4-13-8792/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-13-8792 29.jaanuaril 2014.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, menetlusaluse isiku Rasmus X (ik XXX) seadusliku esindaja XXX ja kaitsja Liis Toomsalu ning kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas 28.01.2014.a. avalikul kohtuistungil Rasmus X kaebust PPA Põhja PP korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigori 06.12.2013.a. otsusele väärteoasjas nr.2315,13,009619

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 06.12.2013.a. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigori poolt koostatud otsusega nr 2315,13,009619 karistati Rasmus X LS § 201 lg 1 ja LKindlS § 661 lg 1 ning KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning juhtis mootorsõidukit, mille suhtes puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis.

Kaebuse sisu Menetlusalune isik Rasmus X esitas Harju Maakohtule kaebuse. Kaebuses märgitakse, et 16.11.2013 kell 23.50 Randvere tee 1 juhtis tema mootorsõidukit (roller) Yamaha Aerox reg.märgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning samuti puudus antud mootorsõidukil kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis. Rasmus X vaidlustab otsust karistuse osas, leides, et määratud karistus 200 eurot on ebaproportsionaalselt suur, arvestades asjaolusid, et tal varasemad süüteokaristused puuduvad, ta kahetses ja tunnistas oma tegu. Samuti palub Rasmus X arvesse võtta, et ta on alaealine, õpib hetkel ning tal puuduvad rahalised sissetulekud. Samuti palub arvestada, et nende leibkonnas on 2 isikut – tema ja ema ning nende perekonna ainsaks sissetulekuks on tema ema palk 379.57 eurot (neto). Tuginedes eelnevalt kirjeldatud asjaoludele ja arvestades, et Rasmus X soovib edaspidi hoiduda uute süütegude toimepanemisest, palub ta vähendada temale määratud rahalist karistust ning määrata uus karistus, mis oleks mõõdukas ja proportsionaalne.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja seaduslik esindaja kaebuse juurde. Kaitsja toetas kaebust ja taotles karistuse kergendamist. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu, nõustus Trahvi tasumise määramisega ositi.

Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesoleval juhul kaebaja ei vaidlusta enda süüd väärteorikkumiste toimepanemises, kuid ta vaidlustab mõistetud karistust, s.o rahatrahvi suurust, leides, et see on ebaproportsionaalselt suur. Kohus leiab, et väärteoprotokollis nimetatud teod LS § 201 lg 1 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Rasmus Xl kehtivaid juhilube ei ole. Ometi juhtis ta väärteoprotokolli kohaselt 16.11.2013 kell 23.50 Randvere tee 1 parkas mootorsõidukit (roller) Yamaha Aerox reg.märgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti juhtis ta mootorsõidukit, mille suhtes puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis. Nimelt nähtub Kindlustuskaitse kehtivuse kontrollist, et sõidukil reg.märgiga XXX 16.11.2013 kell 23.50 kehtivat kindlustuspoliisi polnud. Samuti on rikkumist kirjeldanud tunnistaja XXX oma ütlustes ning menetlusalune isik on tunnistanud oma süüd ja avaldanud kahetsust. Seega leiab kohus, et tõendite pinnalt on tõendamist leidnud Rasmus X poolt LS §

201 lg 1 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine.

Kohus nõustub kaebuse väidetega, et võttes arvesse menetlusaluse isiku isikuandmeid ja asja tehiolusid, ei ole karistus proportsionaalne. Kohus leiab, et kuigi väärteootsuses on märgitud, et otsuse tegemisel võetakse arvesse KarS § 56 sätestatud asjaolusid ja karistus peab olema proportsionaalne ja mõõdukas, ei nähtu, et otsuse tegemisel oleks piisavalt arvestatud karistust kergendavaid asjaolusid, menetlusaluse isiku isikut ning et mõistetud karistus oleks proportsionaalne. Ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks mõistnud karistuse tulenevalt keskmääraga võrdlemise tulemusena.

Nimelt tuleb karistuse mõistmisel aluseks võtta karistuse keskmäär ning kergendavate asjaolude ilmnemise peaks karistus jääma esimesel rikkumusel alla karistuse keskmäära ning raskendavate asjaolude ilmnemisel siis keskmäära või üle keskmäära. Käesoleval juhul ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks tegelikult arvesse võtnud seda, et Rasmus X varasemad rikkumised puuduvad ja käesoleval juhul on tegemist esmakordse rikkumisega. Lisaks on Rasmus X tunnistanud täielikult oma süüd ja avaldanud puhtsüdamlikult kahetsust. Lisaks on Rasmus X alaealine.

Seega kohus nõustub kaebuses tooduga, et kohtuväline menetleja on mõistnud Rasmus X liiga raske karistuse, mida peab kohus vajalikuks vähendada. Nimelt on Rasmus X etteheidetava teo eest ettenähtud karistusena rahatrahv kuni 100 trahviühikut (LS § 201 lg 1 järgi kuni 100 trahviühikut või arest ja LKindlS § 661 lg 1 järgi kuni 100 trahviühikut, KarS § 63 lg 1 järgi, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse), ning vaatamata sellele, et Rasmus X on varem karistamata alaealine, kes on tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, on kohtuväline menetleja määranud rahatrahvi keskmäära suuruses summas, s.o 50 trahviühikut ehk 200 eurot.

Kohus nõustub siinkohal kaebuse esitajaga, et karistus on ebaproportsionaalne ning ei ole mõõdukas toime pandud rikkumist, rikkumise asjaolusid ja menetlusalust isikut arvestades ning karistus on seega ebamõistlikult suur. Võttes arvesse juba eelpooltoodud asjaolusid ja Rasmus X isikuandmeid ning arvestades ka seda, et alaealine Rasmus X õpib ja ei oma sissetulekut ning perekonna ainsa sissetuleku moodustab vaid Rasmus X ema miinimumpalga suuruse summaga lähedane töötasu, on põhjendatud esmase liiklusrikkumise eest karistuse mõistmine keskmäärast madalamas määras, s.o 25 trahviühikut summas 100 eurot.

Kohtule esitatud tõenditega on väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab samuti, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on küll põhjendatud, kuid mitte nii suures ulatuses. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Kogutud tõendid kinnitavad Rasmus X süüd toimepandud rikkumistes. Kohus peab vajalikuks otsust muuta vaid karistuse suuruse osas, sest kuigi kohtuväline menetleja on oma otsust põhistanud, ei ole ta karistuse mõistmisel piisavalt arvesse võtnud Rasmus X isikut, temal varasemate (liiklus)rikkumiste puudumist ja kergendava asjaoluna KarS § 57 mõttes ka kahetsust.

KarS § 66 lg 2 alusel võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Arvestades, et alaealisel Rasmus X sissetulek puudub, ta õpib ning perekonna majanduslik olukord pole kiita, on kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada Rasmus X tasuda talle määratud rahatrahv ositi. Kohus võimaldab rahatrahvi 100 eurot tasuda 4 kuu jooksul võrdsetes osades (25 euro suuruse osamaksena) pärast kohtuotsuse jõustumist. Rahatrahvi ositi tasumine ei vähenda määratud karistuse mõju, küll aga väldib isiku majanduslikku raskusesse sattumist ning igapäevase toimetuleku olulist halvendamist. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse ja tühistab osaliselt väärteomenetleja otsuse, jäävad alaealise menetlusaluse isiku, kelle puhul kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, menetluskulud (kaitsjatasu) riigi kanda. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 111, 132 p 2, 155, 156 kohus o t s u s t a s:

Kaebus rahuldada. Tühistada osaliselt Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 06.12.2013.a otsus nr 2315,13,009619, nimelt Rasmus X mõistetud karistuse osas. Teha uus otsus, millega mõista Rasmus X Liiklusseaduse §

201 lg 1 ja Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. Muus osas jätta otsus muutmata.

KarS § 66 kohaselt määrata, et Rasmus X karistusena mõistetud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 4 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank (IBAN EE 89 1010220034796011); a/a nr 221023778606 Swedbank (IBAN EE 93 2200221023778606); a/a nr 333416110002 Danske Bank (IBAN EE

40 3300333416110002), viitenumber 10220125164044, iga kuu 25 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud, s.o kaitsjatasu jätta riigi kanda.

Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtunik: