4-14-617/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus

29. jaanuar 2014.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-14-617 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi D.I väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik D.I, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: XXX ehitaja (№rras), elukoht: XXX; Kohtuvälise menetleja esindaja

Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve keskuse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON 1.

Süüdi tunnistada D.I Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi mõista talle karistuseks arest 5 (viis) päeva.

2. Lugeda D.I karistuse kandmise aja algust temale Harju maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt 29.01.2014.a kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-14-619 mõistetud aresti ärakandmisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Kristjan Laht on 11.09.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1248008 selle kohta, et D.I 10.09.2013.a kella 23.40 ajal Harjumaal, Keila vallas, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee

37 km. Liikudes Rannamõisa suunas juhtis mootorsõidukit Škoda Fabia reg nr XXXasulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 63 km/h võrra, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, rikkudes LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab menetlusaluse isiku isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 29.01.2014.a kohtuistungil menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad, D.I selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud.

Menetlusalune isik D.I kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning selgitas, et tema ei ole 11.09.2013.a sõidukit juhtinud, politsei on teinud mingi vea dokumentides, seda viga taheti parandada, temaga eraviisiliselt kokku saada.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et D.I tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest kokku arestiga 8 päeva.

Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – D.I-le inkrimineeritud väärtegu LS §

201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et menetlusalune isik D.I omamata mootorsõiduki juhtimisõigust väärteo toimepanemise ajal s.o 10.09.2013.a kella 23.40 ajal juhtis mootorsõidukit. Antud faktid loeb kohus tõendatuks väärteoprotokolliga, D.I suhtes 19.08.2013.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et isikul puudub kehtiv juhiluba. Kuigi D.I end selles väärteos süüdi ei tunnista, leiab kohus, et tema süü on tõendamist leidnud. Väärteoasja materjalidest nähtub, et rikkumine on toime pandud 10.09.2013.a kell 23.40, kuid protokolli koostamine on toimunud juba siis, kui alanud on 11.09.2013.a. Esialgselt on väärteoprotokollile koostamise kuupäevaks märgitud 10.09.2013., kuigi tegelikult koostati see ajaliselt juba pärast südaööd, ehk 11.09.2013.a. Samas nähtub väärteoprotokollist, et D.I on protokollile allkirja andes märkinud kuupäevaks 11.09.2013.a, so õige kuupäeva, mil väärteoprotokolli koostamine on toimunud. Väärteoprotokolli koostanud ametnik on oma määrusega 08.10.2013.a väärteoprotokolli koostamise kuupäevaga seotud ebatäpsuse parandanud, juhindudes VtMS §-dest 31 lg 1 ja 64. Seega ei saa olla kohtu arvates vaidlust selles, et väärtegu on

D.I poolt toime pandud 10.09.2013.a kella 23.40, kuid väärteoprotokoll on koostatud 11.09.2013.a. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik D.I teab, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, sest juhilubasid temale väljastatud ei ole. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud D.I käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad, kuna kohtu arvates ei ole isiku poolt avaldatud kahetsus puhtsüdamlik. D.I ei ole kunagi juhtimisõigust olnud, ta on mitmel korral väärteokorras liiklusalaste väärtegude eest karistatud, kuid varasematest karistustest järeldusi teinud ei ole ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset küünilist suhtumist kaaskodanike elu ja tervisesse s.t arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ei pea kohus võimalikuks D.I karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, vaid teda tuleb karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63 lg 1; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/