1-13-981/36 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-981

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2014 kohtumajas .a Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-981 Kriminaalasi U.L süüdistus KarS § 201 lg 1 ja § 169 järgi Taotlus

Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Merike Maidla Süüdimõistetu

U.L - isikukood xxx, registrijärgne

elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik

elukoht -tuttavate juures, mida ei soovi

– Paides sõprade avaldada. Telefon: xxxxxxxxxxx Määrus saata e-postile: x

Kohtuistungi toimumise aeg 14.01.2014.a.

RESOLUTSIOON:

Pöörata täitmisele U.L-ile Tartu Maakohtu 25.09.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13- (kaheksa) kuud vangistust.

981 mõistetud karistus, s.o 8

Vangistuse kandmiseks tuleb U.L ilmuda 05.veebruaril 2014.a kella 10.00-ks Tartu Vanglasse (Turu 56 Tartu linn). ngistuse algust hakata lugema U.L Va vangistuse kandmisele ilmumisest.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1 Tartu) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

U.L on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.09.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-981 KarS § 201 lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust ning KarS § 169 järgi ja karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes U.L-ile liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Kohus kohaldas KarS § 74 lg 1, 3 sätteid ja määras, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui U.L 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)

elab

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmub kohtu määratud alalises elukohas –

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)

allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 b kriminaalhooldusametnikult eelneva päevaks; 5) saa

loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati U.L asuma katseajal heastama kuriteoga tekitatud kahju vähemalt osaliselt, kohustusega tasuda igakuiselt 24ndaks kuupäevaks alates 24.10.2013.a vähemalt 30 eurot kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tekitatud kahju katteks. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustati teda otsima endale töökoha hiljemalt 01.12.2013.a. KarS § 75 lg 2 p 6 alusel kohustati teda täitma ülalpidamiskohustust vastavalt Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja tsiviilkohtu otsustele nr 2-12-32018 ja 2-11-59420. U.L määrati katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 02.10.2013.a.

02.12.2013.a on kriminaalhooldusametnik Merike Maidla esitanud kohtule erakorralise ettekande U.L kohta, kuna isik ei täida temale kohtuotsusega määratud lisakohustusi: ei heasta kahju, ei otsi töökohta määratud ajaks, ei täida ülalpidamiskohustust. U.L ei ole esitanud kriminaalhooldajale tõendavaid dokumente rahaliste kohustuste täitmise kohta ega lepingut tööleasumise kohta. Oma seletustes on väitnud, et tal ei ole raha, kuid tasub esimesel võimalusel, kui võimalus tekib ning tööpakkumised on olnud lühiajalised, kus kirjalikku lepingut ei sõlmita.

Erakorralise ettekande kohaselt on katseaeg kulgenud probleemidega. Isik on äärmiselt kahtlustav kõigi ja kõige suhtes, kardab, et öeldut kasutatakse tema vastu. On koostatud tegevuskava sotsiaalset kohanemist pärssivate takistuste kõrvaldamiseks. Ta ei saa aru, et tal tuleb elada ja käituda eelnevast eluperioodist teisiti. Kohtumistel toimunud vestluste käigus on selgitatud hooldusalusele korduvalt kohtu poolt määratud kohustuste täitmise vajalikkust ning mittetäitmisega kaasnevaid tagajärgi. Isiku väitel on ta vangistuseks valmis ning osad asjadki juba ära müünud. Isik on katseajal täitnud mitmeid sotsiaalprogrammide töölehti. Katseajal on ta enda sõnul pannud kokku palkmaja Kuusalus, aidanud isikuid majapidamistöödes ja teinud lammutustöid Tartus. Tegemist on olnud lühiajaliste töökohtadega ning püsivat tööd ei oma. Tema eluase xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas on kohtutäitur Oksana Kutšmei sekretäri sõnul 22.11.2013.a müüdud ja isikule teatatakse 30 päeva ette, mil ta peab korteri vabastama. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole U.L motiveeritud täitma temale määratud kohustusi ja hoiab kohustuste täitmisest tahtlikult kõrvale. Kriminaalhooldaja on püüdnud suunata isikut otsima lahendusi oma probleemidele, kui U.L ei ole midagi ette võtnud oma elukorralduse muutmiseks.

Kohus pidas asjas kohtuistungi 14.01.2014.a.

Kriminaalhooldaja jäi erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde karistuse täitmisele pööramiseks. U.L mõtteviisis muutusi toimunud ei ole. Tõendeid tööleasumise ega kahju hüvitamise kohta esitatud ei ole. Koolituspakkumisi vastu ei võta. Samuti on saadetud isikule mitmeid tööpakkumisi, kuid isik ilmselt ei soovi tööle minna. On öelnud, et tal ei ole plaanis neid kohustusi täitma hakata. Oma elukohta avaldamast on keeldunud. U.L avaldas, et saab aru, et vangistus pööratakse täitmisele ning ta on selleks valmis. Leidis, et selleks, et karistuse täitmisele pööramist ei tuleks, peaks toimuma totaalne muutumine tema ettevõtmistes, kuid lubadusi anda isik ei soovinud. Miinimumpalgaga töötamine teda ei rahulda, kuna võlgnevused on suured ja kohtutäitur võtab raha ära. Elatist maksnud ei ole oma kolmele lapsele ning temaga selles osas ühendust võetud ka ei ole. Võla tasumisele ei mõtle. Igasugune töö talle ei sobi, samuti peab ta ülemusega hästi läbi saama. Hetkel ei osanud öelda, kuhu plaanib elama minna, kuna ei tea, kus tööd saab. Ta ei soovi oma elukohta avaldada, kuna elab tuttavate juures Paides, kes ei tea tema kriminaalset tausta. Võib tekkida vajadus elukohta vahetada ja seetõttu ei ole tema elukoht püsiv. Kohtu määrus tuleks saata e-posti aadressile.

Korterist väljakolimise tähtaega ei ole talle määratud, aga ta kolis Põltsamaa korterist välja, kuna korter on müüdud. U.L sõnul ei ole tal ideesid, kuidas sellest olukorrast välja tulla.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et käesolevalt on põhjendatud kriminaalhooldaja poolt esitatud taotlus U.L karistuse täitmisele pööramiseks ning kohus rahuldab taotluse. KrMS § 427 sätestab: lg 1 s

KarS § 74 lg 4 sätestab

Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande U.L kohta, kuna isik ei täida temale Tartu Maakohtu 25.09.2013.a kohtuotsusega määratud lisakohustusi: ei hüvita kuriteoga tekitatud kahju xxxxxxxxxxxxxxxxxx (KarS § 75 lg 2 p 1 alusel), ei ole otsinud endale töökohta hiljemalt 01.12.2013.a (KarS § 75 lg 2 p 4) ning ei ole täitnud ülalpidamiskohustust vastavalt Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja tsiviilkohtu otsustele nr 2-12-32018 ja 2-11-59420 (KarS § 75 lg 2 p 6 alusel). Kriminaalhooldaja on leidnud, et käesolevalt tuleb U.L-ile mõistetud karistus täitmisele pöörata. Ka kohtuistungil jäi erakorralises ettekandes toodud ettepaneku juurde.

Kohus, vastavalt KrMS § 432 lg 2, küsis kannatanutelt, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxt, arvamust karistuse täitmisele pööramise kohta. Samuti seda, kas U.L on asunud täitma ülalpidamiskohustust ning hüvitama kahju. xxxxxxxxxx avaldas 15.01.2014.a kohtule telefoni teel, et elatisraha lastele ei maksta, kuna ei soovita teda üleval pidada. Tegelikult käib tööl, kuid on öelnud, et tööle ei U.L kavatse minna. Mingit karistust oleks vaja. xxxxxxxxxxxxxxxxavaldas 15.01.2014.a kohtule, et

U.L kahjuhüvitist maksnud ei ole. On öelnud talle, et ta ei kavatse maksma hakata.

Leidis, et las ta siis läheb ja mõtleb oma elu üle järele. xxxxxxxxxxxxxx kohtule kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud.

KarS § 74 lg 4 annab kohtule võimaluse kriminaalhooldusaluse poolt kohustuste rikkumisel valida kolme alternatiivi vahel, s.o määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku

§ 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus peab siinjuures arvestama konkreetse rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse. Seega on kohtul käitumiskontrolli tingimuste rikkumise tagajärgede valikul tegemist kaalutlusotsustusega.

Käesolevalt puudub vaidlus selle üle, et U.L on rikkunud temale kohtuotsusega määratud kohustusi. U.L on nii kriminaalhooldajale antud seletustes kui ka kohtuistungil k

innitanud rikkumiste olemasolu: tööle ta asunud ei ole, kahju hüvitanud ei ole ja ülalpidamiskohustust täitnud ei ole. Lisaks sellele on praeguseks täitmata ka üks KarS § 75 lg.1 kontrollnõuetest kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas.

- p.1-

Tulenevalt kohtule esitatud materjalidest ja kohtuistungil kuuldust, on kohus seisukohal, et

U.L suhtub ükskõikselt temale määratud kohustustesse, samuti võimalusse kanda karistust vabaduses. Ta on jätnud täitmata kõik määratud kohustused ning kohtule nähtuvalt ei ole isikul reaalset plaani ega ka tahet Sealjuures on isik leidnud, et neid edaspidi täitma hakata.

kuigi miinimumpalgaga on võimalik saada igasugust tööd, ei soovi ta selle eest tööle minna.

Seega on isik valinud pigem töötuoleku, kui võimaluse täita temale määratud kohustust asuda tööle ning seeläbi täita ka ülalpidamiskohustust ja kohustust hüvitada tekitatud kahju. Siinkohal on märkimisväärne ka asjaolu, et muuhulgas on U.L süüdi tunnistatud ka KarS § 169 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, s.o lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine, kuid vaatamata sellele ei ole ta asunud täitma ülalpidamiskohustust.

Kohtu hinnangul . puuduvad isikul mõjuvad põhjused kohustuste täitmata jätmise kohta

Kriminaalhooldaja sõnul on korduvalt isikule selgitatud kohustuste täitmise vajalikkust ning täitmata jätmise tagajärgi, kuid vaatamata sellele ei ole hooldusalune asunud neid korrektselt täitma. Kohus leiab, et ja järelevalve kriminaalhooldustegevus ei ole suutnud isikut

distsiplineerida ja mõjutada teda vastutust võtma ning kohus välistab võimaluse, et leebemate meetmetega oleks võimalik isiku suhtumist ja käitumist muuta. Kohtuistungil arutas kohus U.L ja kriminaalhooldusametnikuga väljavaateid karistuse täitmise jätkamiseks tingimuslikult. Ei selgunud ühtki kindlalt täidetavat kohustust või võimalust, millele tuginedes võiks karistuse tingimuslikku täitmist jätkata.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et tuleb pöörata täitmisele U.L-ile Tartu Maakohtu 25.09.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13- us, s.o 8 kuud vangistust.

981 mõistetud karist Vangistuse kandmiseks tuleb U.L ilmuda 05.veebruaril 2014.a kella 10.00-ks Tartu

Vanglasse. Vangistuse algust hakata lugema U.L vangistuse kandmisele ilmumisest.

Käesoleva määruse tegemisel on kohus lähtunud KrMS § 427 lg 1, § 432, KarS §

74.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Ü.Raag