1-13-11258/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuaril 2014

.a. Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-11258 (1270000054) Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Viktoria Vivtšaruk Prokurör Rita Hlebnikova Asja läbivaatamise kuupäev 24.01.2014.a. avalikul kohtuistungil Kriminaalasi U.B

423 lg 1

´i süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav U.B, iskukood XXX, töökoht xxx, xxx, elukoht xxx, kriminaalkorras karistamata

Tuvastatud asjaolud: U.B süüdistatakse selles, et tema 06.03.2011 kella 14.15 paiku Novgorodi oblasti

Tšudovo rajooni territooriumit läbiva autotee „Rossija“ 555-ndal kilomeetril juhtis veoautot xxx reg. nr xxx, millel poolhaagis xx reg. nr xxx liikudes Sankt-Peterburgi suunast Moskva suunas, rikkus Vene Föderatsiooni (VF) liikluseeskirjade p 10.1 (lg 2) nõudeid, mille kohaselt liiklusohu s.o temaga sam xxx reg. nr xxx, mida juhtis xx xx, ilmnemisel ei as suunas sõiduteel seisva sõiduauto võtnud ta tarvitusele võimalikke meetmeid kiiruse alandamiseks kuni transportvahendi peatumiseni, mille tagajärjel U.B , rikkudes VF liikluseeskirjade p 9.10 nõudeid, lühendas vahemaad tema ees sõiduteel samas sõidusuunas ummikus seisva sõiduautoni xxx reg. nr xxx, mida juhtis xx xx

ning sooritas sellele otsasõidu. Vastavalt VF liikluseeskirjade p 10.1 „Juht peab oma transpordivahendit juhtima kiirusega, mis ei ületa kehtestatud piirangut, arvestama seejuures liikluse intensiivsust, transpordivahendi iseärasusi ja seisukorda ning veost, teeja liiklusolusid eespoolse nähtavuse piires. Kiirus peab võimaldama juhil pidevalt kontrollida transpordivahendi liikumist liikluseeskirjade nõuete täitmiseks. Liiklusele ohu tekkimise korral, mida juht pidi ette nägema, peab ta võtma tarvitusele abinõud kiiruse vähendamiseks kuni transpordivahendi seismajäämiseni.“

Vastavalt VF liikluseeskirjade p 9.10 „Juht peab hoidma sellist pikivahet eesliikuva transpordivahendiga, mis võimaldaks ära hoida kokkupõrke, aga samuti vajalikku külgvahet, mis tagab ohutu liikluse.“

Otsasõidu tagajärjel sõiduauto , liikus edasi ja sõitis otsa temaga xxx reg. nr xxx, mida juhtis xx xx

samas suunas seisnud sõiduautole . Pärast otsasõitu süttisid xxx reg. nr xxx, mida juhtis xx xx

sõiduautod põlema. Seejärel liikus veoaut xxx reg. nr xxx ja xxx reg. nr xxx o xxx reg. nr xxx poolhaagisega xx reg. nr xx U.B juhtimisel edasi ja põrkas kokku temaga samas suunas seisnud sõiduautoga . Sõiduauto xx xx reg. nr xx/xx, mida juhtis xx xx xx xx reg. nr xxx, mida juhtis xx xx, liikus tagant otsasõidu tõttu edasi ja põrkas kokku temaga samas suunas seisnud sõiduautoga xx reg. nr xxx, mida juhtis xx xx xxx reg. nr xxx, mida juhtis xx xx liikus tagant . Sõiduauto otsasõidu tõttu edasi ja põrkas kokku samas suunas liikunud sõiduautoga xx reg. nr xxx, mida juhtis xx xx xx xx reg. nr xxx juht xx xx rasket tervisekahju tekitanud . Selle liiklusõnnetuse tagajärjel sai kehavigastusi, aga selle sõiduauto reisija suri saadud vigastuste tagajärjel sündmuskohal. xx xx

Vastavalt kohtumeditsiinilise ekspertiisi kokkuvõttele nr 38/2 on xx xx laiba uuringul kindlaks tehtud keha kombineeritud trauma: 1) koljuaju trauma subduraalse verevalumi kujul, 2) rindkere tömp trauma kopsuvigastuste kujul, 3) leegi elupuhune ja surmajärgne mõju (keha hävimine tules). Koljuaju trauma ja tömp rindkere trauma (vigastused nr 1 ja 2) tekkisid tömbi trauma mehhanismil, võimalik et löömisel autosalongi väljaulatuvate tahkete tömpide asemete vastuliiklusõnnetuse ajal ajaliselt 06.03.2011. a. Need vigastused on elupuhused ning saadud mõne minuti jooksul enne surma saabumist, võimalik, et kümne minuti piirides. Sõiduauto süttimise ja põlemise hetkel oli xx xx elus.xx. xx surm saabus kombineeritud trauma tagajärjel: koljuaju tömp trauma ja rindkere tömp trauma ja sellele järgnev leegi mõju kehale.

Vastavalt kohtumeditsiinilise ekspertiisi kokk xx xx uvõttele nr 1643 olid termilised põletused näol, pea juustealal, kehal, ülemistel aja alumistel jäsemetel kolmanda astme põletused 25% kehapinnast. Need kehavigastused on saadud leegi toimel, võimalik et auto süttimise ajal ja ajaliselt 06.03.2011. Selle tagajärjel tekitati raske inimese elule ohtlik tervisekahjustus. Traumeeriva jõu (leegi) xx. xx

rakenduskohas on xx. xx kehal lokaliseeruvad termilised põletused. Vastavalt autotehnilise ekspertiisi kokkuvõttele nr 090-11: 1) Kirjeldatud teeoludes veoautost xxx reg. nr xxx ja pooljärelhaagisest xx reg. nr xxx koosneva autorongi juht U.B pidi tegutsema vastavalt VF liikluseeskirjade punktide 9.10 ja 10.1 nõuetele, mille kohaselt pidi juhtima autorongi kiirusega, mis ei ületa kehtestatud piirangut (70 km/h) ja tagama ohutu pikivahe eesliikuva transpordivahendiga, mis välistaks kokkupõrke selle pidurdamise ja peatumise korral. Tol momendil, kui juht U.B oli objektiivselt võimalik märgata, et eesliikuvad autod hakkasid kiirust vähendama, oli ta kohustatud samuti võtma tarvitusele abinõud kiiruse vähendamiseks (kasutama efektiivset pidurdamist) kuni peatumiseni. Juht U.B tegevus oli vastuolus VF liikluseeskirjade punktide 9.10 ja 10.1 lg 2 nõuetega. Peale selle pidi juht U.B juhinduma VF liikluseeskirjade p 2.3.1 nõuetest, mille kohaselt

“enne väljasõitu ja teel olles tagama transpordivahendi tehnilise korras oleku vastavalt

„Transpordivahendite ekspluatatsiooni lubamise põhinõuetele.“ U.B tegevus, mis väljendus auto kasutamisest mittetöötava klaasipesuri ja tahhomeetriga, on vastuolus VF liikluseeskirjade p 2.3.1 nõuetega.

2) Tehnilisest seisukohast, vastavalt VF liikluseeskirjade punktide 9.10 ja 10.1 lg 2 nõuetele tegutsemise korral oli U.B tehniliselt võimalik mitte otsa sõita eesseisvale sõiduautole xxx reg. nr xxx.

3) Sõiduauto xxx reg. nr xxx juhi xx. xx tegevuses ei ole kindlaks tehtud vasturääkivusi VF liikluseeskirjade nõuetele. xxx reg. nr xxx, mida juhtis xx. xx xx. xx ) Kokkupõrke ärahoidmine sõiduautoga , ei sõltunud juhi tegevusest.

5) Sõiduauto xxx reg. nr xxx juhi xx. xx tegevuses ei ole kindlaks tehtud vasturääkivusi VF liikluseesk

irjade nõuetele. 6) Kokkupõrke ärahoidmine sõiduautoga ei sõltunud tekkinud olukorras juhi xx xx . xxx reg. nr xx xx. xx tegevusest.

7) Sõiduauto ehtud vasturääkivusi VF xx reg. nr xx juhi xx. xx tegevuses ei ole kindlaks t liikluseeskirjade nõuetele.

8) Kokkupõrke ärahoidmine sõiduautoga , ei sõltunud tekkinud xx reg. nr xx, mida juhtis xx. xx olukorras juhi xx. xx tegevusest.

Seega pani U.B mehhaanilist transpordivahendit juhtiva isikuna toime liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega tekitas inimesele raske tervisekahjustuse ja põhjustas inimese surma, s.o pani toime KarS § 423 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo.

Viru ita Hlebnikova Ringkonnaprokuratuuri prokurör R , juhindudes KrMS § 245 vaadanud läbi süüdistatava U.B ning tema kaitsja Arri Toominga juuresolekul kriminaalasja materjalid, sõlmis kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele KarS § 423 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust.

2 (kaks) aastat KarS § 73 alusel jätta vangistus süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui tema ei pane 3-aastase (kolmeaastase) katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohtuistungil tuvastati, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustus U.B sellega ning selgitas, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et süüdist on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist atav U.B tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb U.B süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 alusel välja mõista U.B-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud.

Juhindudes KrMS § 247 § 249, § 313, § 315 § 319 kohus - -

OTSUSTAS:

U.B kuriteo toimepanemises KarS süüdi tunnistada § 423 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 karistust mitte pöörata täitmisele kui U.B

3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu Katseaja algus - 24.01.2014.

Vastavalt VÕS § 1043 ja § 134 lg 3 tsiviilhagid täies ulatuses.

rahuldada kannatanute xx xx ja xx xx

Välja mõista U.B ´ilt: 8000 eurot kannatanu xx xx kasuks (xx osakonna nr xx a/a nr xx/xx) 4000 eurot kannatanu xx xx kasuks (a/a nr xx xx xx) г.

Välja mõista ´ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud U.B : 532,50

eurot sundraha; 0,90 eurot toimiku paljundamise kulud; 196,80 (76,80 120)

+ eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

U.B ´il tasuda kriminaalmenetluse kulud selt,

12 kuulise tähtaja jooksul igakuuli

kusjuures esimene makse tasuda

ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011, Swedbank nr

EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea

Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus U.B 1-13-11258, kriminaalmenetluse „ kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS §318 lg 3 p 4), teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud

või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS §318 lg 4).

Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

Loretta Pikma kohtunik