4-13-8801/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-8801

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.01. 2014 Tallinn

Väärteoasja number

4-13-8801(2302,13,014674)

Kohtunik

Kristina Väliste

Menetlusliik

Kirjalik menetlus

Väärteoasi

M.D kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa

(Palits) 17.12.2013 otsusele nr 2302,13,014674 M.D

karistamises liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200

trahviühikut, s.o 800.00 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks

kuuks.

Kaebuse

esitaja:

M.D,

isikukood:

XXX, elukoht: XXX; töökohta ei oma

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.D 30.12.2013 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale

esitatud kaebus.

2. Tühistada

osaliselt

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 17.12.2013 otsus nr 2302,13,014674 M.D karistamises liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800.00 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, nimelt määratud karistuste osas.

3. Karistada M.D LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 120 trahviühikut, s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. KarS 66 lg 2 ja lg 3 alusel tuleb rahatrahv tasuda ositi 12 kuu jooksul, igakuiselt võrdsetes osades vähemalt 40 (nelikümmend) eurot kuus.

4. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele, s.o Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas või nr EE932200221023778606 Swedbankis.

Maksekorraldusele

märkida

viitenumber 10220135277646 ning selgitus: 2302,13,014674, M.D,

rahatrahv.

5. Tühistada M.D-le mõistetud lisakaristus.

6. Kohtuotsus teha teatavaks menetlusosalistele. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 27.01.2014.a. Kohtu selgitused: VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VtMS § 157 järgi on kassatsiooni alused:

• materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (VtMS § 149 toodud alused);

• väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (VtMS § 150 toodud alused). Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 17.12.2013 otsusega nr 2302,13,014674 karistati M.D liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800.00 eurot ja LS §

224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks selles, et menetlusalune isik 30.11.2013 kella 09:24 ajal Ristiku tn-l suunaga Volta tn poole, Tallinnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,33 mg/l. Selliselt rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetleja ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Otsusele esitas menetlusalune isik 30.12.2013 kaebuse, milles märkis, et soovib otsuse tühistamist talle määratud põhija lisakaristuse osas, kuivõrd arvestatud ei ole väärteo toimepanemise asjaolude ja karistust kergendavate asjaoludega. Menetleja on valesti kohaldanud KarS § 56 põhimõtteid, karistus on määratud sanktsiooni keskmäärast kõrgem, kuigi esinevad karistust kergendavad asjaolud. Kaebaja viitab RKL nr 3-1-1-122-13 seoses juhilubade äravõtmisega ning leiab, et selline kohaldatud lisakaristus on ebaproportsionaalne tema teo ja isikuga. Kaebaja ei vaidlusta teo toimepanemist ega mõõtetulemust. Palub asi lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata, rahatrahvi vähendamist ja lisakaristuse tühistamist põhjendatuks ei pea. Leiab, et kaebaja süü on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Leiab, et määratud on õiglane karistus, toetudes RKL nr 3-4-1-2-05 ( karistuspoliitika osas). Leiab, et alkoholijoobes sõiduki juhtimine on oluline rikkumine. On nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, vaadanud läbi M.D kaebuse ja kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) §120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nii kaebaja kui kohtuväline menetleja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja arvamusega, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteootsuse nr 2302,13,014674 andmetest nähtuvalt juhtis M.D 30.11.2013 kella 09:24 ajal Ristiku tn-l suunaga Volta tn poole, Tallinnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,33 mg/l. Selliselt rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetleja ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätte kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Vastavalt LS § 224 lg 2 mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut, juhindudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 1, LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800.00 eurot ja LS §

