4-14-220/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

4-14-220

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 27.jaanuaril 2014

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-14-220 (2440,13,008344)

Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses

E.R-i kaebus Ida Prefektuuri 02.01.2014

otsuse peale, millega E.R tunnistati süüdi LS § järgi ja karistati rah

242 lg 1 atrahviga 80 eurot.

Menetlusalune isik E.R isikukood: 36505162216xxx

Juhindudes VTMS § § 1 120,

32 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

1. E.R-i Jätta kaebus Ida Prefektuuri 02.01.2014 otsuse peale väärteoasjas 2440,13,008344 rahuldamata.

2.

tasumine ositi 4 (nelja ) kuu KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 80 eurot jooksul. Igakuiselt tuleb tasuda 20 (kakskümmend) euroit kuna summa täieliku tasumiseni.

4. Rahatrahv, selle esimene makse, tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja ehk 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest Rahandusministeeriumi arvele nr

10220034796011 SEB Pank AS- nr 221023778606 Swedbank AS- is või arvele is,

kohustuslik viitenumber 10220145000803. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. E.R-ile Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

4-14-220

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirj alates kohtuotsuse

alikult teatama 7 päeva jooksul kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse -

ärakirja kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30 päevase tähtaja viimane päev - langeb puhke- -

või pühapäevale, loetakse 30 päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

Liikluspolitseinik Pxxxl Rxxx xxx AB 1351402, mille kohaselt juhtis E.R väärteoprotokolli xxx, millel põlesid eesmised udutuled koos lähituledega ajal, kui nähtavus ei olnud halb;

nähtavus oli rohkem kui 1 km. rikkus E.R LS § 42 lg 1 ning tema tegu on Seega kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja 02.01.2014 otsusega tunnistati E.R süüdi LS § 242 lg 1 järgi ja karistuseks määrati rahatrahv 80 eurot. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud .

E.R esitas 15.01.2014 Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale väärteoasjas nr 2440,13,008344. Kaebuse kohaselt sõitis E.R 14.12.2013 xxx. Antud teelõik oli valgustamata ning teeolud olid halvad. E.R märkas sõiduteel jalakäijat ning lülitas sisse eesmised udutuled, et jalakäija oleks paremini nähtav.

Kaugtulesid kaebaja ei saanud kasutada, kuna ei tahtnud jalakäijat pimestada. Pärast seda peatas E.R-i politseipatrull ning määras trahvi 80 eurot udutulede kasutamise eest.

E.R tunnistas udutulede kasutamist, kuid palus politseid arvestada, et tema kasutas udutulesid liiklusohu vältimiseks. Kaebaja leiab, et esineb karistust kergendav asjaolu, samuti temal ei ole töökohta, mistõttu vaidlustab E.R kohtuvälise menetleja otsust karistuse osas ning palub otsus selles osas tühistada ja teha uus otsus.

Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt ei ole usaldusväärne kaebaja seletus kirjaliku

udutulede kasutamise vajaduse kohta (jalakäija pealesõidu vältimine). Sellest põhjusest ei ole kaebaja teatanud ütluste andmisel ega vastulauses. Kohtuväline menetleja leiab, et isik rikkus LS

§ 42 lg 1 nõudeid, kergendavaid asjaolusid ei esine ning kaebajale on määratud karistus, mis vastab teole ja täidab karistuse eesmärki. Seega palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi koht

uistungist osa võtta. Kaebuse esitaja E.R on kaebuses märkinud, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kirjaliku menetlusega oli nõus ka kohtuväline menetleja ja esitas omapoolse seisukoha kaebuse suhtes.

4-14-220

Süüdistus puudutab eaduse (LS) § 42 lg 1 n kvalifitseeritud LS § liikluss rikkumist, mis o lg 1

järgi.

LS § 42 lg 1 alusel eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral.

LS § 2 p 10 halb nähtavus või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, alusel on ilmast tuisk, hämarus, suits, tolm, vee ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutine olukord, kui teel - vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis E.R mootorsõidukit, millel põlesid esimesed udutuled koos lähituledega ajal, kui nähtavus ei olnud halb, nähtavus oli rohkem kui

1 km.

Järelikult isiku teo kvalifitseerimisel LS § 242 lg 1 järgi tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, millel põlesid udutuled koos esituledega ning kas

nähtavus oli halb või mitte LS § 2 p 10 mõttes. Isik vabaneb vastutusest juhul, kui väärt ta kasutas sõidu aja eomenetluses tuvastatakse, et l udutulesid koos esituledega halva nähtavuse korral, seda aga juhul kui halb nähtavus oli põhjustatud udust , või sajust.

Maakohus on uurinud kirjalikus menetluses järgmised tõendid.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (t.l. 22) ja kaebuses (t.l. 2-3) tunnistas E.R

, et ta kasutas udutulesid ajal. sõidu Ülekuulamise protokollis põhjendas

menetlusalune isik udutulede kasutamist ebarahuldavate teeolude ja pimeajaga. Kaebuses väitis menetlusalune isik, et ta kasutas udutulesid seoses iklusohu vältimisega (jalakäijale li pealesõidu oht).

Tunnistaja Axxx Pxxx udutulede kasutamise ütlused kohta on lühidalt järgmised: teostades xxx

- ja linnas märkasid politseinikud sõiduautot, millel põlesid udutuled koos lähi ääretuledega. Väljas oli küll pime, kuid nähtavus oli hea, mistõttu otsustas politsei auto peatada.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist ega kaebuses ei nähtu, kas ta kasutas pimeajal sõitmisel LS § 40 lg 1 järgi kohustuslikus korras ettenähtud lähitulesid (ning ääreja numbritulesid). Menetlusaluse isiku kaebusest tuleneb selgelt, et kaugtulesid ta ei kasutanud. Märkuse korras kohus juhib tähelepanu, et LS § 41 lg

3 p 1 alusel ei saaks menetlusalune isik kasutada kaugtulesid, kui tee valgustus tagab nähtavuse vähemalt 300 m ulatuses; fototabelitest 25 27 nähtub, et sõidutee on valgustatud -

ja laternatest tulenev valgus valgustab teed selle perspektiivis, mille pikkus ei ole siiski võimalik kindlaks teha tuginedes fototabelitele. Kohus rahuldub sellega, et arvestab udutulede kasutamisega sõiduajal , kuna lähitulede kasutamine on LS § 40 lg 1 kohaselt kohustuslik sõidu ajal (kui ei kasutata kaugtulesid LS § 41 lg 1 korras) ja menetlusalune isik ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud nimetatud asjaolu kordagi vaidlustanud. Samuti tuleneb menetlusaluse isiku udutulede kasutamine koos lähituledega

4-14-220

sõiduajal tunnistaja A. P ütlustest, mille sisu ei ole menetlusal xxx une isik kaebuses vaidlustanud.

Esitatud süüdistusest nähtub, et väidetav rikkumine oli fikseeritud 14.12.2013 kl 18.53. Kohus märgib, et kuna väidetava rikkumise toimepanemise ei ole vaidlustatud, lähtub aega kohus väärteoprotokollis märgitud teo toimepanemise ajast. Kohus leiab, et detsembri kuus kellaajal 18.53 on pimeaeg. Nimetatud faktiline asjaolu on kinnitatud fototabelitega lk 23-27, mille pinnalt on pimeaeg visuaalselt tuvastatav.

Menetlusalu elitega menetlusaluse se isiku ja tunnistaja ütluste, samuti fototab on tõendatud isiku tegu, nimelt koos esituledega 14.12.2013 kl 18.53 ehk udutulede kasutamine sõiduajal pimeajal xxx menetlusaluse isiku E.R-i poolt.

Maakohus märgib, et pimeaeg ei tähenda iseenesest automaatselt halba nähtavust LS § 2 p

10 mõttes. LS § 2 p 10 kohaselt halba nähtavause all mõista olukord, mis on tingitud

tuleb

hämarust ( seega loomulikult ka pimeajast, sest hämarus halvendab nähtavust väiksemal määral kui pimedus), sed teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast a aga juhul kui eristada kaugemalt kui 300 meetrit. Samas selgitab kohus menetlusalusele isikule, et LS § 42 sätte järgmise seisukohalt ei ole tähtis, kas sõiduajal oli pimeaeg ning kas sõidutee oli valgustatud või mitte, sest udutulesid võib koos lähituledega kasutada sellise halba nähtavuse korral, mis on põhjustatud udust või sajust. Kui isegi lähtuda faktist, et menetlusaluse isiku sõiduajal oli pimeaeg ning nähtavus alla 300 meetri, tähendaks se , et teel oli halb nähtavus LS § 2 p 10 mõttes. e ainult seda

Udutulede koos lähitulede kasutamiseks on aga nõutav, et halb nähtavus oleks tingitud mitte pimeajast vaid udust või sajust. Käesoleval asjast ei ole vaidlust selle üle, et menetlusaluse isiku sõiduajal ei esinenud sadu või udu. Seega ei olnud menetlusalusel isikul ühtegi LS sätestatust tulenevat alust udutulede koos lähituledega kasutamiseks sõiduajal. Järelikult menetlusalune isik rikkus LS 42 lg 1 nõuet, kui kasutas udutulesid koos lähituledega sõiduajal pimeajal olgu isegi halba nähtavuse korral.

Karistusseadustiku (KarS) ka § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et kuna menetlusalune isik on ise tunnistanud udutulede kasutamist, rikkus m , kuna teadis enetlusalune isik LS § 42 lg 1 nõudeid otsese tahtlusega süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ehk udutulega kasutamist koos lähituledega sõiduajal, mil halb nähtavus ei ole põhjustatud udust või sajust, ja vähemalt möönis seda, jätkates sõitmist kuni peatamiseni politseipatrulli poolt.

Menetlusaluse isiku tegu

, LS § 42 lg 1 rikkumine, on õigusvastane.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegevuses ei esine tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KarS § 30 näeb ette, et tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitu õiguslikku kohustus ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik ennest oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustu s. Halba nähtavuse esinemine ja pimeaeg ei õigusta isikut LS § 42 lg 1 sätte rikkumisel. Kohus veelkord toonitab, et halba nähtavuse korral või pimeajal on LS § 41 lg 1 tulenevalt lubatud kasutada kaugtulesid. LS § 41 lg 3 näeb ette, millal on kaugtulede kasutamine keelatud.

4-14-220

Näiteks p 2 ja 4 näevad ette, et ei saa kaugtulesid kasutada kui kaugtuled võivad pimestada ,

teist autojuhti. Menetlusalune isik osutab jalakäija pimestamise ohule. Kohus nõustub, et liikleja, muuhulgas autojuht, peab hoiduma teistele liiklejatele, muuhulgas jalakäijatele, kahju tekitamisest. Selline hoolsuskohustus tuleneb LS § 14 lg 2 sätestatust, et iga liikleja peab olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist, samuti LS § 33 lg 1 ja 35 lg 1, et juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ning peab vältima ohustamist ja kahju tekitamist. Seega, peab autojuht tegutsema selliselt, et vältida jalakäijate pimestamist. Kohus märgib, et jalakäija pimestamise ohu puhul ei ole kaugtulede kasutamine keelatud . Kohus selgitab menetlusalusele isikule, LS § 41 lg 3 mõttes et reeglina ei liigu jalakäija sõiduteel, vaid jalakäijate jaoks ettenähtud kohtades ( vt LS § 22 lg 1). aga Erandina on lubatud jalakäija liikumine sõiduteel kõnnitee puudumise korral, seda ääre lähedal ( LS § jal või halba nähtavuse korral peab jalakäija k

22 lg 3) ning pimea andma valgusallikat ( vt LS § 22 lg 8). Seega jalakäija ohutus on LS piisavalt tagatud ka ilma selleta,

et autojuht peaks jalak rikkudes LS teisi norm Selleks, et tagada äija ohutust tagama e. jalakäija ohutust, peaks menetlusalune isik olla hoolikas ja ettevaatlik LS § 14 lg 2 mõttes, jalakäija pimestamisele kaasneda võiva pealesõidu vältimiseks tuleks menetlusalusel isikul mitte

- asuda LS § 42 lg 2 rikkuma vaid järgima LS § lg 3 p 2 sätet vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Seega ei õigusta menetlusaluse isiku poolt LS § 42 lg 1 sätte rikkumist jalakäija

pimestamise ohu vältimise vajadus.

Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et E.R pani

242 lg 1 toime LS § kvalifitseeritava teo - m -

ootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse § –203, § –207, § 212, § – -des 201 -des 205 -des 209, 211 ja -des 214

219, § –224 või § –241 sätestatud väärteokoosseis, – -des 221 -des 226

mis on karistatav

rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Kohus ei tuvastanud isiku

süüd välistavaid asjaolusid.

KARISTUS

K ine menetleja tegi 02.01.2014 otsuse, millega E.R ohtuväl tunnistati süüdi LS §

242 lg 1 rgi ja karistati rahatrahviga eurot. jä

20 trahviühikut, s.o 80

Menetlusalune isik palub kohtult kergemat karistust vähendades määratud rahatrahvi summat, kuna te . ma on töötu ja kergendavaks asjaoluks on liiklusohu vältimine

Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü.

LS § 242 lg 1 alusel karistatakse liiklusnõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, s.o kuni 200 eurot (1 trahviühik = 4 eurot).

Seega rahatrahvi keskmine määr on 25 trahviühikut summas 100 eurot. Menetlusalusele isikule on karistus o määratud alla sanktsiooni keskmise määra.

4-14-220

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistuse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Kohus nõustub, et karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et ei saa arvestada kergendavana asjaoluna seda, et isik rikkus tahtlikult LS § 42 lg 1 sä ä miseks, nimelt jalakäijale pealesõidu vältimiseks. Kohus tet liiklusohu v lti on juba kohtuotsuses selgitanud, kuidas oli menetlusalusel isikul võimalik ja kuidas ta tegelikult peaks tegutsema liiklusohu vältimiseks. Kaebuses ega ütlustes ei ole isik kordagi osutanud sellele, et ta kahetseb rikkumises. Vastupidi, kaebuses asus ta positsioonile, et ta käitus õigesti, kuna soovis vältida liiklusohtu. Sellest tulenevalt ei ole isikul ühtegi kergendavat asjaolu, mis annaks kohtule aluse ja võimaluse karistuse vähendamiseks.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü suurus on veidi alla keskmine. Isik sõitis udutulesid kasutades koos lähituledega territooriumil kl 18.53 puhkepäeval õhtusel ajal, mil liiklus xxx on siiski harvem kui tööpäeval tipptunni ajal. Sellest tulenevalt on liigsete tulede kasutamisest tulenev oht teistele liiklejatele ( teiste autojuhtide tähelepanu häirimine) on vähem.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on E.R eelnevalt karistatud Tartu Ringkonnaotsusega KarS § 356 lg 1 alusel (keskkonnaalane süütegu)

tingimisi vangistusega 6

kuud katseajaga 3 aastat. L menetlusalune isik toime pannud. iiklusalaseid süütegusid ei ole Samas tekitab kohtule muret menetlusalune isiku suhtumine liiklusalasesse seadusandlusesse.

Ka kaebuse esitamisel ei hinnanud menetlusalune isik oma käitumist, et teinud järeldusi, ei avaldanud kahetsust, vaid näitas ennast isikuna, kes on valmis liiklusalaseid süütegusid toime panema, õigustades enda käitumist väljaotsitud asjaoludega. Nii menetlusalune isik püüdis õigustada seadusevastast udutulede kasutamist koos lähituledega sõiduajal kord teeoludega, ja pimeajaga, kord jalakäijale pealesõidu ohuga. Kuid kohus arvestab sellega, et isik ei ole väärteomenetluse korras karistatud.

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3 13, p 19). Näiteks tuleb juhul, kui -1-1- -11, p 11 ja 3-1-1-52-

isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (vt RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada - süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1- -03, p 5). Kohus, võttes arvesse eeltoodut tuleb määratud rahatrahv , on seisukohal, et E.R-ile

20 trahviühikut s.o 8 on põhjendatud ja vastab karistamise eesmärkidele Rahatrahvi

0 eurot vähendamiseks ei näe kohus ühtki alust.

4-14-220

Menetlusalune isik on töötu. Kohus märgib, et ka see asjaolu ei anna alust rahatrahvi vähendamiseks, sest rahatrahvi suurus ei ole ilmselt ebaproportsionaalne riigi poolt töötutele isikutele tagatud toetusele. Tähelepanu väär on fakt, et isik peab sõiduki ülal ja tagab sõidukile kütust, mis ei ole iseenesest väga odav. See eeldab, et isikul on tagasihoidlik kuid vähemalt piisav muu sissetulek. Kohus leiab põhjendatuks lubada isikule tasuda rahatrahv ositi 4 kuu jooksul.

KOHTU MEE™ED Kohus leiab, et lise menetleja 02.01.2014 otsus tuleb kohtuvä väärteoasjas nr 2440,13,008344 jätta muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Inna Kirsipuu