Legislator Case Law & Legislation
4-13-8115/8 AI generated

4-13-8115/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-13-8115/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Süüdi tunnistada RE NPALS § 151 järgi ja karistada arestiga 3 (kolm) päeva. RE’l tuleb aresti kandmisele asuda hiljemalt 28. veebruaril 2014. a Põhja Prefektuuri Arestimajas aadressil Rahumäe tee 6, Kristiine linnaosa, Tallinn.

Legislator headnote

AI generated

4-13-8115/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu menetlusse saabusid Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuurist väärteoasja nr 2376,13,004079 materjalid RE rikkumise kohta NPALS § 151 järgi, kuna kohtuväline menetleja on seisukohal, et RE tuleks karistada arestiga. Kohtu põhjendused ja seisukoht VTMS-i § 83 p 2 kohaselt arutab väärteoasja maakohtunik, kui väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine. VTMS-i § 90 lõike 1 alusel arutati väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuistungil esindas RE’d IN.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuaril 2014 Tallinnas, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number

4-13-8115 Kohtunik

Anne Rebane Sekretär

Merike Kunnus Väärteoasi RE väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) §

151 järgi Menetlusalune isik RE, isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: XXX; kodakondsus: määratlemata; töökoht: puudub Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri esindaja Marina Vahersalu Menetlusaluse isiku esindaja IN Väärteoprotokolli number AB1249338 väärteoasjas nr 2376,13,004079 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st

107 lg 1 p 1 ja §-st 83 p 2, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada RE NPALS § 151 järgi ja karistada arestiga 3 (kolm) päeva.

2. RE’l tuleb aresti kandmisele asuda hiljemalt 28. veebruaril 2014. a Põhja Prefektuuri Arestimajas aadressil Rahumäe tee 6, Kristiine linnaosa, Tallinn.

3. Kui RE ei ole tähtajaks aresti kandma asunud, kohaldada tema suhtes sundtoomist aresti kandmiseks.

4. RE’l tasuda menetluskuluna joobeseisundi tuvastamiseks toimingute tegemise kulu 6,40 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 35 eurot, mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE40300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Harju Maakohtu viitenumber on 2800049777. Selgitusse tuleb märkida väärteoasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 15. päeval apellatsiooniteate esitamisest. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu menetlusse saabusid Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuurist väärteoasja nr 2376,13,004079 materjalid RE rikkumise kohta NPALS § 151 järgi, kuna kohtuväline menetleja on seisukohal, et RE tuleks karistada arestiga. Kohtu põhjendused ja seisukoht VTMS-i § 83 p 2 kohaselt arutab väärteoasja maakohtunik, kui väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine. VTMS-i § 90 lõike 1 alusel arutati väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuistungil esindas RE’d IN.

IN on oma allkirjaga kinnitanud, et ei soovi kohtuistungi protokolli koostamist. Vastavalt NPALS-i §-le 3 lõikele 1 on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS-i § 151 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest.

Vastavalt KrMS-i §-le 60 lõikele 2 on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. KrMS-i § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. RE poolt 08.11.2013 kell 10.00 ajal Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas X arsti ettekirjutuseta narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamine on tõendatud: RE ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab, et tarbis 08.11.2013 kell 10.00 aadressil XX, Tallinn fentanüüli; joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millest nähtub, et 09.11.2013 RE’lt võetud uriiniproovis sisaldus fentanüüli.

Sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt kuulub fentanüül narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Seega on täidetud NPALS-i § 151 objektiivne teokoosseis. Subjektiivsest küljest on KarS-i § 15 lõike 3 kohaselt väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tarbis ta fentanüüli aadressil XX, kus elab lapse isa, kes temale keelatud ainet pakkus.

KarS-i § 16 lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. RE teadis, et tarvitab keelatud ainet, kuid tegi seda sellegipoolest, mistõttu pani ta väärteo toime otsese tahtlusega. Seega on täidetud subjektiivne teokoosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab RE NPALS-i § 3 lõike 1 rikkumise eest NPALS-i § 151 järgi. NPALS-i § 151 järgi karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

KarS-i § 56 lõike 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RE on isik, keda iseloomustavad varasemad korduvad õigusrikkumised nii väärteokui kriminaalkorras. Karistusregistri teatise kohaselt on RE’d väärtegude eest karistatud rahatrahvidega 2012. aastal neljal korral, viimati 17.10.2012. Karistusregistri seaduse § 24 lõike 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta.

Kuna karistusandmeid pole registrist kustutatud, järeldub sellest, et RE poolt viimase rahatrahvi tasumisest on möödas vähem kui aasta või on rahatrahv jäetud tasumata, mistõttu on tegemist kehtivate karistustega. Rahatrahvid ei ole RE’d õiguskuulekale teele asuma mõjutanud ning isik on jätkanud õigusvastase tegevusega. Seetõttu leiab kohus, et kohaldada tuleb rangemat karistust – aresti. KarS-i § 48 kohaselt võib kohus mõista aresti kuni 30 päeva. RE on menetlusaluse isikuna antud ütlustes märkinud, et kahetseb toimepandut, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS-i § 57 lg 1 p 3 järgi.

Raskendavad asjaolud KarS-i § 58 järgi puuduvad. RE’l on narkootikumide tarvitamisega olnud probleeme ka varem. Teda on varasematel aastatel korduvalt NPALS-i § 151 järgi karistatud. Viimati lõpetas Harju Maakohus RE suhtes väärteomenetluse NPALS-i § 151 järgi otstarbekuse kaalutlusel 06.11.2009. Käesolevalt on RE’l taas probleemid narkootikumide tarvitamisega. Kohus on seisukohal, et eripreventsiooni silmas pidades tuleb isikut rangemalt korrale kutsuda, arvestades muuhulgas ka asjaolu, et RE’l on kasvatada alla 1-aastane laps, kelle jaoks narkootikume tarvitav ema võib olla nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt ohtlik.

Samuti oleks üldpreventiivsest aspektist kohtu silmis ebaõiglane varasemalt korduvalt õigusrikkumisi toime pannud isikut taas karistada kergemaliigilise karistusega.

Lisaks eeltoodule puudub menetlusalusel isikul ka töökoht, mistõttu rahalise karistuse määramine ei ole mõeldav, kuna isikul puudub sissetulek. Menetlusaluse isiku esindaja väide, et arest tuleks jätta kohaldamata, kuna RE’l on võimalik rahatrahvi tasuda ka lapsetoetusest või lähedaste poolt antavast rahast, on kohtu arvates kohatu. Lapsetoetus on mõeldud lapse ülalpidamiseks, mitte narkootikume tarvitava vanema trahvide maksmiseks. Kuna rahatrahv on karistus, tuleks süüteo toimepanijal see karistuse eesmärkide saavutamiseks alati ise tasuda.

Menetlusaluse isiku esindaja väidab, et arest tuleks jätta kohaldamata, kuna lapse kellegi teise hoolde jätmise korral võib lapse isa DG (isikukood: xxxxxxxxxxx) võtta lapse enda juurde peamiselt soovist saada lapse toetusraha endale. Kohus märgib, et tegemist on paljasõnaliste väidetega, ning lapse hooldusõiguse osas on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mis ei ole käesoleva väärteoasja lahendamisel relevantne. Menetlusaluse isiku esindaja väitel kasutab lapse isa DG narkootikume ning on varasemalt tarvitanud vägivalda nii RE kui ka lapse suhtes, mistõttu kujutab ta endast ohtu lapsele, kui RE aresti kannab.

Väärteoasja materjalide hulka on lisatud 10.11.2013 epikriis, millest nähtub, et RE’l on tuvastatud pindmine kõhu-, selja alaosa ja vaagnavigastus, selja alaosa ja vaagna kontusioon. Epikriis ei tõenda, et vigastused tekitas DG, samuti puuduvad tõendid DG poolt lapse suhtes vägivallatsemise osas. Juhul, kui DG on vägivallatsenud ja kujutab endast ohtu, tuleb selleks teha vastav avaldus politseile, kuid käesolevas väärteoasjas RE karistuse üle otsustamisel need asjaolud tähtsust ei oma. RE poolt menetlusaluse isikuna antud ütluste kohaselt tarbis ta fentanüüli 08.11.2013 just lapse isa DG juures aadressil XXX.

Kohtule jääb arusaamatuks, et kui RE peab DG ohtlikuks inimeseks, siis miks ta tema juures narkootikume tarvitamas käib. Kohus on seisukohal, et RE poolt väikese lapse kasvatamise kõrval narkootikumide tarvitamine on vastutustundetu. Menetlusalune isik oleks pidanud lapse ohutuse, huvide ja saatuse peale mõtlema enne narkootikumide tarvitama hakkamist, mitte kergema karistuse saamiseks. Kohus leiab, et arvestades RE varasemat käitumist, on ka lapse huvides vajalik RE’le määrata raskem karistuse liik – arest, mis sunniks teda oma tegude ja edaspidise käitumise osas sügavamalt järele mõtlema.

Kohus märgib, et aresti asendamine üldkasuliku tööga KarS-i § 69 alusel ei ole kohustus. Ka üldkasuliku töö määramise korral tuleks RE’l laps hoidmisele anda. Kohus on jõudnud siseveendumusele, et RE’l on vaja rahulikult oma vastutustundetut käitumist analüüsida, mistõttu tuleb teda karistada NPALS-i § 151 järgi aresti alampiirile jääva karistusmääraga, s.o arestiga 3 päeva. Anne Rebane Kohtunik