1-14-558/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-558

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2014, Tallinn

Kriminaalasja number

1-14-558 (13230200912)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Tõlk

Maksim Tšurkin

Kriminaalasi

J.S-i süüdistus KarS § 424 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Natalja Kutepova

Süüdistatav

J.S

ik XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel: vene keel, töökoht: XXX OÜ, elukoht: XXX.

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 15.11.2013 kuni

16.11.2013,

alates

16.11.2013

kohaldatud

tõkendina

elukohast lahkumise keeldu. Eelnevalt kriminaalkorras karistatud ühel korral:

Harju Maakohtu 14.09.2011 otsusega KarS § 424 järgi

rahalise karistusega 100 päevamäära, so 669 eurot, mis jäeti

KarS § 73 alusel 3 aastase katseajaga tingimisi

kohaldamata. Korduvalt karistatud väärteokorras.

Kaitsja

Kohtueelsel menetlusel advokaat Marina Leis

RESOLUTSIOON

1. J.S süüdi tunnistada KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistuse hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.11.2013 kuni 16.11.2013, so 2 päeva, lugedes mõistetud karistusest ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

3. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 14.09.2011 otsusega mõistetud karistusega, lugedes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 7 kuud ja 28 päeva ja rahalise karistuse 669 eurot.

4. KarS § 64 lg 2 alusel viia käesoleva liitkaristuse moodustamise aluseks oleva Harju Maakohtu 14.09.2011 otsusega mõistetud ja tasumata rahaline karistus täide iseseisvalt ning mõistetud rahaline karistus 669 (kuussada kuuskümmend üheksa) eurot tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas või nr EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 4100064939, märkides selgituseks: „J.S, 1-14-558, rahaline karistus“.

5. Ülejäänud osa mõistetud ja ärakandmata liitkaristusest, so tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva jätta KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel J.S-i suhtes kohaldamata, jättes selle osa karistusest täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et J.S temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel 612 7742).

6. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada J.S-i järgima katseajal kontrollnõudeid:

• elama alalises elukohas: XXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.

7. KarS § 78 p 1 alusel arvestada J.S-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.01.2014.

8. KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt määrata J.S-ile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi.

9. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada J.S-i suhtes lisakaristust, võttes J.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 (üheks) aastaks. KarS § 55 lg 1 sätete kohaselt laieneb lisakaristus vangistuse täitmisele pööramise korral põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Lisakaristus kohaldub otsusega määratud 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 1 aasta möödumisel.

10. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. 11.

suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada

J.S-i

kohtuotsuse jõustumisel. 12. välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ja § J.S-ilt

180 lg-te 1 ja 3 alusel:

• teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti;

• kohtueelsel menetlusel määratud kaitsjale makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks)

eurot,

so kokku 604 (kuussada neli) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu jooksul igakuiselt mitte vähem kui 60 (kuuskümmend) eurot ja 45 (nelikümmend viis)

senti

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE891010220034796011 SEB pangas või nr EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „J.S, 1-14-558, menetluskulud, ositi tasumine“.

13. Kriminaalmenetluse kulude ja täitmisele pööratud rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia

24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

14. Asitõend: CD plaat kõnesalvestisega, mis asub toimikus (toimiku tagakaanel), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: J.S-i süüdistatakse selles, et ta juhtis 15.11.2013 kella 21.11 ajal Tallinnas,

A. H. Tammsaare tee 149A maja juures veoautot Ford Transit 150L VAN, reg nr-ga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,07 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/-0,10 mg/l kohta, lõplik lugem 0,97 mg/l kohta), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani J.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 21.01.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Kutepova, süüdistatav J.S-i ja tema kaitsja Marina Leisi vahel järgnev kokkulepe: 1. KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust;

2. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust;

3. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 korras jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 18-kuulise katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu; 4. Allutada süüdimõistetu katseaja jooksul käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. 5. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6. Lisakohustuseks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi. 7. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust eelmise - Harju Maakohtu 14.09.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (rahaline karistus

100 päevamäära, so summas 669 eurot), pöörata rahaline karistus täitmisele ning viia rahaline karistus täide iseseisvalt. 8. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1-ks aastaks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424, §-st 68, §-dest 50, 64, 65, 73, 74, §-st 75 ja §-st 78 asub kohus seisukohale, et J.S kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. J.S on täisealine isik, kes on nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses kinnitanud enesel töökoha, seega ka igakuise sissetuleku olemasolu. Seejuures ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, et tulenevalt menetluskulude suurusest kogumis ning arvestades, et ka eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus tuleb süüdistataval tasuda tingimusi mõistetud karistuse täitmisele pööramise tõttu, siis on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa, so kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming

kohtunik