4-13-8665/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuaril 2014.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Väärteoasja number

4-13-8665

Kohtunik

Margot Mikler

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

Z.G - isikukood XXX, elukoht: XXX

väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

PPA

Põhja

Prefektuuri

Korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

27.11.2013.a.

üldmenetluse

otsus

väärteoasjas

nr.

2302,13,013493

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1,

Tallinn

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, § 66, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: Z.G kaebus rahuldada osaliselt.

PPA

Põhja

Prefektuuri

Korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

menetlustalituse

27.11.2013.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,13,013493 tühistada osaliselt ning teha uus otsus. Mõista Z.G süüdi Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 140 trahviühikut s.o summas 560 eurot, mis kuulub tasumisele KarS § 66 alusel ositi 6 kuu jooksul üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr.

2302,13,013493

märgitud

Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 (EE891010220034796011) SEB Pangas või arvele 221023778606 (EE932200221023778606) Swedbank pangas koos kohustusliku viitenumbri äranäitamisega.

10220135286310

Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks jätta muutmata. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud

Politseija piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liikluspolitseinik Karin Mikk koostas 09.11.2013.a. väärteoprotokolli AB1189034 selle kohta, et 09.11.2013.a. kella 08:42 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Tulika maja nr 14 juures liikudes Tulika põik suunas juhtis Z.G mootorsõidukit BMW 525D reg.nr XXXseisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitteväiksem kui 0,28 mg/l kohta. Kirjeldatud tegevusega rikkus Z.G liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.11.2013.a otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,13,013493 määrati Z.G-le karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o

800 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldati Z.G suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks.

Kaebuse sisu

Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Z.G ei sea esitatud kaebusega kahtluse alla väidetava rikkumise tehiolusid, on rikkumisest ja selle lubamatusest aru saanud, tunnistab rikkumist ja kahetseb seda puhtsüdamlikult. Kaebuse esitaja mõistab, et sellises seisundis mootorsõiduki juhtimine kujutab endast suurt ohtu ning seda mitte ainult kaasliiklejatele, vaid ka juhile endale. Kaebuse esitaja palub võimaldada trahvisumma osadena tasumist. Kaebaja leiab, et ta ei ole isikuks, kes pidevalt paneb toime õigusrikkumisi. Kaebaja palub hinnata antud rikkumise ja karistuse proportsionaalsust. Kaebaja leiab, et 200 trahviühikut on keskmisest ette nähtud rahatrahvi ulatusest kõrgem vastandades seda alkoholipiirmäära ületamisele, mis on antud paragrahvis sätestatust keskmisest madalam. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja kergendada kohtuvälise menetleja määratud karistust ning võimaldada selle tasumist osamaksetena.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja, on seisukohal, et Z.G poolt koostatud kaebus on alusetu. Z.G käitumine liiklusseaduse § 69 lg 5 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja Kairi Palits poolt 27.11.2013.a. otsus väärteoasjas nr 2302,13,013493 on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Rahatrahvi vähendamist ja lisakaristuse tühistamist kohtuväline menetleja põhjendatuks ei pea, kuid ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ostiti.

Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §

132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et Z.G kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Vastavalt liiklusseaduse § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Sama paragrahvi lõike 3 punkt 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlust ei ole selles, et Z.G juhtis 09.11.2013.a. kella 08:42 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Tulika maja nr 14 juures liikudes Tulika põik suunas mootorsõidukit BMW 525D reg.nr XXX seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitteväiksem kui 0,28 mg/l kohta.

Väärteo toimepanek on mh tõendatud: 09.11.2013.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik Karin Mikk otsustas 09.11.2013.a. kell 08:42 kõrvaldada Z.G (ik XXX) sõiduki BMW 525D reg.nr XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Z.G on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval, s.o 09.11.2013.a ning kinnitanud seda enda allkirjaga; 09.11.2013.a. tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 09.11.2013.a. kell 08:53 – 08:57 Z.G alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 800 nr Lion seerianumber 80-005387, tunnistus nr TTRC - 13/00077 mille lõplik lugem oli 0,33 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l ning mõõtetulemus 0,28 mg/l; 09.11.2013.a. tunnistaja ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt tunnistaja Peeter Saar täites tööülesandeid 09.11.2013.a. kell 08:42, peatas „kõik puhuvad“ käigus mootorsõiduki BMW 525D reg.nr XXX, mis liikus Tallinnas Tulika tn 14 juurest suunaga Tulika põik.

Sõiduki juht puhus indikaatorvahendisse näidu 0,35 mg/l. Isik toimetati tõendusliku alkomeetri juurde. Sõidukit juhtis Z.G (ik XXX). Menetlusaluse isiku Z.G ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt selgitas, et enda arvates ei olnud ebakaines olekus. Kahetseb, et hommikul autoga sõitma hakkas. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammääras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,33 +/- 0,05 mg, laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,28 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline määr on sätestatud rikkumise alammäära lähedane.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on alla keskmise määra. See aga omakorda tingiks karistuse määramise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on tuvastatud karistust kergendava asjaoluna kahetsuse, karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus viitab Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et „ Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-1 /. p 11 ja 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-

13. p 19)." Kohtule jääb arusaamatuks miks kohtuväline menetleja ei ole arvestanud Riigikohtu lahendiga, vaid on määranud menetlusalusele isikule karistuse üle sätestatud keskmise määra ehkki on tuvastanud süüd kergendava asjaolu esinemise ning tuvastatud alkoholisisalduse – 0,28 mg väljahingatava õhu liitri kohta – on sätestatud rikkumise alammäära lähedane. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et määratud põhikaristust tuleb vähendada alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, s.o 140 trahviühikuni. Samuti leiab kohus, et rahatrahvi tuleb tasuda ositi 6 kuu jooksul. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et Z.G-le on võimalik mõjutada uute väärtegude toimepanemisest kohaldades lisakaristust miinimummääras s.o juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Margot Mikler

Kohtunik