1-07-13904/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-07-13904

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise M Ä Ä R U S

23.jaanuaril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Juri Martõnenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, l e i d i s :

Juri Martõnenko tunnistati Harju Maakohtu 10.detsembri 2007.a otsusega süüdi KarS § 184 lg

1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 74 alusel pöörati mõistetud karistusest koheselt täitmisele 6 kuud vangistust ning 2 aastat vangistust jäeti tingimisi 2- aastase katseajaga täitmisele pööramata. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka Juri Martõnenko eelvangistus ja sellega loeti koheselt ärakandmisele kuuluv vangistus kantuks. Kohtuotsus jõustus 28.detsembril 2007.a.

Harju Maakohtu 30.augusti 2010. a määrusega pöörati Juri Martõnenkole Harju Maakohtu 10.detsembri 2007.a otsusega mõistetud, kuid täitmisele pööramata jäetud 2 aastat vangistust täitmisele. Kohtumäärus jõustus 10.septembril 2010.a.

Juri Martõnenko karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 30.oktoobril 2014.a.

Kohtul puuduvad andmed, et Juri Martõnenkot oleks varem kriminaalkorras karistatud.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Juri Martõnenkol uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 18%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul olemas toetavad lähedased. Kindel töökoht tal puudub. Süüdimõistetu on olnud varem kriminaalhooldusel, kuid kontrollnõuete rikkumise tõttu pöörati karistus siiski täitmisele. Probleemiks võib olla narkootikumide tarvitamine.

Kohtusse on saabunud ka Juri Martõnenko X avaldus, milles ta selgitab, et kuigi varem on nad avaldanud nõusolekut süüdimõistetu enda juurde elama võtmiseks peale vabanemist, siis enam nad temale elamist pakkuda ei saa, kuna süüdimõistetu ise ei ole sellega nõus.

Juri Martõnenko selgitas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kuna tahab oma karistusaja lõpuni ära kanda ja asuda elama välisriiki.

Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses toetas süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Käesolevaks ajaks on Juri Martõnenko ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud liitkaristusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kuna Juri Martõnenko ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, tahab karistuse lõpuni kanda ning asuda seejärel elama väljapoole Eestit, siis leiab kohus, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine ilma isiku enda sellekohase soovita ei ole ka põhjendatud. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud vaid ühel korral ning algselt anti talle võimalus kanda osa karistusest ära tingimisi katseajaga vabaduses. Nimetatud võimalusest hoolimata asus aga süüdimõistetu kriminaalhooldusest kõrvale hoidma ja lahkus ilma kriminaalhooldaja loata Eestist, et otsida töö välisriigis. Seega tuli ta karistuse täitmisele pööramiseks tagaotsitavaks kuulutada. Kuna ka käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul süüdimõistetul Eestis kindel tööja elukoht puudub, siis oleks reaalne oht tema poolt kriminaalhooldusest kõrvalehoidumiseks ka nüüd. Samas ilma töökohata Eestisse jäämisel on oht tema poolt narkootikumide tarvitamisega jätkamiseks ja seega uute kuritegude toimepanemiseks, kuna ka varem on töökoha puudumine materjalidest nähtuvalt tema poolt narkootikumide tarvitamist soodustanud. Seega on samuti alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks jätkata ennetähtaegsel vabanemisel oma elu seadusekuulekalt ning pidada kinni ka vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõuetest. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Juri Martõnenko tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna isik ise ei soovi seda ning samuti puuduks tal käesoleval hetkel ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaks kriminaalhoolduseks vajalik kindel elukoht. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus m ä ä r a s :

Jätta vabastamata Juri Martõnenko (IK 38206130310) temale Harju Maakohtu 10.detsembri 2007.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik