4-14-122/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

23.01.2014.a

Kohus

Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kohtunik

Aime Ivanson

Kaevatav otsus

Põhja

Prefektuuri

KKB

liiklusjärelevalvekeskuse

13.12.2013.a otsus väärteoasjas nr. 2376,13,004487 U.O

karistamises LS § 227 lg 3 järgi.

Menetlusalune isik

U.O, isikukood XXX,

(kaebuse esitaja)

elukoht: xxx

Kohtuväline menetleja

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (Rahumäe tee 6/1,

11316 Tallinn)

Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus

LÕPPOSA

Jätta U.O kaebus lisakaristuse tühistamiseks rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 13.12.2013.a otsus väärteoasjas nr 2376,13,004487 lisakaristuse osas muutmata . Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 13.12.2013.a otsus väärteoasjas nr 2376,13,004487 rahatrahvi täies ulatuses korraga tasumise osas ja määrata KarS § 66 lg 2 alusel U.O rahatrahvi 400 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, kusjuures 11 kuul tasuda igas kuus 33,30 eurot ja 12.kuul tasuda 33,70 eurot Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadi vahendusel või kohtuväline menetleja Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Väärteoasi nr.4-14-122

Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

Kaevatava otsuse sisu

U.O karistati kohtuvälise menetleja 13.12.2013.a. otsusega väärteoajas nr 2376,13,004487 liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o

400 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks selle eest, et tema 23.11.2013.a. kell 03:35 Jõelähtme vallas Harju maakonnas Tallinn-Narva mnt 24.kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 136+/- 5 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 41 km/h. Oma tegevusega rikkus U.O otsuse kohaselt LS § 50 lg 2 nõudeid.

Taotlus

Kohtule esitatud kaebuses palub U.O tühistada kohtuvälise menetleja otsus osas, millega talle määrati lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Kaebusest nähtuvalt U.O kiiruse ületamist ei vaidlusta, kuid taotleb muuta otsust lisakaristuse osas ja võimaldada rahatrahvi tasumine ositi 12 kuu jooksul. Kaebuses toodud selgituse kohaselt on juhtimisõiguse olemasolu vajalik seoses töö-ja koolikohustuste täitmisega. Ühistransport ei võimalda tal käia tööl Rakveres ja koolis Väike-Maarjas. Soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses ja esitas omapoolse seisukoha, milles palus kaebus jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Kohtuväline menetleja märkis, et U.O võttis vähese sõidukogemusega mootorsõidukijuhina lubatud suurimat sõidukiirust ületades teadlikult riski. Kaebaja väited mootorsõiduki juhtimisõiguse vajalikkusest töö-ja õpikohustuste täitmisel on paljasõnalised ning eesmärgiga kohut eksitada. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades toimepandud teo ohtlikkust, isiku vähest kogemust mootorsõiduki juhina, õiguskorrakaitsmise huvisid, ei ole otstarbekas isiku karistamine üksnes rahatrahviga vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada ka teiseliigilist karistust, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu rahatrahvi ositi tasumise võimaldamisele.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud U.O poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta U.O kiiruse ületamist kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas ning lisaks süü omaksvõtule tõendavad asetleidnud rikkumist liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ja tunnistaja Raimo Toomingase ütlused. Nimetatud protokolli kohaselt oli Jõelähtme vallas Harju maakonnas Tallinn-Narva mnt 24.kilomeetril Tallinna suunas lubatud suurim kiirus 90 km/h, sõiduk Audi A6 reg.märgiga XXX, mida juhtis U.O, sõitis aga kiirusega 136+-5 km/h. Kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega Stalker II MDR. Mõõtevahendi taatlustunnistus nr. TTRSS- 13/00013 (kehtis kuni 10.01.2014.a.) tõendab, et mõõteseade oli taadeldud. Seadet oli testitud 22.11.2013.a. kell 20:00 ja seade oli töökorras. Seega oli sõiduki Audi A6 reg.märgiga XXX kiiruse näit õige ning U.O ületas sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h võrra. Raimo X tunnistajana antud ütlused kattuvad kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgituga. Seega on tuvastatud väärteo toimepanemine U.O poolt ning tema tegevus vastab LS §

227 lg 3 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamisele 41-60 kilomeetrit tunnis. Arvestades menetlusaluse isiku ütlusi, mille kohaselt ületas ta lubatud piirkiirust, kuna soovis varem magama saada, sest pidi olema tööl kell 12.00, on subjektiivsete tunnuste poolest väärtegu toime pandud tahtlikult ja tahtluse liigiks on kavatsetus. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Samuti on menetlusalusele isikule karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. LS § 227 lg 3 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni

200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. Vastavalt karistusseadustiku §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel tuleb võtta esmaselt aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas ülesvõi allapoole. U.O karistati rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses ehk summas 400 eurot ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus kolmeks kuuks, seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut põhikaristuse osas sanktsiooni keskmises määras, lisakaristuse osas aga sanktsiooni alammääras, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse kergendamiseks, s.o juhtimisõiguse äravõtmise tühistamiseks, puudub alus. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul igati õigustatud ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab U.O süü suurusele ning on õiguskorra kaitsmise huvisid arvestav. U.O on küll oma rikkumist tunnistanud ja kohtule esitatud kaebuses oma tegu kahetsenud, kuid ainuüksi sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse tühistamine põhjendatud. Kiiruse ületamise ulatus oli väga suur ning sellise kiirusega sõites varahommikul, kui inimesed on üldjuhul väsinud, riskeeris menetlusalune isik liiklusõnnetuse põhjustamisega.

U.O ütluste kohaselt soovis ta sõber sõita Tallinna. Protokolli kohaselt pani U.O kiiruse ületamise toime Tallinna suunas, seega oli sõidukis ka teine inimene lisaks juhile. Ta kiirustas, sest soovis varem magama saada. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et U.O puhul on tegemist algaja juhiga. Nimelt on talle omistatud juhtimisõigus 16.09.2013.a. Seega kaks kuud pärast juhtimisõiguse saamist pani ta juba toime raske liiklusalase rikkumise. Seega kohus leiab, et tema süü väärteo toimepanemisel on suur. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga et vähest sõidukogemust omav juht peab mootorsõidukiga liikluses osaledes olema eriti ettevaatlik, kuna tal võib seoses vähese sõidukogemusega ohtlikke vigu rohkem ette tulla, kui isiku puhul, kes omab juba pikaajalist mootorsõiduki juhtimisõigust.

On üldteada, et suurel kiirusel maanteel mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla rasked tagajärjed. On oluline, et U.O ka tegelikult tunnetaks oma vastutust liikluses osalejana ning saaks aru oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirja ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seadis U.O ohtu nii enda kui kaasliiklejate ja -reisija elu, tervise ja vara. Selleks, et tagada teistele liiklejatele ohutus vähemalt selleks ajaks, kui menetlusalune isik ise aktiivselt liikluses ei osale, on antud juhul põhjendatud menetlusaluse isiku ajutine eemaldamine liiklusest lisakaristuse kohaldamise kaudu.

Karistusregistri teatisest nähtuvalt omab U.O kahte kehtivat väärteokaristust, mis ei ole seotud mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamisega, vaid LS § 242 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki-või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumisega ning teine väärteokaristus on seotud tubakaseadusest tulenevate rikkumistega.

Kohus leiab, et isegi kahetsust (kohtule esitatud kaebuses) arvestades ei ole kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus liiga range ning puudub alus kohtuvälise otsuse tühistamiseks Kaebuses toodud selgitus, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses tööga ja kooliga, ei saa olla aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi kas ei märgata või nendele siis seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega teadlikult seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate võireisijate turvalisuse ning riskib juhtimisõigusest ajutise ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Menetlusalusele isikule oli mootorsõiduki juhtimisõiguse vajalikkus teada ka väärteo toimepanemise ajal. Karistuse eesmärgiks on mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka ühiskonna üldisi õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse lisakaristuse tühistamise osas rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse selles osas muutmata. Kaebuse esitaja on taotlenud rahatrahvi ositi tasumist. Kohtuväline menetleja ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et U.O võib rahatrahvi tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, § 132 p. 2.

Kohtunik