1-14-377/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-377

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuaril 2014 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number 1-14-377 (13230110190)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Kriminaalasi Karl X i süüdistuses KarS §

järgi kokkuleppemenetluses

Kohtuistungi aeg 28.01.2014

Prokurör Marika Reintop

Süüdistatav K a r l X – isikukood X XX; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXX; õpib XXX; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 25.02.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi vangistusega 2 kuud

20 päeva tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend – elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Toomas Pilt

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada K a r l X KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.02.2013 otsusega mõistetud karistuse (2 kuud 20 päeva vangistust) võrra, mõistes liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendab kohus vangistuse üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, asendatakse 8 kuud (240 päeva) ja 20 päeva, s.o kokku 260 päeva vangistust 520 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 18 (kaheksateist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on K. X allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista Karl X menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstud tasu 156 (ükssada viiskümmend kuus) eurot ja kaks kolmandikku süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 177 (ükssada seitsekümmend seitse) eurot.

KrMS § 188 alusel, alaealisel K. X vajalike vahendite puudumisel, menetluskulud sisse nõuda tema emalt – XXX (elukoht: XXX).

KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul võrdsetes osades arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-14-377 ja süüdimõistetu nimi.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. Asitõend Pesapallikurikas (asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6) – konfiskeerida ja hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS Karl X süüdistatakse selles, et tema 11.08.2013 kella 23.00 paiku Harjumaal, Anija vallas, Alavere alevikus Kose maanteel, nähes, et XXX ja XXX kaklevad, läks nende juurde ja lõi korduvalt maas lamavat XXX käte ja jalgadega seljapiirkonda, siis võttis maast puidust pesapallikurika ja lõi sellega vähemalt 2 korda XXX pea piirkonda, põhjustades XXX füüsilist valu ja tervisekahjustused - pealae lahtise haava, pindmise kõhu-, selja alaosa ja vaagnavigastuse, selja alaosa ja vaagna kontusiooni.

Teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani K. X toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus

K. X i süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi ning tema karistamist vangistusega 6 kuud. KarS §

65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 25.02.2013 otsusega mõistetud kandmata karistuse (2 kuud ja 20 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista

8 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 520 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada K.X kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Süüdistatav, tema ema ja kaitsja taotlesid menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ning tasumist osade kaupa 12 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning oma õigustest on ta teadlik.

Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning K. X tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Tsiviilhagi kannatanu esitanud ei ole.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu, toimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot.

Arvestades süüdimõistetu ja tema perekonna varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätab osa menetluskuludest (kaks kolmandikku sundrahast ja koopiate tegemise kulud) riigi kanda.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg

1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik