Legislator Case Law & Legislation
2-13-33070/15 AI generated

2-13-33070/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-13-33070/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

jaanuar 2014.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-13-33070 Tsiviilasi K.K.i hagi I.K. vastu elatise suuruse muutmise nõudes Tsiviilasja hind 246.97 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K.K., isikukood x, elukoht x, seaduslik esindaja P. K. Kostja I.K., isikukood x, elukoht x Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus) RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

2-13-33070/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Nähtuvalt hagile lisatud Pärnu Maakohtu 05.06.2008 kohtuotsusest tsiviilasjas nr x xx xxxx mõisteti kostjalt I.K.lt välja elatis tütre K.K.i ülalpidamiseks alates 01.06.2008 139.01 eurot (2175 krooni). Otsuse kohaselt oli nõue esitatud sel ajal kehtinud miinimummääras ning sisulist vaidlust ei olnud, kuivõrd kostja võttis hagi õigeks. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 (p 25 ja 26) märkinud, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2014.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-13-33070 Tsiviilasi K.K.i hagi I.K. vastu elatise suuruse muutmise nõudes Tsiviilasja hind

246.97 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K.K., isikukood x, elukoht x, seaduslik esindaja P. K. Kostja I.K., isikukood x, elukoht x Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus) RESOLUTSIOON

Rahuldada K.K.i hagi I.K. vastu. Suurendada Pärnu Maakohtu 05.06.2008.a otsusega tsiviilasjas nr x xx xxxx kindlaksmääratud elatise suurust ning mõista I.K.lt (K., isikukood x) tütre K.K.i (K., isikukood x) ülalpidamiseks välja igakuise elatusraha perekonnaseaduse § lõikes sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 1.01.2013 160.00 eurot ning alates 1.01.2014 177.50 eurot) alates 11. juulist 2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

Tsiviilasi nr 2-13-33070

2 (3) Sisulised asjaolud

11.07.2013 (puudused kõrvaldatud 22.08.2013) esitatud hagiavalduse kohaselt elab hageja K.K. (sünd. xx xx xxxx) oma ema P. K.i juures ja on tema kasvatada. Lapse isa I.K. maksab elatist siiani Pärnu Maakohtu 05.06.2008 kohtuotsuse alusel sel ajal kehtinud miinimummääras ehk 139.01 eurot (2175 krooni), mis on alla kehtiva miinimummäära. Hageja palub kostjalt seoses miinimummäära tõusuga (alates 01.01.2013 160 eurot, alates 01.01.2014 177.50 eurot) välja mõista elatise miinimumsummas alates 11.07.2013 ning samuti palub hageja 18.12.2013 esitatud täiendusega, et miinimumpalga tõusuga tõuseks automaatselt ka elatis kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja I.K. esitas küll 20.09.2013 vastuse hagiavaldusele, kuid sisulisi vastuväiteid selles hagile ei esitanud, kinnitades üksnes kehtiva kohtulahendi olemasolu elatise asjas ning paludes jätta menetluskulud hageja kanda. Ka kirjalikus menetluses määratud tähtaja jooksul kostja midagi asjas ei lisanud.

Kohaldatav õigus, kohtu põhjendused

Nähtuvalt hagile lisatud Pärnu Maakohtu 05.06.2008 kohtuotsusest tsiviilasjas nr x xx xxxx mõisteti kostjalt I.K.lt välja elatis tütre K.K.i ülalpidamiseks alates 01.06.2008 139.01 eurot (2175 krooni). Otsuse kohaselt oli nõue esitatud sel ajal kehtinud miinimummääras ning sisulist vaidlust ei olnud, kuivõrd kostja võttis hagi õigeks. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 (p 25 ja 26) märkinud, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise.

TsMS § 459 lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.

Samas lahendis märgib Riigikohus, et TsMS § 459 lg 2 alusel ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt. Seega saab käesoleval juhul elatist suurendada alates hagi esitamisest. Lisaks on Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 16) selgitanud, et kuna nii enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse (PkS )§ 61 lõikes 4 kui ka kehtiva PkS § 101 lõikes 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära), tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär.

Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Eelneva põhjal ning arvestades, et kostja ei ole esitanud asjas sisulisi vastuväiteid, on hageja nõue muuta elatise suurust kehtiva miinimummäärani (hagi esitamise ajal 160 eurot, alates 01.01.2014 177.50 eurot) õiguslikult põhjendatud. Hageja on õigesti märkinud, et elatise miinimummäär on võrreldes 2008.aastaga tõusnud, varasema kohtuotsuse tegemise aluseks aga oligi nimetatud määra suurus. Lapse vajaduste loetelu ega tõendeid ei ole sellises olukorras (kus nõutakse elatise suuruse määramist miinimummääras) vaja esitada.

Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused, seadusandja

Tsiviilasi nr 2-13-33070

3 (3) poolt miinimummäära (palga alammäära) tõstmine on seotud elukalliduse tõusuga, mis kindlasti mõjutab ka hageja vajadusi. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue suurendada 05.06.2008 aastal väljamõistetud elatist ning välja mõista kostjalt elatis alates 11. juulist 2013 PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras kuni hageja/lapse täisealiseks saamiseni. Hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, kuivõrd hagi rahuldati. TsMS §

174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik