1-11-11282/35 · Tartu Ringkonnakohus

1-11-11282

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11282 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13. jaanuari 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Neverov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2014 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Sergei Neverov tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 07.12.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja algust arvestati alates 01.05.2011 ning karistus lõpeb selle täielikul ärakandmisel 01.05.2015.

2. 27.12.2013 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav S. Neverovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2014 määrusega jäeti S. Neverov talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

3.1. Käesoleval hetkel välistavad S. Neverovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise toimepandud I astme kuritegude rasked asjaolud – grupis käideldud ja üle riigipiiri toimetatud narkootilise aine - kanepi ülisuur kogus, s.o 4520 grammi, mida

S. Neverov käis Hollandist Eestisse toomas. Kohtu hinnangul ei ole I astme kuritegude asjaolusid arvestades varem korduvalt karistatud isiku puhul kantud karistusaeg piisav, et teda vabastada tingimisi enne tähtaega. Oluline on hinnata, millist kahju on võimalik 4520 grammi kanepi Eestis inimeste hulka käibele laskmisega tekitada.

3.2. Maakohtu hinnangul on tunnustamist vääriv aga see, et S. Neverovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab et ta on asumas õiguskuulekale teele. Samas asjaolud, et

S. Neverov on vangistuses osalenud ühes taasühiskonnastavas alkoholija narkosõltuvusi käsitlevas programmis „Usk ja teadmine“ ja ta osaleb individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammis „Õige hetk“, samuti see, et tal on vabaduses olemas elukoht ja garanteeritud töökoht, on igati positiivsed, kuid ainult nendest asjaoludest S. Neverovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei piisa. Oluline on, et S. Neverov vangistuses oma kuriteoriskidega edasi tegeleks ja näitaks, et ta suudab kinni pidada vangla sisekorrast ja on igati motiveeritud oma eluviisi muutma.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Neverov, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 13.01.2014 määrus ning teha uus kohtumäärus, millega vabastada S. Neverov vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

4.1. Süüdimõistetu juhib tähelepanu, et kuigi ta pani toime raske kuriteo, oli see tema jaoks esmakordne I astme kuriteo toimepanemine. Samuti on tegu S. Neverovi esimese narkokuriteoga. Kinnipeetav ise narkootilisi aineid ei tarbi. Kinnipeetavat on ka varasemalt vangistusest ennetähtaegselt vabastatud ja viimase katseaja läbis S. Neverov edukalt. Tartu Vanglas on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja majapidamistöödel. Kinnipidamisasutuses on kinnipeetav läbinud ka eesti keele kursused.

4.2. S. Neverovi jaoks on kõige tähtsamad suhted naise ja tütrega, kes motiveerivad teda oma eluviise muutma. Süüdimõistetu kahetseb, et pani toime kuriteo ja soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Kinnipeetav soovib vabanedes aidata ema pereettevõttes OÜ XXX . Lisaks oleks S. Neverovile garanteeritud töökoht XXX OÜ-s. S. Neverovil on vabanedes võimalik asuda elama enda ema juurde.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Neverovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja S. Neverovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata, kuna maakohus arvestas S. Neverovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

6. Kolleegium peab positiivseks, et S. Neverov on vanglas tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega - läbinud sotsiaalprogramme ja eesti keele kursused. Kinnipeetav osaleb praegu majandustöödel ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. S. Neverovil on olemas toetav perekond ja süüdimõistetu soovib vabanedes taastada suhted ka enda tütrega. Vabanedes on S. Neverovile tagatud elukoht ja töökoht.

6.1. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et S. Neverovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna S. Neverovi on korduvalt varem nii kriminaalkui ka väärteokorras karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole

S. Neverov oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused, mh varasem vanglakaristus, on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Kuigi kinnipeetav toob enda määruskaebuses välja, et läbis viimase katseaja edukalt, leiab kohtukolleegium, et mööda ei saa vaadata asjaolust, et S. Neverovi varasemad käitumiskontrollile allutamised ei õnnestunud, kuna isik jätkas kuritegude toimepanemist. Lisaks peab kohus oluliseks, et vahetult pärast eelmise katseaja läbimist (2010-2011) esitati

S. Neverovile uus süüdistus, mille alusel ta ka süüdi mõisteti. Seega ei olnud katseaeg tulemuslik osas, milles see peaks suunama isikut õiguskuulekale käitumisele. Asjaolu, et S. Neverovi on kokku kuuel korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures kuriteod on muutunud järjest ühiskonnaohtlikumaks, süvendab veelgi kolleegiumi veendumust, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastavuses ühiskonna õiglustundega ja üldise karistuspoliitikaga. Kuna S. Neverovile ei ole senised karistused mõju avaldanud ja praegu kannab ta karistust isikute grupis toime pandud piiriülese narkokuriteo eest, tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav.

7. Kuigi S. Neverov on avaldanud soovi enda muutmiseks ja edaspidi tahab kinnipeetav keskenduda enda perekonnale ning asuda tööle, ei kaalu see ülesse asjaolusid, mis räägivad tema ennetähtaegse vabastamise vastu. Kolleegium juhib tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema veenvad argumendid ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Tartu Vangla küll toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuid tegemist on vaid arvamusega, mis ei ole kohtu jaoks siduv ning lõpliku otsuse isiku ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise kohta langetab kohus.

8. Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles S. Neverovi iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus, mh kuus korda kriminaalkorras, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi, varasem katseaja tingimuste rikkumine ja toime pandud I astme kuriteo asjaolud. Parandamaks enda valmisolekut vanglast vabanemiseks tuleks kinnipeetaval jätkata individuaalse täitmiskava täitmist ning hoiduda ka edaspidi kinnipidamisasutuses rikkumiste toimepanemisest, mis tooksid kaasa distsiplinaarkaristuse.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu

13. jaanuari 2014 määrus muutmata ja S. Neverov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Paavo Randma