4-14-182/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-182

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2014, Tallinn

Väärteoasja number

4-14-182 (2317,13,009778)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungisekretär

Eda Loor

Väärteoasi

B.K kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politsei-

leitnant

Kairi

Palitsa

16.12.2013

otsusele

nr

2317,13,009778 B.K karistamises LS § 224 lg-s

2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor

Menetlusalune isik: B.K, ik XXX,

elukoht: Xxx

RESOLUTSIOON

1. Jätta B.K kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 16.12.2013 otsusele nr 2317,13,009778 B.K karistamises LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega

10 kuuks rahuldamata.

2. Jätta

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 16.12.2013 otsus nr 2317,13,009778 B.K karistamises LS § 224 lg-s

2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud karistuse, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 10 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 10 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 23.01.2014. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 31.01.2014.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev 25.02.2014. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise järgselt ei esitata, jõustub kohtuotsus 26.02.2014. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 16.12.2013 otsusega nr 2317,13,009778 karistati B.K LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks selles, et menetlusalune isik 27.11.2013 kell 00.37 Tallinnas, Sõpruse pst 174 juures Tedre ja Linnu tee tänavate vahel suunaga Linnu tee suunas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotleb talle määratud karistuse ümbervaatamist ja võimalusel selle asendamist tingimisi karistusega. Kaebaja tunnistab oma süüd talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel ja märgib, et juhilubade olemasolu on suure tähtsusega tulevase töö saamisel ja perele toiduraha/elatise teenimisel. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde märkides, et on teadlik, mida tähendab tingimisi karistus ja saab aru, et kui ta peaks toime panema uue väärteo või teda karistatakse samalaadse karistusega, siis järgneb sellele tema karistamine reaalse vangistusega.

Seonduvalt tulevase tööga selgitas kaebaja, et tänasel päeval on nii, et ta töötab üksinda ehitusel, ent väärteo toimepanemise ajal tal tööd ei olnud. Üksi töötamine tähendab, et ta peab sõitma objektide ülevaatamisele. Objektid on Eestis aga teatud ajal ka Soomes. Juhtimisõiguse puudumise korral on sõitmine/saamine objektidele komplitseeritud. Kohtu küsimusele, kas sissetulek on ka deklareeritud vastas kaebaja, et osaliselt on sissetulek deklareeritud, osaliselt mitte ning osaliselt käib maksmine läbi ettevõtte. Väärteo toimepanemise asjaolude kohata selgitas kaebaja, et tuli Ristiku tänavalt ja läks koju aadressile Sõpruse pst 192.

Eelnevalt oli ta tarvitanud alkoholi – kahe peale oli ära joodud 0,5 liitrit viina ja kaks õlut ning enda tegevust õigustamata tõdes kaebaja, et sai aru, et oli seisundis, millises mootorsõiduki juhtimine on keelatud. Varasema liikluskiiruse ületamise eest määratud rahatrahv 264 euro suuruses summas on tasumata ja seda põhjusel, et vastavad võimalused on olnud küll olemas, ent sellest on kõrvale kaldutud. Sõiduk, millega kaebaja väärteo toime pani on Xxx OÜ asendusauto, mille kasutamise tingis enda sõiduki paranduses olemine. Kohtuvälisele menetlejale vastas kaebaja, et ajal, mil ta liikuma hakkas ühissõidukid enam ei sõitnud ja ta ei püüdnud ka kontrollida enda seisundit.

Samuti puudusid tol momendil rahalised vahendid takso tellimiseks. Kohtuvaidlustes avaldas kaebaja, et kahetseb toimepandut ning selline tegu on talle korralikuks õppetunniks. Kuna tingimuslikku karistust ei ole võimalik kohaldada, siis nõustus kaebaja põhimõtteliselt sellega, et teda karistatakse mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebaja on toime pannud raskeima liiklusalase väärteo, mistõttu on juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud. Kaebaja pani ohtu mitte ainult iseenda, vaid ka teiste isikute elu ja vara.

Isik viibis teadlikult keelatud seisundis, oli teadlik, et sellises seisundis juhtida ei tohi, kuid sellest hoolimata tegi ta seda. Võttes arvesse, et kaebajal puudub kindel sissetulek ja eelnevad trahvid on jäetud ettenähtud aja jooksul tasumata, siis ei ole võimalik määratud karistust asendada ka rahatrahviga. Mis puudutab karistuse määra, so 10 kuu pikkuse juhtimise õiguse äravõtmise tähtaega, siis on see määr liikluskorra kaitsmise huvisid arvestades põhjendatud. Samuti tuleks karistuse määramisel kohaldada rangemat karistus kui keskmine karistus.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piidest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile.

Väärteoasjas leiduvast tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 27.11.2013 kella 01.12 kuni 01.18 B.K seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit, milline oli taadeldud. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,80 mg ja 0,79 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,74 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt sisaldub kaebuse esitaja käitumises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo koosseis. Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik, kes ka ise on temale süüks arvatud teo toimepanemist tunnistanud (§ 133 p 3).

Kuivõrd menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tema sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,74 mg/l, siis on tegemist väärteoga LS § 224 lg 2 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis V™S § 10 lg 3 1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5).

Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks V™S § 133 p 9 mõttes. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 10 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg-s 2 ettenähtud 2/3 ulatuses, ületades seda vähesel määral.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,79 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,74 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on sätestatud rikkumise ülemmäär. Vaid ühe ühiku (0,01 mg) võrra suurema piirmäära puhul olnuks tegemist juba kuriteoga KarS § 424 mõttes.

Arvestades seega süü suurust puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alusel (§ 133 p 8). Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes ei ole mitte ainult suur, vaid maksimaalne võimalikust.

See omakorda peaks tingima karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni maksimaalmäära lähedasena või maksimaalmääras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt pole karistust kergendavad või raskendavad asjaolud olnud sedastatavad. Samas tuleneb kohtule adresseeritud kaebusest, et kaebaja tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. Sellest johtuvalt lasub kohtul kohustus hinnata, kas väljendatud kahetsuse näol on või võib olla tegemist karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.

Tutvudes

väärteotoimiku

materjalidega,

tuleb

nentida, et

eelnevalt ehk

väärteomenetluse käigus teostatud toimingute käigus on kaebaja küll tunnistanud talle inkrimineeritava väärteo toimepanemist, ent seejuures pole ta väljendanud kahetsust toimepandu suhtes. Järeldub vaid see, et kahetsust on kaebaja väljendatud olukorras, kus kaebaja on kätte saanud ja eelduslikult tutvunud tema suhtes tehtud väärteootsusega ja talle määratud karistusega. Neist asjaoludest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja kahetsus pole suunatud mitte tema poolt toimepandud liiklusalasele õigusrikkumisele, vaid eelkõige on see kantud soovist vältida ja/või minimaliseerida mõistetavat karistust ja seda eelkõige just võimaliku juhtimisõiguse äravõtmise kontekstis.

Selliste asjaolude esinemise korral ei ole võimalik kohtu veendumuse kohaselt hinnata kahetsust siirana ning ühtlasi tähendab sellisele seisukohale asumine, et antud juhul ei ole võimalik kahetsust vaadelda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on kaebajat liiklusalase väärteo toimepanemise eest karistatud.

Võttes arvesse, et enne vaatluse all oleva väärteo toimepanemist on kaebajat karistatud 12.08.2013 264 euro suuruse rahatrahviga liiklusalaste nõuete rikkumiste eest ning käesoleval juhul vaatluse all oleva väärteo on kaebaja toime pannud 27.11.2013 ehk vaid lühikese ajavahemiku möödumisel, siis leiab kohus, et uue liiklusalase rikkumise eest mõistetav rahaline karistus on end ammendunud ja ei suuna ega taga kaebaja õiguskuulekust õigusnormide järgmisel. Sellest johtuvalt on põhjendatud kohaldada teiseliigilist karistust ehk juhtimisõiguse äravõtmist, mida ka käesoleval juhul on kohtuvälise menetleja poolt tehtud.

Seejuures ei ole vähem oluline ning tõstatab samuti küsimuse rahatrahvi kohaldamise otstarbekusest ja rahatrahvi kohaldamise põhjendatusest asjaolu, et karistusregistri väljatrüki kohaselt on kaebaja jätnud eelneva väärteokorras määratud rahatrahvi tasumata, millist asjaolu tunnistas kaebaja ka kohtuistungil. Seega annab ka see fakt alust seisukohaks, et menetlusaluse isiku karistamine taaskordselt rahatrahviga talle reaalset mõju ei avaldaks. Samuti ei saa jätta märkimata, et kaebuse esitaja on väärteomenetluse kestel andud ütlusi selle kohta, et tal töökoht puudub ja seda asjaolu on ta sisuliselt kinnitanud ka kohtule adresseeritud kaebuses, märkides, et juhtimisõigus on tal vajalik seoses tulevase töökoha saamisega.

Kohtuistungil möönis kaebaja küll seda, et mingitel aegadel on ta töö ja sissetulekuga kindlustatud, ent vastavat väidet kinnitavate tõendite mitteesitamise tõttu pole kohtul võimalik kõnealuse väitega arvestada selle paljasõnalisuse tõttu. Märgitust tuleneb, et käesoleval ajahetkel puudub kaebajal sissetulek, mistõttu pole tal ka reaalset võimalust rahatrahvi tasumiseks. Seega viitavad asjaolud kogumis, et puuduvad igasugused objektiivsed alused kohaldada kaebaja suhtes väärteo toimepanemise eest karistusena rahatrahvi ning karistuse liigi valikul tuleb lähtuda seadusandja poolt ettenähtud alternatiivsest karistusliigist, so juhtimisõiguse äravõtmisest.

Lisaks nõustumisele kohtuvälise menetlejaga karistusliigi valikul, on kohtu hinnangul põhjendatud ka karistusmäära valik sanktsiooni 2/3 ületavas määras. Nagu kohus juba eelnevalt viitas, on seadusandja ette näinud LS § 224 lg-s 2 ettenähtud rikkumise eest karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või aresti kuni

30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 12 kuuks. Eelnevalt osutas kohus ka sellele, et arvestades alkoholipiirmäära ületamist, on kaebaja süü hinnatav suurena ning lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades oleks kohtuvälisel menetlejal olnud põhimõtteliselt seaduslik alus kohaldada sedavõrd suure süü juures juhtimise õiguse äravõtmist ka maksimaalmääras, so 12 kuuks. Seega arvestades isiku süü suurust, rikkumise toime pannud isiku eelnevaid isikuandmeid, võimalust edasiselt sundida kaebuse esitajat hoiduma liiklusalaste süütegude toimepanemisest, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning kaaludes ka õiguskorra kaitsmise huvisid, tuleb proportsionaalseks pidada kohtuvälise menetleja määratud karistuse suurust, so 10 kuu pikkust juhtimise õiguse äravõtmist, so karistuse suurust sanktsiooni 2/3 ületavas määras.

Ühtlasi selgitab ja kordab kohus sedagi, et puuduvad seaduslikud alused kohaldada mõistetud karistust tingimuslikult, nagu seda on taotlenud kaebaja. Puutuvalt kaebuses osutatud töötamisse/töökoha saamisesse tulevikus ja/või väidetavasse töötamisse, märgib kohus, et kaebuse viide juhtimisõiguse vajadusele on küll inimlikust aspektist vaadatuna mõistetav, kuid seejuures ei saa jätta kõrvale, et kaebuse esitaja eksimus ei ole juhuslikku laadi või esmakordne ning tegemist on isikuga, kelle suhtes kohaldatud eelnev rahatrahv pole oma eesmärki täitnud.

Kaebuse esitaja on toime pannud uue liiklusalase väärteo ning nagu kohtuväline menetleja oma otsuses viitas, on käesoleval juhul vaatluse all olev rikkumine vaadeldav enamohtliku väärteona, kus seati ohtu nii kaebuse esitaja enda kui teiste kaasliiklejate elu, tervis ja vara, sh ka asendusautona kasutusse võetud võõras sõiduk. Seega kaaludes riivatavaid õigushüvesid asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu, tervise ja vara näol üles võimaliku töökoha saamise või töö jätkamisega seonduvad raskused.

Lisaks pidi kaebuse esitaja oma eelneva karistuse pinnalt möönma, et iga võimaliku järgneva rikkumisega kaasnevad tagajärjed, võimalik et rangemad ning ka juhtimisõiguse äravõtmisega seonduvad. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming

kohtunik