3-14-50055/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-50055

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50055 Haldusasi OÜ Business Technologies kaebus Eesti Töötukassa juhatuse 4. novembri 2013 otsuse nr 162 osalise tühistamise nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: OÜ Business Technologies RESOLUTSIOON

1. Tagastada OÜ Business Technologies kaebus.

2. Saata määrus kaebajale.

Edasikaebamise kord Käesolevale määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (HkMS § 121 lg 4, § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. OÜ Business Technologies esitas 10. jaanuaril 2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Eesti Töötukassa juhatuse 4. novembri 2013 otsuse nr 162 tühistamist osas, millega otsustati jätkata koolituskaardi programmi raames kuni 31. detsembrini 2015 koostööd MTÜ- ga Companion Koolitus. Kaebaja, kes kaebusest nähtuvalt ise on samamoodi kantud Eesti Töötukassa kvalifitseeritud koolitajate nimekirja, on seisukohal, et MTÜ Companion Koolitus tegevus on õigusvastane ning seetõttu ei tohiks Eesti Töötukassa selle koolitajaga koostööd teha. Kaebaja väitel segab selline koostöö teiste koolitajate tööd.

2. Tutvunud kaebuse ja sellele lisatud materjalidega, leian, et MTÜ Business Technologies kaebuse menetlusse võtmine ei ole põhjendatud ning see tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud normis on sätestatud, et halduskohus võib kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Leian, et isegi juhul kui kaebuses esitatud väited (selle kohta, et MTÜ Companion Koolitus on läbi viinud koolitusi ilma selleks vajaliku koolitusloa olemasoluta või et ta on lubamatult oma reklaamides kasutanud viidet partnerlusele Eesti Töötukassaga või et mõni konkreetne kaebajale teada olev isik ei ole olnud MTÜ Companion Koolitus poolt läbi viidud koolitusega rahul) on tõesed, ei ole kaebajal kaebeõigust, kuna Eesti Töötukassa juhatuse otsus koostöö jätkamise kohta MTÜ-ga Comnapion Koolitus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.

3. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2013 määruse nr 174 „Tööhõiveprogramm 2014-2015“ § 17 lg

1 kohaselt võib tööturukoolituse teenust võib osutada koolituskaardi alusel. Koolituskaardi alusel valib isik talle individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse Eesti Töötukassa kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitajate pakutavatest koolitustest. Seega peab Eesti Töötukassa nimekirja koolitajatest, kelle poolt pakutavate koolituste hulgast on tööturukoolituse saamiseks õigustatud isikul õigus valida endale sobiv ja vajalik koolitus, mille eest töötukassa sel juhul tasub. Koolitaja kandmine sellesse nimekirja ei garanteeri koolitajale mingisugust konkreetset koolitustellimust. Seetõttu ei saa kaebaja õigusi rikkuda see, et samasse nimekirja on kantud veel teisigi koolitajaid ega ka see, kui mõni nimekirja kantud koolitajatest käitub mingis küsimuses õigusvastaselt. Kuivõrd koolituskaardi programmi olemusest tulenevalt valib sobiva koolituse ja koolitaja välja igal konkreetsel juhul välja mitte töötukassa, vaid isik, kellel on õigus tööturukoolitusele, siis konkureerivad koolitajad omavahel nende isikute (töötute), mitte töötukassa ees. Asjaolu, et kaebaja peab enda pakutavaid koolitusi teiste koolitajate omadest paremateks, ei anna talle õigust nõuda, et mistahes teist koolitajat töötukassa nimekirja ei kantaks. Kaebaja ei ole viidanud ka mitte ühelegi koolitajate kvalifitseerimise tingimusele, mida töötukassa MTÜ Companion Koolitus nimekirja kandmisel (kvalifitseerimisel) vastuollu oleks läinud.

4. Kaebaja seisukoht, et Eesti Töötukassa koostöö MTÜ-ga Companion Koolitus rikub kaebaja mainet, on ilmselgelt põhjendamatu. Samuti ei saa põhjendatuks pidada kaebaja seisukohta, nagu ei tohiks töötukassa spetsialistid tööturukoolitust otsivale isikule anda soovitusi selle kohta, milliseid koolitusi valida. Töötukassa eesmärk tööturukoolituste osas ongi leida koostöös tööturukoolitust vajava isikuga viimasele sobiv ja vajalik koolitus. Kaebaja väide, et töötukassa on mõnedele koolituskaardi partneritele loonud mingisugused eritingimused, on põhjendamatu. Nagu juba eelpool märgitud, ei anna see, et kaebaja on töötukassa partnerite nimekirja kantud, talle mingisugust õigust nõuda, et töötukassa suunaks isikuid tema juurde koolitusele või mistahes muul moel soodustaks seda, et tööturukoolitust vajavad isikud just kaebaja pakutavaid koolitusi valiks.

5. Ilmselgelt põhjendamatu on ka kaebaja väide MTÜ Companion Koolitus poolt antud tunnistuste kehtetuse kohta. Mingisuguse koolituse läbimist kinnitav tunnistus tõendab ainult seda, et konkreetne isik, kellele see tunnistus antud on, on osalenud sellel koolitusel, mida tunnistusel kajastatakse. Tegemist ei ole mingisuguse tõendatud kvalifikatsiooni kinnitava dokumendiga. Sellise tunnistuse olemasolu või puudumine ei anna isikule mingisugust kutset ega tõenda tema kvalifikatsiooni ega anna näiteks õigust töötada mingisugusel erialal. Ekslik on ka kaebaja seisukoht, nagu 120 tunnise siidimaali-koolituse läbiviimiseks vajalik koolitusloa olemasolu. Erakooliseaduse § 1 lõikest 2 tulenevalt kohaldatakse erakooliseaduse norme (sh. konkreetsele õppekavale antud koolitusloa olemasolu nõuet) neile koolitustele, mille kestus on rohkem kui 120 tundi või kuus kuud aastas.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik