4-14-231/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-231

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liina Pohlak Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuaril 2014.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-14-231 Väärteoasi

I.I kaebus PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes

Küünarpuu 03.12.2013.a väärteootsuse peale väärteoasjas nr 2302, 13, 013804 Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine ja tagastamine RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 118 lg 2 p 1

1. Jätta rahuldamata I.I taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

2. Jätta I.I kaebus PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 03.12.2013 väärteootsuse peale väärteoasjas nr 2302, 13, 013804 läbi vaatamata ja tagastada kaebus kaebuse esitajale Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju

Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

14.01.2014.a laekus Harju Maakohtule I.I kaebus PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 03.12.2013.a väärteootsuse peale väärteoasjas nr 2302, 13, 013804.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega. Samuti on koos kaebusega esitatud tähtaja ennistamise taotlus, põhjendades seda sellega, et menetlusalusele isikul ei tagatud protokolli koostamisel tõlgi abi ning ta ei teadnud vaidlustamise korda. Menetlusalune isik arvas, et otsus saadetakse talle elektronposti teel, mille aadressi ta oli kirjutanud vastulauses. Samuti oli menetlusalune isik alates 21.12.2013 Eestist ära ning naastes haigestus. Sai tehtud otsusest teada alles 10.01.2014 kui sai kirja, milles kohustati loovutama juhiluba Maanteeametile.

Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus maakohtule kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

I.I suhtes väärteoasjas nr 2302, 13, 013804 13.11.2013.a koostatud

väärteoprotokollist nr AB1232536 nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 13.12.2013.a. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja allkirjaga kinnitanud väärteoprotokolli koopia kättesaamist 13.11.2013.a. Kaebuse esitaja on allkirjaga kinnitanud ka seda, et talle on tutvustatud V™S §-st 19 tulenevaid menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (nimetatu on väärteoprotokolli tagaküljel kirjas venekeelsena).

Kaebuse esitaja väide, et temale kui vene rahvusest kodanikule, kes ei valda eesti keelt, ei olnud sündmuskohal antud selgitused etteheidetava teo ja edasise menetluse osas arusaadavad, ei ole usutav. Nähtuvalt väärteoprotokollist on kaebuse esitaja omakäeliselt andnud selgituse juhtunu kohta ja lubanud täpsema selgituse saata e-kirjaga. Seega oli menetlusalusele isikule arusaadav, mis talle väärteoprotokollis süüks arvatakse. Samuti on Rimma Soosaar (protokolli koostaja)

selgitanud, et I.I-le selgitati 13.11.2013.a vastulause esitamise ja edasikaebamise korda ka vene keeles. (Kogu protokolli vormistamise aja suhtlesime I.I-ga vene keeles ja selgitas talle kõik protokollidel kirjas oleva vene keeles). Kohtul puudub alus kahelda Rimma Soosaare ütlustes. I.I on 17.11.2013.a esitanud politseinikelt saadud soovituse kohaselt sisulise vastulause. Järelikult sai I.I politseiametniku selgitusest aru. Seega pidi I.I-le olema arusaadav ka politseiametniku selgitus otsuse kättsaamise korra osas.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-83-08 p 13 asunud seisukohale, et V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kolleegiumi hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette kohtuvälise menetleja kohustust karistusotsus menetlusalusele isikule kätte toimetada. Otsusele järgi minemata jätmisega kaasneb ka risk, et isik laseb mööda kaebuse esitamise tähtaja.

Kõik eelnevat arvesse võttes, pidi menetlusalusele isikule olema teada, et kohtuvälise menetleja otsus oli tutvumiseks kättesaadav alates 13.12.2013.a, seega hakkas 15-päevane kaebetähtaeg kulgema alates 14.12.2013.a ning Kaebus kaebuse esitamise viimane tähtpäev oli 30.12.2013.a. on Harju Maakohtule esitatud 14.01.2014.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Kaebuse esitajale oli teada, et tema suhtes on algatatud väärteomenetlus, talle oli selgitatud temale arusaadavas keeles, s.o. vene keeles otsuse kättesaamise ja edasikaebamise korda ning kaebuse esitaja pidi ise üles näitama aktiivsust ja tutvuma kohtuvälise menetleja juures väärteoprotokollis ettenähtud kuupäeval tema suhtes koostatud väärteootsusega. Kohtuvälisel menetlejal ei ole seadusest tulenevat kohustust väärteootsust menetlusalusele isikule e-posti teel saata. Samuti ei ole kaebuse esitanud isik oma vastulauses taotlenud otsuse saatmist talle elektronposti teel.

Kaebuse esitaja on tähtaja ennistamise taotluses selgitanud, et kaebust ei esitatud tähtaegselt ka seetõttu, et I.I oli alates 21.12.2013 Eestist ära ning naastes haigestus.

Nähtuvalt kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud materjalidest on I.I lahkunud 21.12.2013.a Venemaale, naasnud 27.12.2013.a. Sellest selgub omakorda, et menetlusalune isik viibis Eestis ajavahemikul 13.12.2013.a. – 20.12.2013 ja alates 27.12.2013. Seega oli isikul enne Venemaale sõitmist piisavalt aega, et soovi korral kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebus esitada. OÜ

XXXpoolt on 14.01.2014.a koostatud tõend, mille kohaselt I.I oli haige alates 30.12.2013.a. Nimetatud tõendist aga ei selgu, milline on olnud I.I haigus, milline on takistanud isikul tähtaegselt kaebust esitamast. Kohus võttis ühendust tõendi väljastanud perearsti

XXX, kelle sõnade kohaselt ei olnud I.I selline haigus, mis oleks takistanud kohtusse ilmumast või kaebust esitamast. I.I ei soovinud ka haigusehte. Perearst XXXsaatis kohtule ka e-kirja, mille kohaselt patsient töövõimetuslehte ei vajanud. Asjaolu, et I.I ei soovinud töövõimetuslehte (isik töötab XXX) näitab, et isikul ei olnud selline haigus, mis oleks takistanud tal tööle ilmumast ja soovi korral ka 30.12.2013 kaebust esitamast.

Tulenevalt V™S § 38 lg-st 1 järgitakse väärteoasjade puhul kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg-st 2 tulenevalt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-5-07 asunud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt ka RKKKm nr 3-1 1-77-98 ja 3-1-1- 152-05). Kohus ei ole tuvastanud niivõrd erandlikke asjaolusid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebuse esitamist õigeaegselt. Kohus leiab, et kaebuse esitajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata, kuivõrd tähtaja ennistamiseks ei ole alust.

V™S § 118 lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kuna kaebuse esitanud isik ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, samuti puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks, siis ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning kaebus ei kuulu läbivaatamisele. Liina Pohlak Kohtunik