1-13-11170/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-11170

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuaril 2014.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-13-11170/ 13230200841 /

Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla

Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja

Kohtuistungi aeg

29. jaanuaril 2014.a. Kriminaalasi R.N süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Deniss Medvedev Kaitsja Gennadi Kull

SÜÜDISTATAV:

R.N- elukoht ja aadress: XXX, isikukood :XXX, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus, haridus: keskharidus, emakeel: eesti keel. Töökoht ei tööta, pensionär. Karistatus:

kriminaalkorras karistatud 4 korda ja viimati : - Harju Maakohtu 12.12.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-9308 KarS § 120, § 122 järgi vangistusega 1 aasta, mis vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg (1 päev), lugedes kandmata karistuseks 7 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud ja ärakandmata vangistus üldkasuliku tööga 478 tunni ulatuses, määrates töö tegemise ajaks 1 aasta 6 kuud . Harju Maakohtu 31.05.2012.a kohtumäärusega pöörati vangistus (7 kuud 29 päeva) täitmisele, lugedes karistuse kandmise alguseks 31.05.2012.a. Karistus on ära kantud, vabanes 29.01.2013.a. 9 kehtivat väärteokaristust Tõkendelukohast lahkumise keeld.

RESOLUTSIOON Mõista R.N süüdi KarS § 215 lg.2 p.1 ja § 424 järgi ning KarS § 63 lg.1 alusel karistada

10 (kümne) kuulise vangistusega.

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada R.N-ile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel 24.10.2013.a. kuni 25.10.2013.a., s.o 2 päeva eelvangistust ja 28-29. jaanuar 2014.a. s.o 2 päeva , kokku 4 (neli) päeva lugeda karistusaja hulka ja kandmisele kuulub vangistus 6(kuus) kuud ja 16(kuusteist) päeva.

Tõkendelukohast lahkumise keeld tühistada ja vahistada R.N kohtusaalis kohtuotsuse kuulutamisel. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev 29.jaanuar 2014.a. Asitõendid : - Mercedes-Benz E200, reg.nr XXX (VIN-kood: XXX) – / juhindudes KrMS § sõiduauto

126 lg 3 p-st 2 on tagastatud omanikule XXX.

- korteri esiukse –asub kriminaaltoimiku juures /kinnises ümbrikuskohtuotsumurtud võti se jõustumisel hävitada.

Mõista R.N-ilt välja kannatanu XXXtsiviilhagi 5,65 (viis eurot, 65 senti) XXXkonto nr. XXXXXXXXXXXXX Swedbank

Mõista R.N-ilt välja KrMS § 179 lg.1 p.2, § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 lg.1alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest (viissada kolmkümmend kaks eurot, 50

532.50 € senti), advokaadi õigusabikulud summas (ükssada kaheksakümmend eurot ) , sund-

180.00 €

toomise kulud summas (kaheksateist eurot, 70 senti).

18.70 €

KrMS § 180 lg.3 alusel menetluskuludest jätta advokaadi õigusabikulud ja sundtoomise kulud kokku riigi kanda, sundraha tasuda ositi 1 (ühe) summas 198.70 eurot summas 532.50 senti aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (alates 01.02.-2014.a. IBAN EE89 1010 220034796011) SEB pangas või nr 221023778606 (alates 01.02-.2014.a. IBAN EE93 2200 221023778606 )Swedbanki pangas, viitenumbriga 2800049777 ning selgitus: „R.N “. Kui rahali-

1-13-11170 sundraha ne nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks .

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 29. jaanuaril 2014.a. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 19. veebruaril 2014.a. alates kella 15.00.

Süüdistus: R.N süüdistatakse selles, et tema, 24.10.2013.a. kella 12:14 paiku Tallinnas Süsta tn

7 asuva maja juures, võttis omavoliliselt ajutisse kasutusse seal pargitud, XXXkuuluva sõiduauto Mercedes-Benz E200, reg.nr XXX (VIN-kood: XXX), väärtusega 3000 eurot. Sõiduk oli selle maja juurde pargitud XXXpoolt ning oli lukustatud. Sõiduki avamiseks ning mootori käivitamiseks kasutas R.N sõiduki originaalvõtit, millise võttis ta Tallinnas

XXXasuvast korterist, kus elab nii tema ise kui ka kannatanu XXX(erinevates ruumides). R.N võttis sõidukit enda kasutusse (istus rooli ja sõitis ära) XXXteadmata ning tema nõusolekuta. R.N kasutas sõidukit (sõitis sõidukiga selle juhina) kuni 24.10.2013.a.

kella 12:20-ni, millal sõiduki peatas politseipatrull Tallinnas Kopli 87a asuva maja juures.

R.N on isik, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, milliste kuritegude eest karistati teda Tallinna Linnakohtu 29.12.2000.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1/2-922/2000 (koostoimes Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2001.a kohtuotsusega) KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 140 lg 2 p 1, 2, 3; § 143 lg 2 p 2; § 197 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotusega 5 aastat, millise karistuse kandmiselt vabanes R.N

26.08.2004.a. (KrK § 197, s.o mootorsõiduki ärandamine vastab antud juhul oma sisult kehtiva KarS §-le 215, s.o asja omavolilise kasutamise koosseisule).

Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani R.N toime järgi KarS § 215 lg 2 p 1

kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise.

Samuti süüdistatakse R.N

selles, et tema, 24.10.2013.a. ajavahemikus kella 12:14 kuni kella 12:20, liikudes Tallinnas Süsta tn 7 asuva maja juurest kuni Kopli 87a asuva majani, juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz E200, reg.nr XXX, olles joobeseisundis.

Süüdistatava väljahingatavas õhus oli mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholi vähemalt 1,27 milligrammi ühe liitri kohta. Sellise tahtliku tegevusega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Eeltoodud tahtliku tegevusega pani R.N toime järgi kvalifitseeritava KarS § 424 kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kohtunik