1-13-4935/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-13-4935

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

28.jaanuaril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Margit Pärn kaitsja advokaat Aivar Kello osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav R. S., IK XXX, sünniaeg: XXX.a, kodakondsus: XXX, emakeel: XXX, haridus: XXX, töökoht või õppeasutus: XXX, elukoht: XXX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 27.septembrist 2012.a, süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

R. S. süüdistatakse selles, et tema, - grupis koos E. K. ja süüvõimetu J. Š. 02.oktoobril 2009.a ajavahemikus kell 19.00 kuni kell 21.00 Tartu maakonnas Puhja vallas XXX korterist 6 võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil A. J. kuuluva sularaha väärtusega 191,73 eurot (3000 krooni), rahalise väärtuseta välgumihkli ja suitsupaki; - isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 29.augustil 2012.a, ajavahemikul kella 11.00-st kuni kella 17.00-ni Tartu maakonnas Puhja vallas XXX asuvas korteris, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära köögikapis asunud ehetekarbist M. P. kuuluva kullast kaelaketi koos südamekujulise ja kolme punast värvi kiviga ripatsiga koguväärtusega 150 €, kuldsõrmuse läbipaistva kiviga väärtusega 300 € ja kuldsõrmuse kolme väikese sinist värvi kiviga väärtusega 190 €. Vargusega tekitas ta M. P. varalist kahju kokku 640 €.

Sellega pani R. S. toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o võõra vallasasja äravõtmise selles ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning grupi poolt.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R. S. karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

R. S. tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi on esitanud kannatanu A. J., millest on tasutud R. S. XXX poolt 100 eurot. Sellest tulenevalt on kannatanu tsiviilhagi nõue 91.73. Tartu Maakohtu otsusega nr. 1-12-6241 on E.

K. välja mõistetud 91.73 eurot kannatanu kasuks.

Menetluskuludena kuulub R. S. KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu ja kriminaaltoimiku materjalist kaitsjale koopia tegemise kulu. Lisaks menetluskuludele kuulub R. S. kriminaalmenetluse kuluna KrMS § 173 lg 3 alusel riigituludesse väljamõistmisele ka sundtoomise kulu 24.70 eurot. Arvestades süüdistataval XXX ning temalt väljamõistetavate menetluskulude suurust leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude täielik äratasumine käiks talle ilmselt üle jõu.

R. S. on alles 18-aastane isik, kes käesoleval ajal XXX ja XXX Ta XXX ja XXX. Peres XXX. Seega leiab kohtunik, et on põhjendatud kohaldada süüdimõistetu suhtes KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine talle osade kaupa pikema tähtaja jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 173, § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada R. S. KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks neli (4) kuud vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R. S. ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata R. S. katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

R. S. suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista R. S. solidaarselt E. K. (Tartu Maakohtu otsusega nr. 1-12-6241 on E. K. välja mõistetud 91.73 eurot kannatanu kasuks) A. J. IK XXX, arveldusarve XXX Swedbank) kasuks üheksakümmend üks (91) eurot 73 senti.

KrMS § 180 alusel välja mõista R. S. riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kakssada viiskümmend (250) eurot, kaitsjatasu ükssada viiskümmend (150) eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu kaksteist (12) eurot 59 senti. KrMS § 173 lg 3 alusel välja mõista R. S. riigituludesse sundtoomise kulu kakskümmend neli

(24) eurot 70 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et R. S. on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud kulu tuleb tasuda peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata selgituses kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitmiskulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik