1-07-15246/75 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-07-15246

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 10. detsembri 2013

määrus

süüdimõistetu

vangistusest

tingimisi

enne

tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu O.A, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 10. detsembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu O.A määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU

1. O.A tunnistati Viru Maakohtu 27.03.2008 otsusega süüdi KarS § 113 järgi ning teda karistati KarS § 68 lg 1, § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 7 aastat 1 kuu 6 päeva alates 27.03.2008. Viru Ringkonnakohtu 12.06.2008 otsusega tühistati eelnimetatud maakohtu otsus KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse, kandmata karistuse ning karistusaja alguse osas. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti O.A-le liitkaristuseks 7 aastat

10 kuud 3 päeva vangistust alates 01.06.2007. Karistus lõppeb selle täielikul ärakandmisel 03.04.2015.

2. Viru Maakohtu 10.12.2013 määrusega jäeti O.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu motiivid olid järgmised.

2.1 Kohus leidis, et O.A ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Isikut on korduvalt karistatud nii tingimisi kui reaalse vangistusega. Viru Maakohtu 27.03.2008 kohtuotsusest nähtub, et käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo pani O.A toime katseajal. Süüdimõistetu varasem elukäik ning kuritegude korduvus ja iseloom (mh vägivaldsus) viitavad tema ohtlikkusele. Samuti tuleb uue kuriteo toimepanemise riskifaktorina näha asjaolu, et enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega.

2.2 Olulist tähtsust omab kohtu arvates asjaolu, et O.A on vanglas üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud.

2.3 Kohus märkis ka, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Kohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida nõuetekohaselt. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Käitumiskontroll ei hoiaks O.A uute kuritegude toimepanemisest, tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata.

2.4 Kohus leidis, et, süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja abikaasa tugi; garanteeritud töökoht) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kuna O.A kannab liitkaristust tahtliku tapmise, röövimise ja varguste eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanute õiglustunne tugevalt riivata. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Raske tahtliku kuriteo tagajärjel suri inimene. Kohus rõhutas, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Toimepandud kuriteo raskust ja ühiskonna ootusi arvestades ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise, elu ja vara kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse O.A, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega.

3.1 Kinnipeetav leiab, et maakohus on pööranud erilist tähelepanu tema karistuse aluseks oleva kuriteo toimepanemise asjaoludele ja raskusele ning temal distsiplinaarkaristuse olemasolule.

Samas

ei

ole

kohus

piisavalt

arvestanud

positiivset

–

mitmete

sotsiaalprogrammide läbimine, eriala õppimine (kokk-kondiiter, müürsepp-pottsepp), abielu, kaks last, garanteeritud eluja töökoht.

3.2 O.A leiab, et tema vangistuses olemise mõte on teiseks inimeseks ja ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamine, selliseks, kes oleks võimeline tooma inimestele kasu. Kohtumäärusest tulenevalt ei ole eelnev aga oluline, vaid tähtis on just tema karistamine (s.o temale kätte maksmine ja tema teistele hoiatavaks eeskujuks seadmine). See ei ole aga õige.

3.3 Kuriteo toimepanemise kohta märgib kinnipeetav, et ta oli siis 16-aastane ja tema psüühiline seisund ei olnud hea. Sellele aitas kaasa ema surm. O.A tunnistab, et see ei vähenda tema süüd ja juhtunu tõsidust, kuid arvab, et kuivõrd ta oli siis alaealine, võiks teda vangistusest vabastada aasta varem. Ta on veendunud, et toob ühiskonnale rohkem kasu praegu, pääsedes vabadusse tundega, et ühiskond võtab teda vastu ja andestab talle kui vabanedes aasta pärast tundega, et talle on kätte makstud ja teda ei ole kellelegi vaja. Ta on hetkel teelahkmel ja kuidas edasi läheb, sõltub ainult kohtust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et O.A ingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks.

5. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus selles, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda kui ka selles, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega.

6. Ringkonnakonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades O.A poolt toime pandud raske kuriteo asjaolusid ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole tema vangistusest ennetähtaegne vabastamine käesolevalt põhjendatud. Kolleegium leiab, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda veenvamad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. O.A kannab vangistust teise inimese tapmise eest. Samuti pöörati kohtuotsusega täitmisele temale eelmise otsusega röövimise ja nelja varguse episoodi eest tingimisi mõistetud karistus. Tapmise panigi kinnipeetav toime talle kohtuotsusega kohaldatud katseajal. Hinnates O.A käitumist vangistuses, tuleb tõdeda, et ka siin ei ole võimalik näha selliseid erandlikke asjaolusid, mis veenaksid kohut kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastama. Käesolevalt on isikul üks kehtiv distsiplinaarkaristus ja seega ei ole O.A ka vangla range järelevalve tingimustes suutnud reeglitest kinni pidada. Ringkonnakohus nõustub seetõttu maakohtuga, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ei ole otstarbekas ning kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas. Sarnaselt maakohtuga peab ka ringkonnakohus täiendavaks uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks O.A poolt vangistusele eelneval ajal alkoholi kuritarvitamist ja narkootikumide tarvitamist (viimase kuriteo pani ta toime alkoholija amfetamiini intoksikatsiooni seisundis; korduvalt väärteomenetluse korras karistatud alkoholiseaduse alusel). Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna ja O.A tegude läbi kannatanud isikute õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

7. O.A on määruskaebuses maakohtule ette heitnud teda heast küljest näitavate asjaolude vähest arvesse võtmist. Ringkonnakohus hindab O.A pingutused (sotsiaalprogrammide läbimine, ameti õppimine, töötamine) küll kiiduväärseks ning loeb positiivseks ka temal vabaduses lähedaste toe ning eluja töökoha olemasolu, kuid leiab sarnaselt maakohtuga, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Samuti ei anna selleks alust kuriteo toimepanemine alaealisena ja võimalikul raskel eluperioodil. Viimati nimetatuga arvestatakse juba isikule kuriteo eest karistuse mõistmisel. Inimene, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

8. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Mati Kartau