Legislator Case Law & Legislation
1-13-11610/8 AI generated

1-13-11610/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-13-11610/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

jaanuaril 2014. a, Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Mari Jürgenson Prokurör Allar Nisu Kriminaalasja number 1-13-11610 (13260101511) Kriminaalasi T.O süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka T.O eelvangistuses viibitud aeg 07. - 09.05.2013. a, s. o 3 (kolm) päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta

Legislator headnote

AI generated

1-13-11610/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui T.O ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Keywords

AI generated
offences against public transport freight carrier liability traffic fine vehicle keeper gross traffic violation speeding fine
AI generated
4-24-2139/39
Tühistada kohtuvälise menetleja Transpordiameti 03.06.2024.a otsus väärteoasjas nr.
1-25-1659/7
Süüdi tunnistada Anna Volodina kuriteo toimepanemises KarS § 121 lg 1 järgi ning mõista KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata vangistus täielikult täitmisele kui Anna Volodina ei
1-06-16316\4
15.04.1998.a. Tartu Maakohtu otsusega KrK § 186 järgi rahatrahviga 3360 krooni; 13.12.1999.a. Valga Maakohtu otsusega KrK § 204 lg 3 järgi rahatrahviga 4100 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; 3) 12.05.2000.a. Valga Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 1 järgi 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga;
1-19-478/14
registreerimismärgiga xxx, liikudes marsruudil xx-xx ja olles peatunud xx bussipeatuses, ei kontrollinud bussi uste sulgemise ja peatusest välja sõitmise ajal, et see on ohutu sõitjatele ja teistele liiklejatele.
4-11-4789/13
Lõuna Prefektuuri 29. novembri 2011. a otsusega väärteoasjas nr 2602,11,000533 (tl 5-6) karistati P.M-i kuni 30. juunini 2011. a kehtinud liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot ning lisaks jäeti tema kanda liiklusekspertiisi teostamisega seoses tekkinud menetluskulu 413 eurot. Otsuse kohaselt juhtis P.M 28. jaanuaril 2011. a kell 11.03 Tartu linnas Narva mnt-l mootorsõidukit Toyota Auris registreerimisnumbriga 398TGY, mille juures ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis oleks arvestanud liiklusolusid (lumest tingitud sõiduradade laiuse vähenemine ning naaberrajal vasakul liikunud buss), vähendamaks kitsastes teeoludes õigeaegselt kiirust, mistõttu toimus kokkupuude vasakul, kõrval sõidurajal, liikunud bussiga Scania registreerimisnumbriga XXXX Samuti ei hoidnud P.M bussiga ohutut külgvahet. Sellega rikkus P.M kuni 30.juunini 2011. a kehtinud liikluseeskirja (LE) § 123 ja § 130 ning tekitas varalise kahju Scania omanikule sõiduki parempoolse külje nühkejälgede näol ja varalise kahju sõiduauto XXXX omanikule sõiduki vasakpoolse külje kahjustuste näol. Väärteo toimepanemine on otsuse kohaselt tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, ekspertiisiakti, tunnistaja ütluste ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kuigi otsuse kohaselt on menetlusalune isik P.M esitanud ka vastulause, siis jättis kohtuväline menetleja väärteo toimiku, liiklusõnnetuse tehiolude ja liiklustehnilise ekspertiisi põhjal vastulause arvestamata. Kuna eksperdiarvamuse kohaselt liikus autobuss juba enne kontakti osaliselt esimesel sõidurajal, siis pidi autobussi ja tagant lähenenud sõiduauto külgvahe enne kontakti olema küllaltki minimaalne ning kontakti toimumiseks tarvitsesid sõidukid üksnes vähesel määral tee ristsuunas liikuda. Samas aga liikus sõiduauto kontakti hetkel autobussist kiiremini. Kuna ei ole tuvastatud, et autobuss oleks kõrval rajale kaldunud, siis ei saa bussijuhti süüdistada ka vastulauses esitatud LE § 82, § 91 ja § 96 nõuete rikkumises. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et rikutud ei ole menetlusaluse isiku kaitseõigust, kuna VtMS § 19 kohaselt on seda võimaldatud. Seega on tõendatud, et P.M ei kohandanud sõiduautot juhtides oma kiirust selliseks, mis olek arvestanud liiklusolusid ja ohutut külgvahet teise sõidukiga.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-13-11610

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuaril 2014. a, Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Mari Jürgenson Prokurör Allar Nisu Kriminaalasja number 1-13-11610 (13260101511) Kriminaalasi T.O süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav T.O

elukoht: XXX; isikukood: XXX;

tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus puudub

Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5

Süüdi tunnistada T.O KarS § 263 p 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6

(kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka T.O eelvangistuses viibitud aeg 07. - 09.05.2013. a, s. o 3 (kolm) päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta

5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui T.O ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 23.01.2014. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada tsiviilhagi. VÕS § 127 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista T.O-lt 2000 (kaks tuhat) eurot M.L. kasuks tasumisega M.L. arveldusarvele nr XXX (Swedbank).

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend - nuga. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada asitõendiks olev konfiskeeritud nuga.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel vabastada asitõendiks olev jope asitõendi staatusest ja tagastada jope T.O-le..

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta 2 sõidupiletit kriminaalasja juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista T.O-lt 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja

60 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank, nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber . 2800049874

Menetluskulude tasumisel märkida selgituseks: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-13-11610 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 848 (kaheksasada nelikümmend kaheksa) eurot ja

95 senti riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

9. peatüki

2. jaos sätestatud

menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab

T.O süüdistatakse selles, et tema 07.05.2013 kella 18.15 paiku rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et Tartu maakonnas liinibussis Volvo registreerimisnumbriga XXX, mis oli teel Tartu linnast Alatskivi alevikku, pärast Sahkri peatust ründas bussijuht M.L. mille käigus lõi M.L.

t ühe korra noaga kehapiirkonda, kuid kuna kannatanu pani enesekaitseks parema käe ette, siis tabas noalöök kannatanut kätte, misjärel ähvardas T.O M.L. t tapmisega, öeldes kannatanule, et tapab ta ära ja lõikab kõri läbi ning seejärel lõi kannatanut korduvalt noa käepidemega peapiirkonda. T.O põhjustas oma eelkirjeldatud tegevusega M.L. le füüsilist valu ja tervisekahjustusi: parema käe II-III sõrme lõikehaavad sirutajakõõluste vigastusega ja pea lahtised hulgihaavad.

Sellega pani T.O toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga.

Kokkuleppe sisu

KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus T.O-le karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka T.O eelvangistuses viibitud aeg 07- 09.05.2013, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.O ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Asitõendid.

Kriminaalasjas on asitõenditeks järgmised esemed: sinist värvi jope, nuga ja 2 sõidupiletit. Asitõendid asuvad kriminaalasja juures.

Asitõendiks olevad esemed kuuluvad T.O-le . Nuga ja on tahtliku süüteo toimepanemise vahend. KarS § 83 lg 1 alusel tuleb tahtliku süüteo toimepanemise vahend konfiskeerida. T.O nõustub noa konfiskeerimisega. Konfiskeeritaval asitõendil puudub kaubanduslik väärtus ja seetõttu tuleb asitõend KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Sõidupiletid on dokumendid, mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Jope kulub T.O-le ja see tuleb talle tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

Tsiviilhagi.

Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi kannatanu M.L. 2000 euro nõudes. T.O tunnistab nõuet ja on nõus tasuma. Hagi õigeksvõtul põhinev nõue kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 alusel. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise aluseks on VÕS § 127 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 532,50 eurot kummalgi süüdistataval. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on ekspertidele makstud 316.- eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu 153,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on toimikust koopiate tegemise kulud 0,45 eurot. Menetluskulude summa on 1002,55 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav.

T.O elatub pensionist ja tal säästud puuduvad. Neil põhjustel käib süüdistatavale menetluskulude täies ulatuses tasumine ilmselt ülejõu. Arvestades eelnevat ja

resotsialiseerumisvõljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulusid riigi kanda. T.O kanda jäävad kaitsekulud. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Süüdistataval ei ole võimalik tasuda menetluskulusid KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menteluskulude tasumise ositi.

Ene Muts kohtunik