1-11-828/72 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-828

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-11-828

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kaitsja

Jaan Tedder

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid H. tingimisi enne E tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu H.E (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 23.01.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada H.E karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni

16.07.2016, millest esimeseks 9 (üheksaks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna

Haapsalu talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Xxx) ning kohustada H.E järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada H.E suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammis;

6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 9 (üheksa) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

3. KrMS § 180 alusel mõista H.E-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 36 € (kolmkümmend kuus eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri

2800049777 ja selgitusse: „H.E , kohtuasi nr 1-11-828, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

4. H.E-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. H.E vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talitusele ja H. -le. E

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 09.01.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava H. tingimisi E enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 07.03.2012.a kohtuotsusega tunnistati H. süüdi KarS § 424 ja § E

199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 p 1 ja § 65 lg 2 alusel 5 aasta ja 15- päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 01.07.2011.a ja lõpp on 16.07.2016.a.

H.E kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et varasemad kuriteod on olnud isikuvastased, vägivaldsuse raskusaste on muutunud kergemaks.

Vangistuse ajal osales ja läbis aianduse eriala kutseõppe, samuti sotsiaalprogrammi

„Liiklusohutusprogramm“. Isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud hea, üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Isik enda sõnul elas enne vangistust koos abikaasa ja lastega üürikorteris ja peale vabanemist asub uuesti elama perekonna juurde. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

H.E kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et abikaasa sõnul on peresuhted korras ja kui Valter alkoholi ei tarbi, siis on ta armastusväärne abikaasa ja hea isa oma lastele. H. puhul on põhiline riskifaktor alkohol ja kriminaalse taustaga E

sõbrad. Samas on kriminaalhooldajal ka positiivseid näiteid selle kohta, et H. on E

suuteline elama täiesti karsket elu. Katseajal on ta suutnud peaaegu 1,5 aastat elada ilma alkoholita. Abikaasa koos alaealiste lastega elab 3-toalises üürikorteris aadressil Xxx.

Korteriomanik kinnitas kirjalikult, et on nõus, et H. vabaneb vangistusest E

ennetähtaegselt elektroonilise valve kohustusega. Kirjaliku nõusoleku vanglast vabanemiseks elektroonilise valve kohustusega andis ka abikaasa. Kriminaalhooldaja on kindlal veendumusel, et H. peab vabaduses elama täiskarsklase elu ja vaid siis on välistatud uute E kuritegude toimepanemine.

H.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Prokuröri abi Urmo Paal edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab

H. ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega. Leiab, et tuleb E määrata kriminaalhooldaja poolt märgitud lisakohustused.

Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et H. võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt E vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H. isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo E toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Viimase kohtuotsusega tunnistati H.E süüdi varguse eest, samuti mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, karistusele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus röövimise eest. Kuigi varasemad karistused ning kehtiv distsiplinaarkaristus näitavad pigem H. senist negatiivset hoiakut E õiguskuulekasse käitumisse, usub kohus, et praeguseks üle kahe ja poole aasta vanglas viibimist on pannud H. tõsiselt järele mõtlema oma õigusvastase käitumise negatiivsetele E tagajärgedele ning tema edasine käitumine on kooskõlas ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamistega. Kohtu hinnangul võimaldab H. tingimisi ennetähtaegne vabastamine E

katseajaga kuni 16.07.2016 ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle

käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust,

kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H. -le võimaluse tõestada, et ta on E

asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kuna H.E probleemidele alkoholiga on viidanud nii Vangla kui kriminaalhooldusametnik, peab kohus oluliseks, et ka kohtuistungil tunnistas H. probleeme alkoholiga, avaldades E nõusolekut pöörduda vabaduses ka vastavale ravile. Sellest saab kohus järeldada, et H. E

on aru saanud alkoholi kuritarvitamise kahjulikkusest ja selle seotusest toimepandud kuritegudega. Positiivsena hindab kohus siinjuures ka sotsiaalprogrammi

„Liiklusohutusprogramm“ läbimist vanglas. Vähetähtis ei ole ka kriminaalhooldusametniku arvamuses toodu, et katseajal on H. suutnud peaaegu 1,5 aastat elada ilma alkoholita. E

Kohtu hinnangul võib väita, et välistades H. elust alkoholi, saab välistada ka uute E

süütegude toimepanemise võimaluse. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, kehtivate tavade ja reeglite järgimisel, samuti alkoholist hoidumisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti ei ole sellele vastu vangla, märkides, et väidetavalt tahab kinnipeetav muutuda, pühenduda perekonnale.

Pärast vabanemist on H. olemas ka kindel elukoht, samuti lähedase toetus ning E

kriminaalhooldusega on nõustunud ka H. , saades aru selle vajalikkusest ja E

kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik