1-13-389/50 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuaril 2014. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-13-389

Kohtukoosseis

Kohtunik Ingeri Tamm

Kohtuistungi sekretär

Kristi Suvi

Tõlk

-

Prokurör

-

Kriminaalasi

Süüdimõistetu

S.K

tingimisi

enne

tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

S.K

elukoht (vabanemisel): XXXX; isikukood: XXX;

töökoht vabanemisel: puudub

Kaitsja

Advokaat Eve Laine

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3,

32 ja 33, kohtunik määras:

1. Jätta S.K temale Viru Maakohtu 16.01.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-389 mõistetud 11 (üheteistkümne) kuu ja 23 (kahekümne kolme) päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. Välja mõista S.K-lt riigituludesse riigi õigusabi kulud 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot.

Riigi

kasuks

välja

mõistetud

menetluskulud

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvetele nr EE891010220034796011 (SEB), nr EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja nime, kelle eest makstakse. Vastavalt KrMS § 417 lg 2 ja § 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Viru Maakohtu 16.01.2013. a otsusega tunnistati S.K süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristus (Tartu Maakohtu 03.09.2012. a kohtuotsusega mõistetud karistusega 6 kuud 23 päeva vangistust) 1 aasta 23 päeva vangistust. Mõistetud karistusest arvestati KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Ärakandmisele kuuluv karistus 1 aasta 21 päeva vangistust asendati KarS § 69 lg 1 alusel 772 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustus S.K alluma kriminaalhooldusele, täitma käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume. 10.06.2013. a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande põhjusel, et S.K hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei ilmu registreerimisele ega taotle luba elukohast lahkumiseks. Viru Maakohtu 20.06.2013. a määrusega kuulutati S.K tagaotsitavaks ja kohaldati tõkendina vahistamist. S.K peeti kinni 08.07.2013. a. Viru Maakohtu 10.07.2013. a määrusega pöörati S.K-le mõistetud ärakandmata karistus

11 kuud 23 päeva vangistust täitmisele, karistuse kandmise aja alguseks loeti 08.07.2013. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.07.2013. a ja lõppeb 01.07.2014. a. S.K ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 08.01.2014. a, olles ära kandnud vähemalt 1/3 karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. S.K on andnud nõusoleku alluda lisakohustusena elektroonilisele valvele. Tartu Vangla toetab S.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja lisakohustusena elektroonilise valve määramist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on S.K vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik lähedaste näol – elukaaslane ja nende ühine tütar, ema, õde ning vend (varem kriminaalkorras karistatud). Elukoha puhul, kuhu kinnipeetav vabanemisel elama asub, on tegemist 1-toalise ahiküttega korteriga. Üürileandja on teadlik kinnipeetava vabanemisest korterisse. Elukaaslane on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Elamispind vastab elektroonilise valve tingimustele.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Prokuröri abi Alar Häidberg esitas kirjaliku seisukoha, milles leiab, et S.K ei peaks ennetähtaegselt vabastama. S.K on kriminaalkorras karistatud korduvalt, mh ka reaalse vangistusega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käitumine karistuse kandmise ajal jätab soovida, sest omab kehtivat distsiplinaarkaristust. Viimase kohtuotsusega mõisteti talle liitkaristus, mis asendati üldkasuliku tööga. Korduvate erakorraliste ettekannete tulemusena pööras kohus asenduskaristuse uuesti vangistuseks ning tema ennetähtaegne vabastamine tähendaks sisuliselt viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse kergendamist (katseaeg ilma üldkasuliku töö kohustuseta). Süüdimõistetu S.K seletas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda koos lisakohustusega alluda elektroonilisele valvele. Ta loodab saada tööle äriühingusse XXXX, kus töötab tema sõber. Vabaduses soovib ta pöörduda arsti poole, et tegeleda alkoholiprobleemiga. Kaitsja toetas S.K ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist. Kaitsja ei nõustu prokuröriga selles, et tegemist on karistuse kergendamisega, kuna S.K on valmis võtma endale kohustuse alluda elektroonilisele valvele.

Kohtuniku seisukoht

S.K kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on S.K temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral on S.K olemas kindel elukoht aadressil XXXX, kus elab tema elukaaslane L.P. Tegemist on ühetoalise ahiküttega üürikorteriga. S.K lähedasteks on lisaks elukaaslasele ja nende ühisele lapsele ka S.K ema, õde ja vend.

Vabanemisel on S.K küll lähedaste toetus ja kindel elukoht, kuid puudub kindel töökoht. S.K loodab selle saada tuutava kaudu. Kuivõrd S.K on toime pannud kuritegusid majanduslikel eesmärkidel, on tema materiaalne seisund vabanedes esmatähtis. S.K on probleeme alkoholi tarvitamisega, mis on olnud üheks soodusteguriks kuritegude toimepanemisel. Tal on kaks kehtivat väärteokaristust AS § 70 järgi. Kuna alkohol on olnud üheks põhjuseks, miks S.K on kuritegusid toime pannud, peab kohus oluliseks, et ta läbiks vangistuses sotsiaalprogrammi Eluviisitreening (mille läbimiseks on S.K ise soovi avaldanud).

Sotsiaalprogrammi läbimine on määratud selle aasta teise kvartalisse. S.K on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolevaks ajaks on S.K kaks kehtivat kriminaalkaristust ja neli väärteokaristust. S.K kuritegelik käitumismuster on jäänud samaks ja ta on toime pannud mitmeid varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. S.K on varasemalt tingimisi vabastatud karistuse kandmisest (Tartu Maakohtu 03.09.2012. a otsus kriminaalasjas nr 1-12-1721), samuti on temale mõistetud vangistust asendatud üldkasuliku tööga (Viru Maakohtu 16.01.2013. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-389).

Viimane katseaeg ei kulgenud positiivselt, kuna S.K ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Samas asjas esitati teine erakorraline ettekanne, mille alusel pöörati S.K-le mõistetud vangistus, mis oli asendatud üldaksuliku tööga, täitmisele. Põhjuseks oli see, et S.K ei teinud üldkasulikku tööd ja rikkus kontrollnõudeid - ta ei ilmunud registreerimisele ja ei taotlenud luba elukoha vahetamiseks. Oluline on, et erakorralise ettekande arutamiseks S.K osavõtul tuli kohtul kuulutada ta tagaotsitavaks ja vahistada. Olukorras, kus S.K-le anti võimalus kanda karistust vabaduses, kuid ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid, ei suutnud täita kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi, jättis üldkasuliku töö tegemata ja kannab seetõttu käesoleval ajal ka vangistust, ei ole alust eeldada, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral suudaks S.K kõiki katseaja tingimusi korrektselt täita ja selle edukalt lõpetada.

Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et S.K-le on määratud 22.11.2013. a distsiplinaarkaristus, 5 ööpäeva kartserit, kuna jalutuskäigult tulles hoidis ta peidetud kohas tubakatooteid (Distsiplinaarmenetluse materjale ega otsust kohtule esitatud kinnipeetava toimik ei sisalda). Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et S.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on risk uute kuritegude toimepanemiseks liiga suur. Seda ei suuda ära hoida S.K käitumiskontrollile suunamine ning lisakohustuste, sh ajutine elektroonilise valve kohaldamine.

Eelnev käitumiskontrolli ebaõnnestumine näitab, et S.K ei sobi kriminaalhooldusele.

Menetluskulud

Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 144 eurot, mis tuleb S.K-lt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista.

Ingeri Tamm

Kohtunik