4-14-343/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-343

HARJU MAAKOHUS LIIVALAIA KOHTUMAJA

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2014.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-14-343 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Väärteoasi Keio Järva’ (ik: 39307066818) kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 23.05.2013.a. otsusele väärteoasjas nr 2230,13,014295 RESOLUTSIOON Jätta läbi vaatamata kaebuse esitaja Keio Järva’ kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 23.05.2013.a. otsusele väärteoasjas nr 2230,13,014295 ning tagastada kaebus Keio Järva’le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Harju Maakohtule.

Määruse motiivid

Harju Maakohtule on 18.01.2014.a. esitatud kaebus Keio Järva’ poolt. Kaebuses vaidlustatakse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 23.05.2013.a. otsust väärteoasjas nr 2230,13,014295.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, märgib, et esmalt kontrollib kohus kaebuse lubatavust VTMS §-dest 114 ja 115 lähtuvalt. Vastavalt VTMS § 114 lg-le 4 esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt oli Keio Järva’ suhtes koostatud väärteoprotokollis märgitud väärteootsuse kättesaadavaks tegemise ajaks 03.06.2013.a. (tl 3).

Kohus kontrollis antud asjaolusid, kohtule edastatud väärteoprotokolli koopiast nähtub, et väärteootsuse kättesaamise ajaks oli märgitud 03.06.2013.a., K. Järva on protokolli allkirjastanud ja seejuures märkinud, et protokolliga on ta tutvunud (tl 4). Seega tuleb järeldada, et K. Järva oli teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest, kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Kohus märgib, et kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Käesolevas asjas hakkas 15-päevane kaebetähtaeg kulgema alates 03.06.2013.a. ning see lõppes 19.06.2013.a., mil oli kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt viimane päev kaebuse esitamiseks (tl 2pö). K. Järva esitas oma kaebuse kohtule 18.01.2014.a. (tl 1). Kaebuses on K. Järva selgitanud, et esitas kaebuse 6 kuu 29 päeva võrra hiljem seoses suure töömahuga peakoka ametis. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvesse võttes isik ka ise mõistnud, et esitas kaebuse oluliselt hiljem pärast kaebetähtaega.

Kaebusest ja selgitusest nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Isiku selgitusi kaebuse hilinenult esitamise kohta ei saa pidada mõjuvateks põhjusteks, mis takistanuks tal kaebust õigeaegselt esitada. Kohus märgib, et taolises mahus kaebuse (1 lk), mille sisuks on valdavalt sündmuse kirjeldus, ei ole mahukas ning selle koostamine ei ole aeganõudev. Kohus viitab, et Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-5-07 asunud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt ka RKKKm nr 3-1 1-77-98 ja 3-1-1-152-05). Antud juhul ei saa kaebuse esitamist ligi 7 kuud pärast kaebetähtaega pidada lubatavaks, kuivõrd isik oli teadlik kaebetähtajast ning kaebusest nähtuvalt ei esinenud tal selliseid objektiivseid takistusi, mis teinuks kaebuse tähtaegse esitamise võimatuks. Eelpool viidatud Riigikohtu seisukohta põhjal ei saa suurt töökoormust selliseks objektiivseks takistuseks pidada.

Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kaebetähtaja mööda laskmise mõjuvaid põhjuseid antud juhul ei esine, kuna tuvastamist ei ole leidnud, et isik ei saanud õigeaegselt esitada. Menetlusalune isik oli teadlik, et tema suhtes vastavat menetlust läbi viiakse, ta oli teadlik ka ajast, mil väärteootsus on talle menetleja juures kättesaadav. Kaebuse esitajal, kes on enda sõnul väidetavalt tööga hõivatud, kuid oli teadlik tema suhtes käivast väärteomenetlusest ning väärteootsuse kättesaadavuse kuupäevast, on alati võimalus kasutada kaitsjast esindajat, kes tema eest otsusega tutvub ja vajadusel kaebuse esitab.

VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Eeltoodust nähtub, et kaebust ei esitatud tähtaegselt, kaebetähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud ning kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu, mistõttu tuleb esitatud kaebus jätta läbi vaatamata.

Kohus juhindub VTMS § 38 lg 1, § 118 lg 2 p 1, § 189-193.

Merle Parts Kohtunik