1-13-1753/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-13-1753

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.jaanuaril 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-1753 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid

V.V tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 27.01.2014 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu

V.V , isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas. Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta V.V tingimisi enne tähtaega vabastamata. vangistusest

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga ata tema poolt osutatud taotlus ja määr V.V-le

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 72 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 60

12 eurot). eurot, ning käibemaks

V kriminaalmenetluse kulud: älja mõista V.V-lt

eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

V.V tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank Danske või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC

Eesti filiaal viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4)

Asjaolud

Viru Vangla esitas 14.01.2014 Viru Maakohtule materjalid tingimisi kinnipeetava V.V enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

V.V on süüdi tunn otsusega KarS § 200 lg 1 järgi

istatud Viru Maakohtu 22.02.2013 kohtu

ning KarS § 61 lg 1 sätteid kohaldades mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 04.-06.12.2012, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning kandmiseke kuulus 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.04.2011 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 1 kuu ja 28 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 08.04.2013 02.06.2014 ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 15.01.2014.

Kinnipidamisasutus

kinnipeetavat on est V.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, karistus on kehtivad. Vangistuse ed ajal on osalenud programmis xxx „ “. Kinnipeetav töötab vanglas alates 02.05.2013. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx sik omab , kus elas ka enne vangistust üksi. I

traktoristxxx masinist eriala. Varasemalt on töötanud ametlikult ´s ekskavaatorijuhina 5 aastat.

Isiku suhtlusringkonda kuuluvas kriminaalse taustaga tuttavaid, kellega on ka kuritegusid toime pandud. Alkoholo on põhjustanud isikule probleeme. Kõik varajasemad rikkumised on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholijoobes on toime pannud ka vägivallakuriteo. Ise ta enda sõltuvust ei tunnista, ega näe ka selle tarvitamises probleemi. Karistusregistri andmetel on isikule koostatud

40 väärteoprot Isikul on hetkel 52 kehtivat väärteokaristust. Seega okolli Alkoholiseaduse alusel.

isik kordab oma vigu, ega suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Viru Vangla toetab V.V tingimisi ennetähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral elama asuda aadressile xxx. Kodukülastust ametnik teostada ei saanud, kuna hetkel ei ela antud aadressil mitte kedagi. Kinnipeetav omab antud aadressile sissekirjutust. Vabanemise korral puudub isikul kindel töökoht.

Karistusandmete kohaselt on kinnipeetaval 5 kriminaalkaristust ja 90 väärteokaristust. Karistuste hulk näitab, et isikul on probleeme ühiskonnas kehtestatud normide ja reeglite täitmisega. Isikul on minevikus olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega (65 AS § 70 seaduse rikkumist).

Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, isik sooritas katseajal uue kuriteo ja tarvitas vaatamata keelule ka alkoholi.

V.V nnetähtaega vangistusest vabaneda soovib tingimisi e .

Kaitsja toetab isiku enne . Isikul on kindle elukoht ja ta om motiveeritud tähtaegset vabastamist elada seadusekuulakalt

Prokurör toetab taasühiskonnastamise huvides V.V tingimisi ennetähtaegset kirjalikult

vabastamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 ja 9 sätestatud kohustused katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht -

või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul vanglast vabanemise päevast arvates, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, va lähisugulased/hõimlased; osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides.

3(4) Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

ja kaitsja arv used ja ära kuulanud süüdimõistetu am arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et V.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab teist korda.

Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, kuid viimasel katseajal pani toime uue kuriteo, röövimise vägivallaga.

Samuti jätkas isik katseajal keelust hoolimata alkoholi tarbimist. V.V ilmus korduvalt ametniku vastuvõtule alkoholijoobes või jääknähtudega.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-12) on näha, et V.V on 52 kehtivat väärteokaristust, nendest enamus on Alkoholiseaduse rikkumise eest, viimati 28.02.2012.

Eeltoodust nähtub, et mõist ja määratud kriminaalhooldus V.V etud karistused puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usu

tav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustuses kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korral t on näha, et distsiplinaarkorras karistatud, karistus on kehtivad. ed

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et isik on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning alates 02.05.2013 on hõivatud tööga.

Isikul on keh

-kaart kehtivusega 04.05.2017. tiv isikut tõendav dokument ID

Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx, kuhu omab ka sissekirjutust. Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal haridus ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust ei töötanud, tarvitas alkoholi, oli tegevuseta.

Arvestades poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane kuritegu V.V

röövimine vägivallaga tema käitumist ), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod), kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal, lisaks katseajal kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume rikkumine), tema käitumist vangistuses

(distsiplinaarkaristused) ja vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas alkoholi

tarvitamine ka katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine, madal haridustase) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, viimasel katseajal pani toime uue kuriteo ja lisaks rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametnik on kahel korral esitanud kohtule erakorralised ettekanded V.V kohta seoses alkoholi tarvitamisega.

Viru Maakohtu 06.03.2012 määrusega määrati V.V-le täiendav kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, kuna isik korduvalt ilmus ametniku vastuvõtule alkoholijoobes või jääknähtudega. Viru Maakohtu

19.09.2012 määrusega pikendati V.V-le Viru Maakohtu 20.04.2011 kohtuotsusega

4(4)

määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 19.12.2012, kuna isik tarvitas 11.09.2012 alkoholi, tuvastati joove 2,491 mg/l. Seega kriminaalhooldus ei osuta V.V-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral käitumiskontrolli all v ritegude toimepanemist ja kohustuste rikkumist iibinud ja seejuures katseajal jätkas ku , nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta on koos kuritegusid toime pannud. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna.

Samas alkoholi kuritarvitamine (kuritegude toimepanemise alkoholijoobes, muuhulgas viimane kuritegu röövimine vägivallaga, korduvad Alkoholiseaduse rikkumised) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu V.V mõistetud vangistuse kandmisest enne temale Viru Maakohtu 22.02.2013 kohtuotsusega tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu