4-14-548/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Harju Maakohus

27.jaanuaril 2014.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Väärteoasja number

4-14-548

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Väärteoasi

S.Z väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja 227 lg 1

järgi

Menetlusalune isik

S.Z,

isikukood XXX, Eesti Vabariigi

kodanik, ei tööta, elukoht: XXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus

menetlusteenistuse esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

1.

Süüdi tunnistada S.Z Liiklusseaduse §

201 lg 2 ja 227 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1

kohaldamisel mõista Liiklusseaduse § 201 lg 2 eest

karistuseks arest 5 (viis) päeva.

2. Aresti kandmise aja algust lugeda alates S.Z

kinnipidamisest s.o 26.01.2014.a kell 12.40

3. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri

arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

võib

edasi

kaevata

Tallinna

Ringkonnakohtule,

teatades

kirjalikult

apellatsiooni

esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Benita Põder on 26.01.2014.a koostanud väärteoprotokolli AB 1305451 selle kohta, et S.Z 26.01.2014.a kella 12.35 ajal Männiku tee/Kagu tee liikudes Karusmarja tänava suunas juhtis mootorsõidukit BMW 520i reg nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, samuti tema juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 72 +/- 3 km/h, suurim lubatud kiirus on 50 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 19 km/h. Sellise tegevusega rikkus S.Z Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 3 ja 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 201 lg 2 ja 227 lg 1 järgi. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab menetlusaluse isiku isikusamasuse, teeb teatavaks kohtukoosseisu. Kohus selgitas 27.01.2014.a kohtuistungil menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused ja kohustused olid menetlusalusele isikule arusaadavad. Kaitsjale on tema õigused ja kohustused arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik S.Z tunnistas end temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, märkides, et tal ei ole kunagi juhtimisõigust olnud. Seekord istus rooli, sest oli vaja rase naine viia juuksurisse, kahetseb, et nii tegi. Palub võimalusel määrata üldkasulikku tööd, sest ta peaks kolmapäeval minema proovipäevale, et saada tööle. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et S.Z tuleks karistada LS § 201 lg 2 ja 227 lg 1 järgi arestiga 6 päeva. Karistuse kandmise algust lugeda alates kinnipidamisest. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – S.Z inkrimineeritud väärtegu LS §

201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 26.01.2014.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, isikul kehtivaid juhilubasid ei ole. Menetlusalune isik S.Z on kinnitanud, et tal ei ole kunagi juhtimisõigust olnud. Samuti on väärteoasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et S.Z juhtis asulasisesel teel kiirusega 72 +/- 3 km/h, suurim lubatud kiirus on 50 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 19 km/h, see väärtegu on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omamata, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 19 km/h. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS 201 lg 2 ja 227 lg 1 järgi väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – S.Z teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus S.Z 26.01.2014.a mootorsõidukit juhtima, ületades tahtlikult lubatud sõidukiirust.

Väärteod on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt kohtus antud ütlustega, millistest nähtub, et S.Z kinnitab, et tema juhtis mootorsõidukit omata juhtimisõigust, ületas lubatud sõidukiirust, S.Z suhtes 17.12.2013. ja 26.01.2014.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, S.Z suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, S.Z suhtes väljastatud Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttega, viimasest nähtub, et menetlusalusele isikul kehtivad juhiload puuduvad. Kiiruse ületamine on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud S.Z käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval hetkel asub kohus seisukohale, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et S.Z ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist.

Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset t suhtumist ühiselu reeglitesse ja kehtivatesse seadustesse. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid siis ei pea kohus võimalikuks S.Z karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Kohtule ei ole vähetähtis teadmine, et menetlusalust isikut on varasemalt samalaadsete liiklusalaste väärtegude eest karistatud arestiga. Seega ei ole S.Z hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi.

Aresti asendamist üldkasuliku tööga ei pea kohus põhjendatuks. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2; 227 lg 1 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest.

Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/