4-14-41/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

23. jaanuaril 2014.a.

Otsuse teinud kohus

Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Kohtunik

Alari Möldre

Kohtuistungi sekretär

Helen Aasma

Vaidlustatud lahend

R.L-i 02.01.2014.a. kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja Triinu Riigor´i 04.12.2013.a

otsusele väärteoasjas nr. 2302,13,013809.

Kaebuse esitanud isik

R.L

,

isikukood: XXX;

elukoht: XXX; töökoht: OÜ XXX

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja: R.L

kohtuvälise menetleja esindaja: Lilia Protsykova.

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata R.L-i 02.01.2014.a kaebus ning Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor´i 04.12.2013.a otsus väärteoasjas nr. 2302,13,013809 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 11.02.2014.a.

Väärteoasi nr.4-14-41

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor´i 04.12.2013.a otsusega väärteoasjas nr. 2302,13,013809 tuvastati, et 14.11.2013.a kella 11:55 ajal Jõelähtme vallas, Harju maakonnas, Tallinn-Narva mnt 18. km juhtis R.L mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h võrra, sõites kiirusega 75+/-3 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h) Väärteo toimepanemine on otsuse kohaselt tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h menetlusaluse isiku enda ning tunnistaja Siim X ütlustega ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik vastulauset esitanud ei ole. Menetlusalune isik R.L rikkus sellega Liiklusseaduse § 50 lg. 5 p. 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi. Karistust kergendava asjaoluna on arvesse võetud kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et R.L-i süüline käitumine LS § 50 lg. 5 p. 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS §

227 lg. 2 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Menetleja on seisukohal, et R.L võttis lubatud suurimat sõidukiirust ületades riski. On üldteada, et suurel kiirusel mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla rasked tagajärjed.

Seetõttu ei antagi mootorsõiduki juhtimise õigust niisama, vaid tegemist on meetmega kontrollimaks, et isik on oma teadmistelt, oskustelt ja suhtumiselt sobiv mootorsõidukit juhtima. Isiku puhul, kes korduvalt lubatud suurimat sõidukiirust ületab, selline kindlus ilmselgelt puudub. Kohtuväline menetleja viitab, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades toimepandud teo ohtlikkust, õiguskorrakaitsmise huvisid ning isiku karistusregistri andmeid, siis kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks isiku karistamist üksnes rahatrahviga vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada ka teiseliigilist karistust s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.

Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja R.L-ile karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200,00 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg. 5 p. 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks.

KAEBUSE SISU

R.L esitas 02.01.2014.a. Harju Maakohtule kaebuse, mille kohaselt 14.11.2013.a kell

11.55 sõitis kaebuse esitaja mööda Vana-Narva maanteed Maardu suunas, teeolud olid head, asfalt kuiv ja antud teelõigul liikus ta üksinda. Politsei märguannet nähes pööras R.L nende korralduse peale paremale parklasse ja seejärel hakati temale protokolli koostama. Kaebuse kohaselt kahetseb R.L oma tegu väga ja lubab end liikluseeskirjade järgmisel muuta. Samas leiab, et antud karistus, mis selle rikkumise eest temale määrati, on liiga karm ning kaebuse esitaja soov oleks jätta jõusse trahv 200 eurot ja kustutada lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Kaebuse esitaja tunnistab, et liikus antud teelõigul lubatust suuremal kiirusel, kuid ta oli üksinda ja teeolud olid head ning otsest ohtu kellelegi ei tekitanud. Antud olukorras peaks kaebaja võtma töölt puhkuse, kuna tema otseste töökohustuste hulka kuulub Eesti ja Soome klientidega igapäevane kohtumine ning paraku seda ühistranspordiga teha ei jõua. Samuti kolme tütre lasteaeda ja kooli viimine, nende trennid ja huviringid vajavad lisaaja leidmist ja logistika ümberkorraldamist. Kaebuse esitaja palub temale mõistetud lisakaristuse tühistada. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 1, § 133, § 134, § 135.

Kohtunik:/allkiri/

Koopia õige

Kohtunik: