1-13-11202/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-11202

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

23. jaanuaril 2014.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus

kohtunik

Margot Mikler

sekret

Moonika Rubizova juuresolekul är

pro

Marina Kalistratova kuröri abi

kaitsja

Natalia Lausmaa

osavõtul arutas lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

M M

Ik xxx, EV kodanik,

, elukoht: xxx, varem põhiharidusega, emakeel – eesti keel, ei tööta kriminaalkorras karistatud 9-l korral viimati

-

2 p 9 -

18.09.2012.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg § 25 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud 17 päeva, karistusaja algus 18.09.2012.a., väärteokorras korduvalt karistatud, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § järgi

199 lg 2 p 4,8

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

M M süüdistatakse selles, karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § et tema olles 18.09.2012

lg 2-199 lg 2 p 9 , taas järgi võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 28.08.2013 kella 18:25 paiku lõhkus ära Tallinna linnas Viru Väljak 4/6 Viru Keksuses asuvas paikihoius kapi nr. xx luku, millisest kapist varastas ta Venemaa kodaniku V S musta värvi tekstiilist reisikohvri maksumusega 100 eurot, milles olid: kolm paari (2 paari sinist värvi ja 1 paar musta värvi riidest)

klassikalisi meeste pükse kogumaksumusega 300 eurot; kaks meeste kampsunit (heledat värvi ilma kapuutsita, tumedat värvi kapuutsiga) kogumaksumusega 140 eurot; meesta tumesinist värvi pulloveri maksumusega 95 eurot; meesta sinist värvi polo maksumusega 50 eurot; meeste poolpikk rohelist värvi sügisjope maksumusega 160 eurot; naiste musta värvi kampsun maksumusega 72 eurot; musta värvi vutlaris jahinuga maksumusega 200 eurot; 2 musta värvi telefonilaadijat kogumaksumusega 10 eurot, põhjustades vargusega V ’ ile varalist kahju summas 1127 eurot. S

Seega M M, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil KarS § 199 lg 2 p järgi , sissetungimisega, s.o 4,8 kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas M M end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda üleku

ulamist ei taotlenud.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused KarS § järgi on põhjendatud ning

199 lg 2 p 4,8 kvalifitseeritud õigesti ning kõik avaldatud tõendid on lubatavad.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud:

Kannatanu V S ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 28.08.2013.a. kella 11:30 ajal pani tema poeg reisikohvri ja kilekoti Tallinnas Viru Väljak 4/6 asuva Viru Keskuses olevasse luksutatud hoiukappi nr xx. Hoiukapi lukustas ning võti jäi nende kätte. 28.08.2013.a. kella 19:00 ajal avastasid, et hoiukapi nr xx uks oli lahti murtud ning varastatud oli reisikohver asajdega. Nad teavitasid asjast Viru keskuse turvatöötajaid. Videosalvestuselt oli näha, kuidas üks mees murrab lahti hoiukapi nr xx ukse ning sorteerib hoiukapis olnud riideid ja siis lahkub uuemate riietega. Hoiukapist nr

xx varastati järgmised esemed: 3 paari meeste pükse kogumaksumusega

300 eurot; 2 meeste kampsunit kogumaksumusega 140 eurot; üks pulloveer maksumusega 95 eurot; poolpikk sügisjope maksumusega 160 eurot; üks naiste kampsun maksumusega 72 eurot; jahinuga mustas vutlaris maksumusega 200 eurot; 2 telefonilaadijat kogumaksumusega 10 eurot; kohver maksumus 100 eurot. Neil oli ka reisikindlustus. Vargusega tekitati kahju kogusummas

1127 eurot. / 2-6 /; tl

Sündmuskoh vaadeldavaks sündmuskohaks on Viru Väljak 4/6 Tallinn, kus a vaatlusprotokolli,

asuvad hoiukapid. Eskalaatori taga seina ääres on oranži värvi ustega nummerdatud hoiukapid.

Osad hoiukapid on avatud, osad lukustatud. Hoiukapi nr xx ukse lukusüdamikus on võti, mille

küljes sinist värvi võtmehoidja. Hoiukapi nr ukse lukusüdamikul visuaalsel vaatlusel välised xx

vigastusi ei tuvastatud. Hoiukapi nr

xx ukse siseküljel olev sinist värvi plastikust lukukorpus lukukeele juurest puruks. Puudu olev lukukorpuse tükk on hoiukapis nr xx. Hoiukapi nr xx lukuvastus deformeerunud. Deformeerunud osa juures värvil näha visuaalsel vaatlusel murdmisriistataolisi jälgi. Hoiukappide juures näha valvekaamerat. /tl 7-13/;

Kirjavahetus e-mailiga, es hoiukapi nr

millest nähtub, et Viru Keskus ei esita tsiviilhagi seos xx lukukorpuse lõhkumisega. /tl 15 /;

Asitõendi vaatlusprotokoll , vaadeldavaks asitõendiks on salvestus i ( -plaat ja fotod)

CD

28.08.2013.a. ajavahemikul 18.22 kuni 18.28 toimunud Viru Keskuse hoiukapi lõhkumise ja kohvri varguse kohta. Salvestuselt nähtub 3 rida oranžiakt värvi hoiukappe, millel osad uksed on avatud asendis. Hoiukappide suunas liigub heleda jaki ja tumedate pükstega noormees (M M), kelle paremas käes on sangadega neljakandiline kott ning paremal puusal rippuv üleõla kott. Jõudes kappide juurde, hakkab M M lahtiste ustega kappidesse sisse vaatama. Seejärel jääb seisma umbes hoiukappide keskpaigas ning vaatab sisse keskmises reas keskel oleva kinnise kapi ukseääre vahelt. Siis ning avab ja sulgeb kapiuksi. Samuti on näha, et M M liigub edasi ja tagasi M M otsib oma üleõla kotist midagi ning ta üritab kapiukse lukku avada. Hoiukapp avaneb ning

M M M M amast võtab kapist välja koti. sorib kotis ja siis paneb koti kappi tagasi ning võtab s kapist välja reisikohvri ning sorib selles ja siis paneb koti kappi ning seejärel lükkab kapiukse kinni. M M lahkub koos reisikohvriga. /tl 18-26/;

Teatis Karistusregistrist, millest nähtub, et M M on varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning väärteokorras 63-l korral. / 27-40 /; tl

18.09.2012 M M - Harju Maakohtu otsus, mille kohaselt mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 alusel vangistusega 45 päeva; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 30 päeva; KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 28 päeva; KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud ja 17 päeva. Karistuse alguseks loeti 18.09.2012.a./tl 41/;

Isiku ja asjade läbivaatuse protokoll , millest nähtub, läbi vaatlusel võeti i et 30.08.2013.a. M M temalt ära jahinuga vutlaris, mis kuulus kannatanule. /tl 44 /;

Kahtlustatava M M , et ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistab oma süüd ja andis ütlusi

28.08.2013.a. umbes kella 18:00 ajal lõhkus ta Viru keskuses oleva hoiukapi ukseluku ning varastas sealt ühe musta värvi reisikohvri, milles olid erinevad riided, dokumendid, jahinuga ja kaks laadijat. Ta tõmbas jõuga ukse lukusta lahti ning uks avaneski. Lukk oli osaliselt plastmassist ja purunes selle tagajärjel. Ta sai aru kohvrit sorteerides, et see on turistide oma. Kohvris olid dokumendid, kaks passi. Dokumendid viis ta kappi tagasi. Samuti tagastas ta valikuliselt ka mingid riided. Kaasa võetud kohvrisse jättis ta umbes kuus kuni kaheksa riideeset, mis võttis kaasa ja läks Balti jaama turule. Turul võõras meesterahvas ostis kohvri koos sisuga ära 30 euro eest. Kahetseb oma tegu. Andis politseile välja kinnipidamisel äravõetud jahinoa koos vutlariga, mille oli kohvrist varastanud. 45-48 /tl /;

Asitõendi , vaadeldavaks asitõendiks on vaatlusprotokolli jahinuga koos tupega (vutlariga).

Jahinoa käepide on puidu värvi, pikkusega 11 cm, käepideme otstes kollasest metallist kaunistusega äärised. J inoa tera pikkus 14,5 cm, tera laius 3,5 cm. Noa teraosal sissepressitud ah muster, mis kujutab lindu roostiku taustal. /tl 51-53/;

Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontro M M temale inkrimineeritud varguse toimepanemises llitud tõenditega on süü sissetungimisega kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Kannatanu ja süüdistatava ütlused on kattuvad ning videosalvestuselt nähtub, et M M oli antud ajal ja kohas sündmuskohal ning pani toime varguse sissetungimisega, mida ta ka ise tunnistas. M M on karistusregistri kohaselt korduvalt kohtu poolt karistatud varguste eest (tl 27 - 40) ning samuti ka väärteokorras pisivarguste eest. K as pani uuesti toime varguse sissetungimisega, olles äesolevas kriminaalasj viimati Harju Maakohtu poolt 18.09.2012 karistatud varguse katse eest. Selline tegevus viitab kohtu arvates selgelt ettekavatsetud tegevusele ning kohus leiab, et M M käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg järgi, teod on õigusvastased ning

2 p 4,8 puuduvad süüd välistavad asjaolud.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve.

Karistust kergendava asjaoluna on M M´i poolt kohtuistungil väljendunud puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud antud juhul puuduvad.

M M poolt toimepandud kuriteo eest on ´i seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik on jätkanud eelmisest karistustest (vangistusest ja vangistusest tingimisi) hoolimata uute kuritegude toimepanemist. Samuti on mõistetud M M´ile väärteokorras rahatrahve, mis on täitmata ning isikul puudub kindel sissetulek. Seega kohus leiab, et M M ei saaks rahalist karistust täita ning rahaline karistus ei täidaks karistuse eesmärki.

Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust. Kohtu seisukoha kohaselt on võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus peab põhistatuks karistada M M 4,8 eest vangistusega 9 kuud, millest tuleb kriminaalasja ´i KarS § 199 lg 2 p lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 3 kuud ), seega on M M´ile mõistetavaks karistuseks 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS

68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 30.08.2013.a. - 31.08.2013.a. (2 päeva)

karistuse hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista

28 päeva

5 kuud ja

vangistust. Kuid arvestades asjaolu, et M M on töövõimetuspensionär, omab elukohta, tegemist on ühe kuriteo episoodiga, mille toimepanemist ta kahetseb, siis leiab kohus, et vangistuse võib M

M i

’ suhtes jätta täitmisele pööramata, allutades ta käitumiskontrollile.

Menetluskulud

Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad M M KrMS ´ilt § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Samuti tuleb KrMS § 175 lg 1 p 5 tuleb välja mõista ka toimiku koopia kulu. Kohtu hinnangul ei esine M M´il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, kuid menetluskulude tasumiseks võib anda süüdistatavale mõistliku tähtaja.

Tsiviilhagi Antud kriminaalasjas kannatanu tsiviilhagi esitanud ei ole.

Jahinuga koos vutlariga, mis asub Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, akt 2013-2472)

– peale kohtuotsuse jõustumist hävitada;

CD plaat videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist hoida kriminaalasja juures.

Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,5,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4;

§ 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315 kohus

o t s u s t a s:

tunnistada M M 4,8

9 kuulise vangistusega. KarS § 199 lg 2 p järgi ja karistada

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 kuud.

Vastavalt KarS 68 lg 1 lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 30.08.2013.a. - 31.08.2013.a. (2 päeva)

5 kuud ja 28 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus vangistust.

Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jätta mõistetav karistus täitmisele pööramata, kui M M ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid:

elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX ); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti terri

tooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud M M kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud 2 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse M M ile kuulutamisest, s.o. 23.01.2014.a.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

Välja mõista ´ilt

M M sundraha 532,50 eurot, toimiku koopia tasu 0,45 eurot ja kaitsjatasu summas 174 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 22.01.2015.a.

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr.

EE891010220034796011 SEB Pank; EE 932200221023778606 Swedbangas või

EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile.

Asitõendid: Jahinuga koos vutlariga, mis asub Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, akt 2013-2472)

– peale kohtuotsuse jõustumist hävitada;

CD plaat videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist hoida kriminaalasja juures.

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler Kohtunik