4-14-124/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-124

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01. 2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-14-124 (2316,13,010497) Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik Väärteoasi

I.M-i (I.M) kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa

(Palits) 17.12.2013 otsusele väärteoasjas nr 2316,13,010497 I.M-i karistamises LS § 224 lg

2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusega 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise peale kolmeks (3) kuuks. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor

Kaebuse esitaja: I.M, isikukood: XXX, elukoht: XXX, töökoht: XXX OÜ, mehaanik, dokument: ID kaart nr XXX

RESOLUTSIOON

1.

Rahuldada I.M-i 07.01.2014 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebus.

2. Tühistada osaliselt Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 17.12.2013 otsus väärteoasjas nr 2316,13,010497, nimelt mõistetud karistuse ja lisakaristuse osas.

3. Mõista I.M süüdi LS § 224 lg 2 järgi ja määrata talle karistuseks rahatrahv 135 trahviühikut, s.o 540 (viissada nelikümmend) eurot.

4. KarS 66 lg 2 ja lg 3 alusel tuleb rahatrahv tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuiselt võrdsetes osades vähemalt 45 (nelikümmend viis) eurot kuus.

5. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele, s.o Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas või nr EE932200221023778606

Swedbankis. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 10220135305042 ning selgitus: 2316,13,010497, I.M, rahatrahv.

6. Tühistada I.M-ile mõistetud lisakaristus, uut lisakaristust kohaldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 23.01.2014.

Kohtu selgitused:

VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

VtMS § 157 järgi on kassatsiooni alused:

• materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (VtMS § 149 toodud alused);

• väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (VtMS § 150 toodud alused).

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 17.12.2013 otsusega väärteoasjas nr 2316,13,010497 karistati I.M-i liiklusseaduse (LS) § 224 lg

2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 29.11.2013 kella 09:18 ajal Ristiku tn 95 Tallinnas juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,35mg/l +/- 0,05 mg/l (0,30 mg/l). Selliselt rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 07.01.2014, milles palus üle vaadata temale määratud lisakaristuse - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise, sest load on tema töös kõige vajalikumad ning nendeta ei ole tal võimalik täita töökohustusi, mis viiks töö kaotamiseni. Karistamisega, rahatrahviga nõustub. Kahetseb siiralt oma läbimõtlemata tegu.

Teab, mis tagajärjed oleksid võinud olla. Lubab mitte kunagi istuda rooli jääknähtudega

(alkoholijoobes). Menetlusalune isik esitas ka avalduse temale määratud rahatrahvi ajatamiseks 6 kuu peale seose keerulise majandusliku olukorraga (palgaks on miinimumpalk). Ülalpeetavateks on ka 2 alaealist last, neist üks on 90% invaliidsusel. Kaebusele on lisatud tööandja, G-COLOR BALTIC OÜ tõend, millises on kinnitatud, et I.M töötab firmas remondija hooldustehnikuna, milline amet nõuab juhilube. I.M on olnud pikaaegne korralik töötaja, kuid juhilubadeta ei ole talle võimalik tööd võimaldada.

Kohtuistungil kaebuse esitaja ei soovinud kohtuistungi protokollimist ja jääb enda kaebuse juurde selles, et vaidlustab juhtimisõiguse äravõtmise ehk lisakaristuse kohaldamise. Kaebajal on vaja juhilube tööga seoses, juhilubadeta kaotab ta töö; tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, abikaasa käib tööl, temal on juhiload. Tegu ennast ta tunnistab, kahetseb. Eelmisel päeval natukene alkoholi võtnud (0,5 liitrilisest pudelist ½ viina ja ühe õlle joonud), hommikul tundis ennast hästi ja istus rooli. Tol hetkel tal ei olnud alkomeetrit, täna on selle muretsenud. Eelnevalt on sel aastal ühel korral karistatud selle eest, et sõidu ajal telefoniga rääkis, trahviga

12 eurot, see on tasutud. Varem joobesjuhtimise eest karistatud ei ole, sellises olukorras pole ka varem autot juhtinud. Tarvitab alkoholi ehk 1-2 korda kuus, ei istu sellele järgnevalt kunagi auto rooli. Saab aru, et joobesolekus ei tohi autot juhtida, ta lihtsalt ei tundnud ise, et võib veel joobes olla. Alkomeetri ostis peale juhtumit, et alati ennast vajadusel kontrollida saab. Alkomeeter on taadeldud. Lubab, et ei tee enam nii. Palub kaebus rahuldada, ajatada rahatrahv võimalusel ühele aastale ja jätta alles juhtimisõigus.

Kohtuvälise menetleja esindaja ei soovinud kohtuistungi protokollimist ja leidis, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on üks raskeimaid liiklusalaseid väärtegusid. Seaduseandja on ettenäinud ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse sellise süüteo toimepanemise eest, mida menetleja on ka kasutanud. Leiab, et antud rikkumise puhul on määratud õiglane karistus, juhtimisõiguse äravõtmine annab isikule tunnetada vastutust liikluses osalejana, mõista, et selline tegu ei ole õigustatud ja et sellele järgneb ebameeldiv tagajärg. Isik peab endast kõik oleneva tegema, et sellist olukorda vältida. Antud juhul isikul oleks olnud võimalik rikkumine ära hoida puhudes enne rooli istumist alkomeetrisse, mida ta kahjuks ei teinud, vaid jäi endale kindlaks enesetunde hindamise järgi. Palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata, kuivõrd tegemist on seadusliku ja põhjendatud otsusega.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale.

Kaebuse esitaja I.M ei ole vaidlustanud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsust sisuliselt, s.t kaebuse esitaja on nõustunud temale inkrimineeritud väärteo toimepanemisega.

Väärteoprotokolli nr 2316,13,010497andmetest nähtuvalt on I.M 29.11.2013 kell

09:18 juhtinud mootorsõidukit Peugeot Partner riikliku registreerimisnumbriga 221 MGN Tallinnas Ristiku tn 95 juures Kaera tn suunas seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,35mg/l +/- 0,05 mg/l (0,30 mg/l). Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega ALCOTEST 7110 nr ARDF 0051, taatlemistunnistuse nr TTRC- 13-00136. Menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 5, väärteo kvalifikatsiooniks on LS § 224 lg

2. Menetlusalune isik on protokollis andnud ütlusi, et on süüdi. Tõenditeks on protokolli kohaselt indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS

§ 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud süü tunnistamist, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Menetlusaluse isiku süü on tõendatud muuhulgas indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kasutas patrullpolitseinik Risto Kotkas 29.11.2013 kell 09:18 Tallinnas

Ristiku tn 95 I.M-i kontrollides indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 nr 3, mille reaktsiooni näit oli 0,26 mg/l, seega positiivne.

Menetlusaluse isiku süüd tõendab ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt Risto Kotkas 29.11.2013 kell 09:30 I.M joobeseisundi tuvastamiseks kasutas tõenduslikku alkomeetrit DRÄGER ALCOTEST 7110 EST NR ARDF 0051

(taatlustunnistuse nr TTRC-13-00136), mille lugem oli 0,35 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l; mõõtetulemus 0,30 mg/l.

Tunnistajana ülekuulamise protokollis Risto Kotkas selgitas, et I.M-i juhitud sõiduki Peugeot Partner reg nr 221 MGN pidasid nad koos paarimehega kinni seetõttu, et sõidukil ei põlenud parempoolne lähitulepirn. Kontrollimisel indikaatorvahendiga

oli juhi

väljahingatavas õhus alkoholi 0,26 mg/l. Juht toimetati Kesklinna politseijaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga kontrollimisel oli juhi väljahingatavas õhus alkoholi 0,30 mg/l.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et I.M kõrvaldati 29.11.2013 sõiduki Peugeot Partner reg märgiga nr 221 MGN juhtimiselt kuni kainenemiseni alkoholilõhna tõttu sõiduki juhi suust.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on I.M üks kehtiv väärteokaristus § 242 lg 1 järgi.

Seega on ülaltoodud tõenditega kinnitust leidnud, et otsuses märgitud kuupäeval, ajal ja kohas kaebaja 0, 33 mg/l kohta joobeseisundis sõiduautot juhtis. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt kaebajapoolne rikkumine tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS

§ 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Menetlusalune isik taotleb temale juhtimisõiguse allesjätmist, nõustudes temale määratud rahatrahviga. LS § 224 lg 2 näeb ette mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistamist rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Seega on I.M-ile mõistetud karistus keskmäärast kõrgem ja lisakaristus määratud LS § 224 lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni minimaalses määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,30 mg.

Antud juhul võib menetlusaluse isiku joobeseisundi määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes on alla keskmise määra, kuivõrd isikul tuvastatud joove 0, 30 mg/l kohta on alla keskmise määra. Arvestades aga tuvastatud alkoholi määra tuleb tõdeda, et kaebaja süü on keskmises määras. Kuid arvestada tuleb ka seda, et karistust kergendavad asjaolud on ülekaalus. Isikul on üks kehtiv karistus teiseliigilise süüteo eest, milline on tasutud; isik kahetseb tegu, tunnistab seda, on järeldused teinud (sh ostnud alkomeetri), on esitanud positiivse iseloomustuse tööandjalt. Nimetatud asjaoludest tulenevalt peab kohus kaebaja isikut ja tema tegu arvestades temale mõistetud karistust KarS § 56 põhimõtetele mittevastavaks. LS § 227 lg 2 järgi on võimalik määrata karistus kuni 300 trahviühikut.

Kaebajale on määratud karistus 200 trahviühikut. Arvestades, et kaebaja süü on keskmises määras, esinevad vastutust ja karistust kergendavad asjaolud, on põhjendatud isikule karistuse määramine sanktsiooni keskmisest määrast alla poole. Kohus peab kohaseks karistuseks rahatrahvi 135 trahviühikut, s.o 540 eurot. Vältimaks isiku majandusliku olukorra olulist raskendamist (kaks alaealist ülalpeetavat, miinimumtöötasu), leiab kohus et kaebaja taotlus temale määratud rahatrahvi tasumise võimaldamiseks ositi tuleb rahuldada. Kohus peab põhjendatuks võimaldada kaebajal tasuda temale määratud rahatrahvi ositi 12 kuu jooksul tasumisega igakuiselt võrdsetes osades vähemalt 45 eurot kuus.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et sõiduki juhtimine seisundis, kus alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Sellises seisundis seab juht ohtu nii enda kui teiste tervise ja vara.

Samas leiab kohus, et juhindudes RKL nr 3-1-1-122-13, aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhul, kui põhikaristuse kohaldamine ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et „ Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga:

lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Nii sisaldab LS § 224 lg 3 ka eraldi alapunkte lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise määrade kohta vastavalt sellele, kas isikut on varem nimetatud paragrahvis sätestatud väärteo eest karistatud või mitte. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. „

Seega lisakaristuse määramisel ei saa lähtuda üksnes ühiskonnas liiklusalaste süütegude toimepanemise piiramise vajadusest, s.o õiguskorra kaitsmise huvidest. Pelk viide senisele kohtupraktikale ja üldpreventiivsetele kaalutlustele ei ole lisakaristuse kohaldamise põhjendusena piisav. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegu toime pandud korduvalt, juhilubadeta, harjumuspärase käitumisena, isik kahetseb süüd, on esitanud tõendid tööandjalt ja ülalpeetavate osas, iseloomustus tööandjalt on positiivne, isik on ilmselgelt juhtunust omad järeldused teinud. Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et I.M on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistust ja vastutust kergendavad asjaolud ülekaalus ning juhtimisõiguse äravõtmine, olukorras, kus isikul tuvastati joove 0, 30 mg/l kohta, isik kahetseb tegu, on selle omaks võtnud, järeldused teinud; isikul on positiivne iseloomustus töökohast, tegemist on pereinimesega, kelle ülalpidamisel on kaks alaealist last ning kelle töökoht sõltub juhilubadest, on ebaproportsionaalne tema poolt toimepandud teo, süü suuruse ja isikuga.

Eeltoodu alusel tühistab kohus I.M-ile mõistetud lisakaristuse, rahuldades I.M-i kaebuse.

Kristina Väliste