224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liikluspolitseinik Margit Männik 30.11.2013 M.D-le väärteoprotokolli nr 2302,13,014674 (AB1132467) selles, et M.D juhtis 30.11.2013 kella 09:24 ajal Ristiku tn-l suunaga Volta tn poole, Tallinnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,38 mg/l, laiendmääramatus – 0, 05 mg/l, mõõtetulemus 0, 33 mg/l. alkoholisisaldus mõõdetud mõõteseadmega DRÄGER ALCOTEST 7110 TypmkIII EST nr AKAF-0037, TRC-13/00169, 08.11.2013.a. Selliselt rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Kaebaja ei ole käesolevas asjas vaidlustanud tuvastatud joobe määra ega joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist. Kohus leiab, et kaebaja tegevus sõiduki juhtimises juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,33 mg/l, on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Nimetatu on tõendatud järgnevaga. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt (koostatud 30.11.2013 M.D suhtes) on tõenduslikku alkomeetrit kasutatud 30.11.2013 kell 9.27 kuni

9.32. tõendusliku alkomeetri lugem 0, 38 mg/l, laiendmääramatus – 0, 05 mg/l, mõõtetulemus 0, 33 mg/l. protokollile lisatud väljavõttest nähtuvalt on olnud kaks puhumist alkomeetrisse, vastavalt tulemustega 0, 39 mg/l ja 0, 38 mg/l. lõplik lugem laiendmääramatust arvestades 0,33 mg/l. Menetlusalune isik ise on oma ütlustes tunnistanud eelmises õhtul nelja pudeli õlle joomist, seega möönnud joobes olekus sõiduki juhtimist. Tunnistaja Toomas Korenevi ütluste kohaselt 30.11.2013 kella 09.24 ajal politseioperatsiooni „kõik puhuvad“ käigus Tallinnas Ristiku tn-l Volta tn suunas sõiduauto Ford Maverick riikliku registreerimisnumbriga XXX, mida tema otsustas kontrollida juhti.

Juht puhus indikaatorvahendisse näidu 0, 29 mg/l, misjärel ta toimetas juhi tõendusliku alkomeetri juurde. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 30.11.2013, millega kõrvaldati kaebaja juhtimiselt. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei oma kaebaja kehtivaid karistusi. Kaebaja seletuse kohaselt politseile, ei arvanud ta, et tal joove on. Kohus peab vajalikuks märkida, et LS § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Joobeseisund on isiku terviseseisund, mille esinemisel ei tohi isik juhtida mootorsõidukit.

Jättes enda joobe enne sõidualustamist kontrollimata, olles eelneval päeval tarvitanud alkoholi, pani kaebaja kohtu hinnangul teo toime kaudse tahtlusega. Puutuvalt kaebajale määratud karistusse märgib kohus järgmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka põhimõttest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, s.o käituma õiguskuulekalt.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Käesolevas asjas on kaebaja oma süüd tunnistanud, mis on vastutust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Nimetatud asjaolu ei ole kohtuväline menetleja aga karistuse mõistmisel karistust kergendava asjaoluna arvestanud.

Kuivõrd kaebaja on tegu tunnistanud ning materjalidest ei nähtu, et temalt oleks küsitud ka kahetsuse osas, siis leiab kohus, et tema ütlustest nähtuvalt on isik oma teo keelatusest arusaanud ning ilmselgelt ka kahetseb tegu. Seda enam, et isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused, st isik on varasemalt õiguskuulekalt käitunud. Antud juhul võib menetlusaluse isiku joobeseisundi määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes on alla keskmise määra, kuivõrd isikul tuvastatud joove 0, 33 mg/l kohta on alla keskmise määra.

Arvestades aga tuvastatud alkoholi määra tuleb tõdeda, et kaebaja süü on keskmises määras. Kaebaja ei ole karistusregistrisse kantud. Kaebaja on avaldanud kahetsust ja tunnistab tegu, sh süüd. Seega esinevad vastutust kergendavad asjaolud. Seega on karistust kergendavad asjaolud ülekaalus. Nimetatud asjaoludest tulenevalt peab kohus kaebaja isikut ja tema tegu arvestades temale mõistetud karistust KarS § 56 põhimõtetele mittevastavaks, arvestades sealjuures seda, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud karistust kergendavate asjaolude esinemisega KarS § 57 p 3 mõttes.

LS § 227 lg 2 järgi on võimalik määrata karistus kuni 300 trahviühikut. Kaebajale on määratud karistus 200 trahviühikut, s.o üle sanktsiooni keskmäära. Arvestades, et kaebaja süü on keskmises määras, esinevad karistust kergendavad asjaolud, isikul puuduvad varasemad karistused, on põhjendatud isikule karistuse määramine sanktsiooni keskmisest määrast alla poole. Kohus peab kohaseks karistuseks rahatrahvi 120 trahviühikut, s.o 480 eurot. Vältimaks isiku majandusliku olukorra olulist raskendamist (isikul puudub töökoht, seega ka stabiilne sissetulek), leiab kohus et kaebaja taotlus temale määratud rahatrahvi tasumise võimaldamiseks ositi tuleb rahuldada.

Kohus peab põhjendatuks võimaldada kaebajal tasuda temale määratud rahatrahvi ositi 12 kuu jooksul tasumisega igakuiselt võrdsetes osades vähemalt 40 eurot kuus. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et sõiduki juhtimine seisundis, kus alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Sellises seisundis seab juht ohtu nii enda kui teiste tervise ja vara. Samas nõustub kohus kaebajaga, et lisakaristuse kohaldamisel tuleb siiski lähtuda enam karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest, kui üldpreventiivsetest eesmärkidest.

Antud juhul peab selles osas kohus kohtuvälise menetleja viidet RKL lahendile nr 3-4-1-2-05 asjasse puutumatuks. Karistused tuleb määrata siiski kooskõlas KarS § 56 põhimõtetega, sh lisakaristused. Kohus nõustub kaebajaga ja leiab, et juhindudes RKL nr 3-1-1-122-13, aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhul, kui põhikaristuse kohaldamine ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et „ lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet.

Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

Nii sisaldab LS § 224 lg 3 ka eraldi alapunkte lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise määrade kohta vastavalt sellele, kas isikut on varem nimetatud paragrahvis sätestatud väärteo eest karistatud või mitte. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav.

Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.“ Seega lisakaristuse määramisel ei saa lähtuda üksnes ühiskonnas liiklusalaste süütegude toimepanemise piiramise vajadusest, s.o õiguskorra kaitsmise huvidest. Pelk viide senisele kohtupraktikale ja üldpreventiivsetele kaalutlustele ei ole lisakaristuse kohaldamise põhjendusena piisav.

Menetleja ei ole põhistanud, miks just kaebajale tuleb eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt lisakaristust kohaldada. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegu toime pandud korduvalt, juhilubadeta, harjumuspärase käitumisena, isik kahetseb süüd.

Kaebaja on karistusregistrisse kandmata, st on seni käitunud õiguskuulekalt, mis näitab, et tegemist ei ole tema harjumuspärase käitumismustriga. Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et kaebaja on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistust ja vastutust kergendavad asjaolud ülekaalus ning juhtimisõiguse äravõtmine, olukorras, kus isikul tuvastati joove 0, 33 mg/l kohta, on eeltoodud põhjustel ebaproportsionaalne tema poolt toimepandud teo, süü suuruse ja isikuga.

Eeltoodu alusel tühistab kohus M.D-le mõistetud lisakaristuse. Menetluskulusid väärteoasjas ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et M.D kaebus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada, mistõttu kohus tühistab Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 17.12.2013 otsuse nr 2302,13,014674 M.D karistamises liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800.00 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, nimelt määratud karistuste osas.

Kohus määrab M.D-le põhikaristusena rahatrahvi 120 trahviühikut, s.o 480 eurot. Kohus peab põhjendatuks võimaldada kaebajal tasuda temale määratud rahatrahvi ositi 12 kuu jooksul tasumisega igakuiselt võrdsetes osades vähemalt 40 eurot kuus. Kohus tühistab M.D-le mõistetud lisakaristuse, uut lisakaristust kohaldamata.

Kristina Väliste