.A selgitas, et tarbis alkoholi ainult korra ning alkoholiisu puudub. See oli rumal juhus, võttis ainult lonksu õlut ja kohe kontrolliti ning näitaski joovet. Kahetseb ja saab aru rikkumise tõsidusest. Edasiselt ja ka enne seda on käitunud vastavalt kohtu poolt määratud nõuetele. Ta töötab ja on püsisuhtes. Kooselust enne vangistust on sündinud laps, kelle kasvatamisest võtab

ta

osa ja elukaaslasega on esitanud avalduse abielu sõlmimiseks. Kriminaalkorras karistatud isikutest on suhelnud vaid Germo Balabiniga, ke trennis ning seda on llega on käinud ühes

maininud ka kriminaalhooldajale. Sellel päeval, kui kriminaalhooldaja nägi teda Balabiniga onu juures, ei olnud süüdimõistetu teadlik, et Balabain ka onu korteris viibib.

Kaitsja leidis, et käesolevalt on võimalik kaaluda muude võimalike alternatiivide olemasolu.

N.A on suutnud käituda õiguskuulekalt. Tal on olemas töökoht ning probleeme ei ole olnud. Leidis, et isik on teinud järeldused ja saab aru, et tuleb hoiduda alkoholi tarvitamisest. Palus kohtul mitte

pöörata karistust täitmisele.

KOHTU SEISUKOHT Kohus lei , et N.A ab karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Vastavalt sellele on kriminaalhooldaja esitanud kohtule erakorralise ettekande põhjusel, et N.A on rikkunud temale KarS § 75 lg

2 p 2 j

a p 7 alusel määratud kohustusi. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et KarS §76 lg 5 sõnastus jätab mulje, et karistus tuleb täitmisele pöörata, on kohtul rikkumise tuvastamisel kaalutlusõigus ning hinnata tuleb muuhulgas ka rikkumiste raskust. Sealjuures peab tehtav otsustus vastama ka karistusõiguse üldistele põhimõtetele. Eelkõige vajab kaalumist asjaolu, kas järgnev tagajärg on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.

Kohtuistungil uuritu põhjal süüdimõistetu suhtlemine on alust asuda seisukohale, et kriminaalkorras karistatud G. Balabiniga oli kordne ning see leidis aset juhuslikult N.A ühe – saabus koju, kus tema onul oli külas G. Balabin. G. Balabiniga suhtlemine ei olnud N.A poolt planeeritud ja tema tahtest suunatud tegevus. Samuti on alkoholitarvitamise keelu rikkumine olnud ühekordne ja tuvastatud joove väga madal (0,19 mg/l).

Samas saab asuda seisukohale, et N.A on teinud toimunust tõsised järeldused ning tegemist o olukorraga, mis ei ole negatiivselt . Ta on peale li mõjutanud N.A käitumist

vangistusest vabanemist saavutanud stabiilse eluviisi ning tal on pere toetus. Uute õigusrikkumiste üüdimõistetu on asunud tööl toimepanekut tuvastatud ei ole. S

e ning kriminaalhooldaja sõnul on tööandja temaga rahul. Kriminaalhooldaja esitatust on näha, et N.A on täitnud kõiki kontrollnõudeid ja muid lisakohustusi korrektselt. Seega leiab kohus, et tema isik vastab ka praegu KarS § 76 lg 3 sätestatud nõuetele, millest tulenevalt on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine olnud põhjendatud ja karistuse eesmärgid saavutatud.

Kohus leiab, et N.A puhul tuvastatud rikkumiste tõsidus ja raskus ei ole proportsioonis

KarS § 76 lg 5 ette nähtud võimaliku tagajärjega, s.o karistuse täitmisele pööramisega.

Rikkumiste ühekordsus, madal intensiivsus (0,19 mg/l) ja süüdlase isiku muu positiivne käitumine võimaldavad sellist rikkumist korvata leebema meetmega, s.o intensiivsema käitumiskontrolli jätkamisega.

Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotluse N.A-le

Tartu Maakohtu 16.11.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-709 mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks.

Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 45 lg 2 p 1 on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik, kui isik on p

N.A-le kaitsja. N.A annud kuriteo toime alaealisena, mistõttu määras kohus kaitsjana na vandeadvokaat Rein Napa, kes esitas kohtule osales riigi õigusabi korras määratu taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 103,08 eurot. Kohus leidi

s, et kulu on põhjendatud ja kinnitas selle. KrMS § 180 lg 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et m

enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialisee Kui menetl rumisväljavaateid. uskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et

käesolevalt menetluskulude väljamõistmine süüdimõistetult ei ole põhjendatud ja need tuleb jätta riigi kanda. Käesolevas menetluses on kaitsja osavõtt kohustuslik tulenevalt sellest, et kuriteod olid toime pandud alaealisena. Käesolevaks ajaks täisealiseks saanud isikul endal puudub võimalus otsustada selle üle, kas ta kaitsjat soovib. Arvestada tuleb ka asjaolu, et tegemist on noore inimesega, kes peale vangistusest vabanemist on alles sisse seadmas enda elujärge. N.A küll töötab, kuid saadav töötasu ei ole suur. Täiendava rahalise kohustuse määramine halvendaks ilmselt isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja võiks suunata ta uutele rikkumistele.

Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427, 432.

Kohtunik: