1-08-16830/71 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-08-16830

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27.jaanuaril 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-08-16830 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk

Merike Erisalu Inga Kaljus , tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Vassili D.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 27.01.2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Vassili D.J, isikukood: XXX, xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta Vassili D.J vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 08.01.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vassili D.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.09.2010 kohtuotsusega tunnistati Vassili D.J süüdi

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning kuud. KarS § 64 lg 1, 65 lg 1 alusel liideti karistati vangistusega 4

käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.10.2009 kohtuotsuse alusel m stetud vangistusega

6 kuud, ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima õi –

karistusega, mõisteti V. D.J ile kuud vangistust ja loeti see karitus täielikult - liitkaristuseks 6

ärakantuks. Samuti tunnistati Vassili D.J süüdi KarS § 121, § 199 lg 2 p 4, 8 järgi nin g

karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Vassili D.J i karistusaja hulka -

eelvangistuses viibitud aeg 14.11.2008, s.o 1 akandmisele kuulub 11 kuud ja 29 päev. Är päeva vangistust. Otsustati kohaldada KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Vassili D.J ei pane toime 3-aastase katseaja kestel uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 01.02.2011.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.11.2012 kohtumäärusega määrati Vassili D.J ile KarS § -

75 lg 2 p 8 ja lg 3 alusel Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.09.2010.a kohtuotsuse järgi

2(4)

kriminaalasjas nr 1-08- - 16830 täiendav kohustus, mida ta on ise nõus võtma endale täitmiseks osaleda katseaja jooksul sotsiaalabiprogrammis. Kohtumäärus on jõustunud.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.05.2013 kohtumäärusega KarS § 74 lg 4 alusel pikendati

Vassili D.J-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.09.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-1

6830 määratud katseaega 6 kuu võrra, so kuni 23.03.2014. KarS § 75 lg 2 alusel määrati Vassili D.J-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.09.2010 kohtuotsuse järgi kriminaalasjas nr 1-09-

- mitte tarvit 16830 täiendav kohustus ada alkoholi ja narkootikume. Kohtumäärus on jõustunud.

Viru Maakohtu 10.07.2013 määrusega vastavalt KarS § 74 lg 4 pöörati Vassili D.J-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.09.2010 kohtuotsusega nr 1-08-16830 mõistetud karistus, 11 kuud ja 29

päeva vangistust, täitmisele.

Karistuse algus 08.07.2013 j

a lõpp 07.07.2014.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.01.2014.

Kinnipidamisasutusest Vassili D.J-i kinnipeeta kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et val

distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul on isik osalenud sotsiaalprogrammis xxx.

Kinnipeetav soovib vabaneda aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala ei oma. Vanglas on keeldunud keevitajana töötamisest ja eriala õppimise võimalusest. Isikul on suured probleemid alkoholi liigtarvitamisega. 2012 detsembris proovis läbida rehabilitatsiooni alkoholisõltuvusest vabanemiseks SA Heategevusfond „Taastõusmine“, kuid lahkus Rehabilitatsiooni keskusest omavoliliselt. Isik on sooritanud katseajal mitu väärtegu alkoholijoobes. Kasutas vägivalda teiste isikute vastu, olles alkoholijoobes. Olles kriminaalhooldusalusena, osales Eluviisitreeningus, kuid ei läbinud lõpuni, kuna ei tulnud kohtumistele ilma mõjuva põhjuseta. Kinnipeetav on varem süstinud amfetamiini. Ajavahemikul 2007-2010 aastatel on korduvalt karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel.

Kriminaalhoolduse all rikkus kinnipeetav regulaarselt katseaja kontrollnõudeid, ei täitnud temale kohtu poolt määratud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, osaleda

sotsiaalprogrammis. Uue vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge ning riskiprotsent ei luba toetada kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, lähtuvalt sellest Viru Vangla ei toeta V.D.J i tingimisi ennetähtaega vabastamist. -

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemisel elama asuda aadressil xxx e .

Tegemist on ühetoalise korteriga, kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava abikaasa ja abikaasa kaks alaealist last. Korteri omanikuks on kinnipeetava isa. Vabanemisel ei ole kinnipeetaval garan Isikut on alates 2011.aastast korduvalt kriminaalkorras karistatud. teeritud töökohta. Väärteokorras on samuti korduvalt karistatud. Kriminaalhooldusele on isikut määratud ühel korral, isiku tingimisi karistus oli erakorralise ettekande alusel pööratud täitmisele. V.D.J rikkus korduvalt registreerimisre

žiimi ja kuritarvitas alkoholiga.

Vassili D.J taotleb . kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist

Prokurör tingimisi ennetähtaegset vabastamist kirjalikult ei toeta Vassili D.J-i . V. D.J-i

varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tegemist on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu Narva kohtumaja

24.09.2010 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes jämedalt käitumiskontrolli nõudeid ja talle pandud lisakohustusi. Kinnipeetav ei suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Prokuratuur leiab, et kinnipeetava teistkordne vabastamine samast vangistusest ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega ja riivab oluliselt ühiskonna õiglustunnet.

3(4)

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule.

Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord ühe aasta jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51%. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (isikul on alkoholivus; pani toime katseajal mitu sõltu väärtegusid olles alkoholijoobes), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. V. D.J-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, mis võimaldaksid teda formaalse võimaluse esimesel esinemisel vangistusest tingimisi vabastada.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

arvesta ära kuulanud süüdimõistetu des prokurör ja i

kirjaliku seisukohta, leiab, et Vassili D.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on vabastamine kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähta atseajaga tingimisi enne ega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise

kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Vassili D.J on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab viiendat korda.

Isikut on varasemalt karistatud enamuses varavastaste

(vargus, röövimine, kelmus) ja isikuvastaste kuritegude eest kuid on ka toime pannud avaliku korra ( kehaline väärkohtlemine, ähvardamine)

raske rikk noaga . Isik on olnud kriminaalhooldusel, kuid katseajal umise vägivallaga ja ähvardades

rikkus regulaarselt kontrollnõudeid, ei ilmunud registreerimistele ja ilma mõjuva põhjuseta ei ilmunud sotsiaalprogrammi Eluviis

itreening, karistus pöörati täitmisele.

Lisaks sellele jättis ilma mõjuva põhjuseta ilmumata kohtuistungile, kohtukutse V.D.J-i elukohas sai kätte tema abikaasa. V.D.J kohtule mitteilmumise põhjusest ei teatanud.

Kuna isik hoidus tahtlikult kohtumenetlusest kõrvale määrusega siis Viru Maakohtu 26.06.2013 kuulutati isik tagaotsitavaks ja tema tabamisel kohaldada vahistamist. Isik peeti kinni 08.07.2013.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 10- on 8 korral

12) on näha, et Vassili D.J

kar korral Liilussaeduse rikkumise eest ja 2 korral NPALS istatud väärteokorras, nendest 5 rikkumise eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Vassili D.J ipuhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustu al distsiplinaarkaristused puuduvad. sest on näha, et kinnipeetav

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav osales vangistuse ajal sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning alates 12.08.2013 töötab majandustöödel.

4(4)

Isikul on

isikut tõendav dokument ID kaart kehtivusega 17.10.2018.

Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda aadressile Gerassimovi 22-50 Narva linn. Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal haridus (8 klassi) ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust ei töötanud, tarvitas alkoholi, oli tegevuseta.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades Vassili D.J-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased ja isikuvastased kuriteod

), tema , lisaks avaliku korra raske rikkumine vägivallaga ja noaga ähvardade käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ( eiras regulaarselt kontrollnõudeid,

katseajal

süstemaatiliselt ei ilmunud registreerimistele, ei ilmunud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, karistus pöörati täitmisele, tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused ka katseajal), ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, katseaja jooksul rikkus regulaarselt kontrollnõudeid, ei ilmunud registreerimistele, rikkust kohustust osaleda sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening Seega , karistus pöörati täitmisele.

kriminaalhooldus ei osu Vassili D.J-ile ta piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba 5 korral kandnud vanglakaristust ja viibinud käitumiskontrolli all rikkus süstemaatiliselt registreerimiskohustust ja ja seejuures katseajal

kohustust osaleda sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening, karistus pöörati täitmisele, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste . toetus, kuid see ei

takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi kuritarvitamine (avaliku korra raske rikkumine ) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise vägivallaga, kehaline väärkohtlemine ohtu.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu Vassili D.J-i temale Viru Maakohtu 24.09.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu