3-13-184/47 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

22.01.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-184

Haldusasi

E.E. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.11.2012

vastuse nr 4-4/1005-16 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: E.E.

Esindaja: vandeadvokaat Helmeri Indela

Vastustaja: Tallinna linn

Volitatud esindaja: Raul Keba

Kolmas isik: M.P.

Esindaja: vandeadvokaat Martin Triipan

RESOLUTSIOON

1. Jätta kolmanda isiku taotlus menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu

rahuldamata.

2. Jätta E.E. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.11.2012 vastuse nr 4-4/1005-16

tühistamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(HKMS § 124 lg 4; 121 lg 4; § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on E.E. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA)

29.11.2012 vastuse nr 4-4/1005-16 tühistamiseks.

2. 29.08.2013 saabus kohtule kolmanda isiku vastus kaebusele, milles kolmas isik leidis, et

arvestades, et kaebus on kohtule esitatud 28.01.2013 ja kaebusega vaidlustatakse TLPA 29.11.2012

kirja, ei ole kaebetähtaja järgimise küsimus ilmselge, sest vaidlustatud kirja ja kaebuse esitamise

vahele jääb oluliselt rohkem kui 30 päeva. Kaebuse osa „Asjaolud“ punktis 10 on kirjutatud, et alles

ringkonnakohtu 27.12.2012 kohtumäärusest sai kaebuse esitaja teada, et vastustaja on kaebuse esitaja

13.09.2012 taotluse 29.11.2012 kirjaga lahendanud ning kaebaja esindaja sai vastava vastustaja

vastuse juurde lisatud 29.11.2012 kirja kätte e-toimiku vahendusel 02.01.2013. Sellest päevast

arvestamisel oleks kaebus esitatud tähtaegselt.

Samas, TLPA 29.11.2012 on adresseeritud kaebaja esindajale H. Indelale. On raskesti usutav, et

TLPA ei püüdnudki H. Indelale talle 29.11.2012 dateeritud kirja saata ning viimane pidi selle kätte

saama rohkem kui kuu aega hiljem e-toimikust vastustaja vastusega tutvudes. Võimalik, et selles osas

annavad selgitust vastustaja seletused, kuid kolmandale isikule ei ole need teada. Eeldatavasti siiski

TLPA selle kirja 29.11.2012 või mõnel järgneval päeval H. Indelale saata püüdis. Vajab selgitamist,

mis põhjusel H. Indela kõnealust kirja kätte ei saanud. Juhul, kui kiri saadeti e-postiga ainult kaebajat

varem esindanud advokaadibüroole Glikman & Partnerid ning selle H. Indelani ega ka E.E.ni

mittejõudmine on põhjustatud H. Indela tegevuskoha vahetusest, vajab kontrollimist, kas vastustaja

oli kontaktide muudatusest selgelt informeeritud, samuti kas E.E.t varem esindanud advokaadibüroo

ei ole kohaliku omavalitsuse asutuselt advokaadibüroo e-postile saabunud ja kliendi huve puudutavat

korrespondentsi E.E.le isiklikult püüdnud edastada (millest praegune esindaja ei pruugi teadlik olla).

Kolmas isik palus kohtul kaebetähtaja järgimist täiendavalt kontrollida, nõudes selleks vajadusel omal

algatusel välja kontrollimist võimaldavad tõendid.

3. 30.08.2013 saabus kohtule vastustaja seisukoht kaebusele. Vastustaja märkis, et Tallinna

Linnaplaneerimise Amet saatis 29.11.2012 otsustuse samal päeval kaebaja esindajale aadressil

Helmeri.Indela@ee.blslawfirm.com (tl 82). Vastustaja tunnistab, et selleks ajaks oli kaebaja esindaja

teavitanud ametit enda kontaktandmete muutusest, kuid teadmata on siiski, kas nimetatud aadressilt

sai kaebaja esindaja kirja kätte või mitte. Vastustaja palub kohtul Advokaadibüroolt Glikman, Alvin

& Partnerid OÜ (aadress Liivalaia 45, Tallinn 10145) järele uurida, kas ja millal on edastatud H.

Indelale tema (varasemale) e-mailile saabunud ameti 29.11.2012 kiri.

Teiseks leiab vastustaja, et kaebajal puudub kaebeõigus mis tahes ettekirjutuse tegemata jätmise osas,

sest sellised ettekirjutused ei puuduta kuidagi kaebaja õigusi.

Amet on 29.11.2012 kirjas selgitanud, et ehitusjärelevalve käigus pöörduti selgituste saamiseks

xxxxxxxxx omaniku M.P. poole. Pr P. esindaja selgitustest nähtuvalt kaasas xxxxxx omanik kahtluste

kõrvaldamiseks ehitise ülevaatamiseks pädeva ehituseksperdi (Ehitusekspertiisbüroo OÜ, MTR-

EK10312261-0001). 15.10.2012 teavitas amet E.E.t, et 13.09.2012 taotluse osas seisukoha võtmiseks

ja otsuse tegemiseks on vaja ära oodata Ehitusekspertiisbüroo OÜ koostatav hinnang hoonete

seisukorra ja ehitisele esitatavate nõuete osas.

Ehitusekspertiisbüroo OÜ koostatud xxxxxxxx asuvate hoonete ekspertiisis (töö nr 012-476E, Hannes

Kase) ja 05.11.2012 täiendavas selgituses tööle tuvastati, et xxxxxxxxx hoonete puhul on täidetud

ehitusseaduse (EhS) § 3 lg 2 nõuded ehitiste püsivuse osas, EhS § 3 lg 4 nõuded inimeste ja

keskkonna ohutuse osas, samuti ei põhjusta ehitiste kasutamine ja hooldamine ettearvamatuid

õnnetusi ega riske (EhS § 3 lg 5) ning müra kahjustusi (EhS § 3 lg 6). Hoonete osas on täidetud ka

EhS § 3 lg 3 tulenevad nõuded tuleohutuse osas. Seega tuvastati pädeva eksperdi poolt korduva

ülevaatuse käigus, et ehitised vastavad üldistele ehitisele kehtestatud nõuetele ning ehitistest ei tulene

ohtu inimese elule, tervisele või varale ega keskkonnale.

Samuti selgitas vastustaja, et M.P. on astunud samme ehitus- ja kasutusloa saamiseks. Ametile oli

esitatud menetlemiseks xxxxxxxx ehitusprojekt ehitusloa saamiseks ning esialgse läbivaatuse käigus

ei ilmnenud ehitise puudusi, mis ohustaksid kaebaja õigusi.

Arvestades, et vastustajale oli kõnealuse ehitisega seotud asjaolud teada juba 2008. aastast, mil

alustati kaebaja kaebuse alusel haldusasja nr 3-08-543 menetlust, samuti arbvestades hilisemalt

toimunud detailplaneeringu menetlust ning ekspertiisi tulemusi, asus vastustaja seisukohale, et

kasutusloa puudumine xxxxxxxx ehitistel on formaalne rikkumine, sellega ei kaasne ehitistele

kehtestatud normide rikkumist ega reaalset ohtu kaebajale ning seetõttu ei olnud põhjendatud

ettekirjutuse tegemine xxxxxxxx omanikule.

Vastuse andmise hetkeks olid ehitusprojekti menetluses märkused ja puudused kõrvaldatud ning loa

väljastamise otsustamisel.

4. 02.09.2013 kohtunõudega palus kohus edastada Registrite ja Infosüsteemide Keskusel kohtule

teabe koos tõenditega, millal vaatas kaebaja esindaja vandeadvokaat H. Indela ja/või kaebaja E.E.

haldusasjas nr 3-12-2341 e-toimikust Tallinna linna (TLPA kaudu) 10.12.2012 vastust

määruskaebusele.

Samal kuupäeval tegi kohus nõude ka Advokaadibüroole Glikman, Alvin & Partnerid OÜ ning palus

kohtule teatada, kas ja millal on edastatud H. Indelale tema (varasemale) e-mailile

Helmeri.Indela@ee.blslawfirm.com saabunud TLPA 29.11.2012 kiri nr 4-4/1005-16. Võimalusel

palus kohus lisada vastavad tõendid.

5.

06.09.2013

teatas

Advokaadibüroo

Glikman,

Alvin

&

Partnerid

OÜ

kohtule,

et

Helmeri.Indela@ee.blslawfirm.com e-postiaadress oli 29.11.2012 kuupäeva seisuga suletud ja

nimetatud aadressile kirjade edastamisel kirjad adressaadini ei jõudnud (vt tl 91).

6. 10.09.2013 teatas Registrite ja Infosüsteemide Keskus kohtule, et väljavõtte logidest nähtub, et

10.12.2012 esitatud vastuse 83-12-2341/28 avas H. Indela 02.01.2013 16:20:57 (vt tl 94).

7. 14.11.2013 saabus kohtule kaebuse esitaja seisukoht kolmanda isiku ja vastustaja seisukohale

seoses kaebetähtaja võimaliku rikkumise küsimusega.

Kaebuse esitaja märgib, et advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid vastuse põhjal on tõendatud

faktiline asjaolu, et vastustaja poolt 29.11.2012 e-posti aadressile helmeri.indela@ee.blslawfirm.com

saadetud e-mail ei jõudnud advokaadibürooni Glikman Alvin & Partnerid ning antud advokaadibüroo

ei saanud seda ka edastada kaebuse esitaja esindajale. Järelikult ei saanud kaebuse esitaja esindaja

mitte mingil viisil saada vaidlustatud haldusakti advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid

vahendusel, nagu vastustaja ja kolmas isik on oletanud.

Seega kolmanda isiku väide – on raskesti usutav, et TLPA ei püüdnudki H. Indelale talle 29.11.2012

dateeritud kirja ning viimane pidi selle kätte saama rohkem kui kuu aega hiljem e-toimikust

vastustaja vastusega tutvudes – vastab selles mõttes tõele, et TLPA tõepoolest ei püüdnud

29.11.2012 kirja kaebuse esitaja esindajale kätte toimetada. TLPA pole väitnud ega esitanud ka

mistahes tõendeid, et ta oleks üritanud mistahes muudele kaebuse esitaja või tema esindaja

aadressidele 29.11.2012 haldusakti edastada. Samuti pole tõendatud 29.11.2012 haldusakti

kättesaamine varem kui 02.01.2013, nagu kaebuse esitaja on väitnud.

Vastustaja on omaks võtnud, et ta oli kaebuse esitaja kontaktandmete muutusest teadlik ning

informeeritud. Kaebuse esitaja edastab kohtule ka oma 30.10.2012 e-maili ja sellele lisatud faili (tl

103), millest nähtub üheselt, et kaebuse esitaja informeeris juba 30.10.2012 vastustajat oma

kontaktandmete muutusest ja uuest e-posti aadressist.

Ka Registrite ja Infosüsteemide Keskus on kinnitanud kaebuse esitaja väiteid, et ta sai vaidlustatavast

29.11.2012 haldusaktist paraku teada alles 02.01.2013, mistõttu kaebuse esitaja arvates ei saa enam

olla vähimatki kahtlust kaebuse tähtaegsuses.

Kaebuse esitaja viitab, et HMS-i 7. jao sätetest järeldub üheselt, et haldusakti kättetoimetamise riisiko

lasub haldusorganil. Olukorras, kus haldusorgan ise tunnistab, et ta oli informeeritud ka kaebuse

esitaja uutest kontaktandmetest, pole võimalik kõneleda kaebuse esitaja poolt kaebuse esitamise

tähtaja möödalaskmisest. Asjaoludest nähtuvalt kaebuse esitaja avastaski alles 02.01.2013 e-toimikust

vastustaja 29.11.2012 haldusakti.

Seega kokkuvõttes on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja sai kaebuse punktides 9-10 kirjeldatud

viisil ja ajal vastustaja 29.11.2012 haldusaktist teada, mistõttu 28.01.2013 kaebus on halduskohtule

esitatud tähtaegselt.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebetähtaja kontrollimine

8. HKMS § 124 lg 1 sätestab, et kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja

lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse

saamist. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist

kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse.

Käesoleval juhul palus kolmas isik täiendavalt kontrollida, kas kaebus on esitatud kohtule

kaebetähtaega järgides, kuid ei esitanud kohtule otsesõnu taotlust menetluse lõpetamiseks

kaebetähtaja rikkumise tõttu.

Tõlgendades kolmanda isiku taotlust lähtudes selle eesmärgist, leidis kohus, et tema sooviks oli

HKMS § 124 lg 4 sätestatud taotluse esitamine, millest tulenevalt viis kohus läbi kaebetähtaja

kontrolli ning leiab et, kaebus on kohtule esitatud tähtaegselt. Kohus põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt.

8.1. HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

8.2. Kohtule esitatud seisukohtadest ning kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et kaebuse esitaja sai

vaidlustatud haldusaktist teada 02.01.2013 e-toimiku vahendusel, kui avas haldusasjas nr 3-12-2341

vastustaja 10.12.2012 vastuse määruskaebusele, millele oli lisatud ka vastustaja 29.11.2012 ning

käesolevas asjas vaidlustatud haldusakt (vt ka tl 94 ning vastustaja seletus tl 80 pöördel).

8.3. Vastustaja ei ole kohtule väitnud nagu oleks ta üritanud haldusakti olenemata asjaolust, et talle oli

teada kaebaja esindaja kontaktandmete muutumine toimetada kaebaja esindajale kätte uuele

elektronpostiaadressile või mujale teadaolevale aadressile.

8.4. Kohus nõustub kaebajaga selles, et advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid vastuse põhjal on

tõendatud

faktiline

asjaolu,

et

vastustaja

poolt

29.11.2012

e-posti

aadressile

helmeri.indela@ee.blslawfirm.com saadetud e-mail ei jõudnud advokaadibürooni Glikman Alvin &

Partnerid ning antud advokaadibüroo ei saanud seda ka edastada kaebuse esitaja esindajale (tl 91).

8.5. Kohus loeb tõendatuks, et kaebaja sai vaidlustatud haldusaktist teada 02.01.2013 e-toimiku

vahendusel. Kaebus on kohtule esitatud 28.01.2013 ehk vähem kui 30 päeva möödumisel vaidlustatud

haldusaktist teadasaamisest. Sellest tulenevalt on kaebus tähtaegne ja kolmanda isiku taotlus

menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu tuleb jätta rahuldamata.

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

9. HKMS § 151 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg 2 sätestatud asjaolud.

HKMS § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

10. Kohus, analüüsinud kaebuse asjaolusid ning võttes arvesse talle seoses haldusasjadega nr 3-13-

70013 ning 3-14-50042 teatavaks saanud asjaolusid, on seisukohal, et käesolevas asjas menetluses

oleva kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, millest tulenevalt tuleb kaebus jätta

HKMS § 151 lg 2 p 1 ning § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt.

10.1. Käesolevas asjaga sisuliselt seotud asjas on kaebuse esitaja vaidlustanud tühistamisnõudega

TLPA 29.11.2012 vastuse nr 4-4/1005-16, millega otsustati jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus

teha M.P.le ettekirjutus M.P.le kuuluvate xxxxxxxx kinnistutel asuva ja ebaseadusliku ning

kasutatava ehitise kasutamise keelamiseks. Ehitusjärelevalve alustamise taotluse osas märgiti, et

ehitusjärelevalve menetlus on pooleli.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja 29.11.2012 haldusakt on materiaalselt õigusvastane

haldusakt, kuna ehitisel seaduse järgi nõutava kasutusloa puudumine pole mingi formaalne rikkumine,

mis õigustaks vastustajalt taotletud ettekirjutuse tegemata jätmist. Vastustaja õigusvastane 29.11.2012

haldusakt rikub kaebuse esitaja õigusi, kuna ehitusseaduses on kasutusloa instituut kehtestatud muu

hulgas kaebuse esitaja kui kolmanda isiku naaberkinnistu omaniku seaduslike õiguste ja huvide

kaitseks. Kaebuse esitajal on põhjendatud alus eeldada, et vastustaja ei võimalda kolmandal isikul

kasutada kasutusloata ning kohaliku omavalitsuse poolt üle kontrollimata ehitist. Kaebuse esitaja ei pea

taluma oma omandile ja õigushüvele reaalset kahju tekkimise ohtu, mis lähtub kolmanda isiku poolt

ehitatud õigusvastasest ehitisest. Arvestades, et kolmanda isiku ehitisele pole ehitusluba ega ka mitte

kasutusluba väljastatud, on tegemist õigusvastase ehitisega, mille tehniline seisukord, selle nõuetele

vastavus ning naaberkinnistutel asuvatele ehitistele ohtlikkus pole käesoleval hetkel teada.

Täpsustatud kaebuses märkis kaebaja täiendavalt, et kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval

juhtumil on tema subjektiivsete õiguste kaitseks piisav ka üksnes tühistamiskaebuse esitamine. Nimelt

tühistamiskaebuse rahuldamisel tekib olukord, kus kaebuse esitaja poolt vastustajale esitatud

13.09.2012 taotlus on endiselt lahendamata ning vastustaja peab kaebuse esitaja 13.09.2012 taotluse

mõistliku aja jooksul uuesti lahendama (HMS § 5 lg 2).

10.2. Kaebuse esitaja on veendunud, et EhS § 32 lg-s 1 sätestatud kasutusloa olemasolu nõue ning

EhS § 32 lg-s 2 sätestatud kasutusloata ehitise kasutamise keeld on seadusse sätestatud kaitsma ka

kaebuse esitaja, kui naaberkinnistul asuva ehitise omaniku, subjektiivseid õigusi. Samuti on kaebuse

esitaja arvates EhS § 61 lg 1 p 8 suunatud kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste kaitsele. Muu hulgas

viitab kaebuse esitaja, et EhS § 61 lg 1 p 8 ei sätesta mistahes diskretsiooniõigust vastustajale, vaid

kasutusloa puudumisel on ehitusjärelevalvet teostaval isikul õiguslik kohustus teha ehitise omanikule

ettekirjutus. Järelikult EhS-is eksisteerivad õigusnormid, mille seadusandja on sätestanud ka kaebuse

esitaja, kui kolmanda isiku naaberkinnistul asuva ehitise omaniku, õiguste kaitseks. Sellest tuleneb

kaebuse esitajale subjektiivne avalik õigus nõuda vastustajalt nendest normidest kinnipidamist ja

aktiivset tegutsemist kaebuse esitaja õiguste ja huvide kaitseks ning kolmandale isikule EhS § 61 lg 1

p-s 8 sätestatud ettekirjutuse tegemist. Arvestades asjaolu, et kasutusloa puudumise korral on

vastustaja diskretsioon EhS § 61 lg 1 p-st 8 nähtuvalt redutseerunud nullini, oleks vastustaja pidanud

järelevalvemenetluse tulemusena andma välja EhS § 61 lg 1 p 8 kohase haldusakti ehk keelama

kolmanda isiku kasutusloata ehitise kasutamise.

10.3. Kaebuse esitaja on kaebuses põhjalikult motiveerinud, miks vastustaja 29.11.2012 haldusakt

rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kuivõrd kolmanda isiku kinnistul asuval õigusvastasel

ehitisel puudub nii ehitusluba kui ka kasutusluba, ei ole vastustaja kontrollinud, kas kolmanda isiku

kinnistul asuv ehitis üleüldse vastab nõuetele, et seda saaks igapäevaselt kasutada. Kasutusloa

puudumise tõttu on täielikult teadmata, kas ehitis on nõuetele vastav või mitte ning kas selle

igapäevane kasutamine on ikka kaebuse esitaja õigusi mitterikkuv. Kaebuse esitaja on seisukohal, et

kuni ebaseaduslikule ehitisele pole kasutusluba väljastatud, seni ka puudub mistahes alus arvata, et

antud ehitis vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ning see ei kujuta endast kaebuse esitaja õigustele (sh

omandiõigusele) mistahes ohtu.

10.4. Eeltoodust nähtub, et kaebuse esitaja peamiseks eesmärgiks oli esiteks see, et vastustaja viiks

läbi ehitusjärelevalve kaebaja naaberkinnistul asukohaga xxxxxxxx ning kontrolliks seal asuvate

ehitiste vastavust seaduse nõuetele sh veenduks, et tegemist on ohutute ehitistega kaebajale ning teeks

ettekirjutuse keelata M.P.l ilma ehitusloata ning kasutusloata ehitiste kasutamine.

10.5. Kohtule teadaolevalt on kohtumenetluse ajal TLPA väljastanud vaidlusalustele ehitistele

08.10.2013 ehitusload nr 66709 ja nr 66710, mille tühistamist kaebuse esitaja on halduskohtult

taotlenud (haldusasi nr 3-13-70013) ning TLPA on 09.12.2013 väljastanud xxxxxxxx üksikelamule ja

abihoonele ka kasutusload nr 14571 ja 14573, mille tühistamist kaebuse esitaja hetkel taotleb

haldusasjas nr 3-14-50042 ning millise kaebuse on halduskohus oma 22.01.2014 määrusega

menetlusse võtnud.

10.6. Haldusasja nr 3-14-50042 menetluses saab kohus kontrollida, kas vaidlusalused kasutusload on

õiguspärased või mitte. Samas menetluses tuleb kohtul kontrollida ka, kas kaebaja subjektiivseid

õigusi on rikutud või mitte. Seega saab kaebuse esitaja kaitsta kõiki oma väidetavalt rikutud

subjektiivseid õigusi kasutuslubade nr 14571 ja 14573 õiguspärasuse üle peetavas vaidluses.

10.7. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebuse esitaja eesmärki täita enam käesolevas asjas esitatud kaebus

– milleks oli sisuliselt järelevalvemenetluse läbiviimine ning kolmandal isikul kasutusloata ehitiste

kasutamise keelamine. Tänaseks päevaks on sisuliselt kaebaja soovitud järelevalvemenetlus läbi

viidud ehitistele kasutusloa andmise menetluses ja selle tulemusel väljastati nii ehitus- kui

kasutusload. Järelikult ei ole objektiivselt enam võimalik vastustaja poolt kaebaja soovitud akti

andmine koos konkreetse ettekirjutusega keelata kasutusloata ehitiste kasutamine. Kohus märgib

siinkohal, et Riigikohus on haldusasjas nr. 3-3-1-63-10 punktis 20 selgitanud, et „… kasutusloa

andmisel ei kontrolli haldusorgan mitte üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise

nõuetelevastavust laiemalt.“. Lisaks sellele on Riigikohus selgitanud sama lahendi punktis 21 et „…

selleks, et vaidlustada halduskohtus juba valminud ehitise, millele on antud kasutusluba,

õiguspärasust, tuleb esitada kaebus ehitise kasutusloa tühistamiseks.“. Kaebaja on vaidlusaluste

ehitiste kasutusloa tühistamiskaebuse kohtusse esitanud. Samuti on Riigikohus selgitanud, mis juhtub

siis, kui kasutusluba tühistatakse. Riigikohus selgitab eeltsiteeritud lahendi punktis 21, et „…

Kasutusloa tühistamise korral tuleb haldusorganil teha isikule ettekirjutus õiguspärase olukorra

saavutamiseks, mis võib tähendada ka ehitise ümberehitamist või isegi lammutamist. Kohaldada saab

EhS § 40 lg-t 1, mille kohaselt inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise

omanik peab ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega või lammutama KOV

korraldusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. EhS § 40 lg-t 2, mis reguleerib õigusliku

aluseta ehitatud ehitise lammutamist, saab seevastu kohaldada üksnes juhul, kui ehitatud on

ehitusloata või ehitusluba on selle kehtivusajal tühistatud.“.

Eeltoodust tulenevalt on õiguslikud ja faktilised asjaolud muutunud selliselt, et käesoleva kaebuse

eesmärgi saavutamine on võimatu (§ 121 lg 2 p 2) isegi juhul, kui eeldada, et kaebajal oleks õigus

nõuda konkreetse sisuga ettekirjutuse tegemist, millega kohus aga ei nõustu.

Menetluskulud

HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus jätab kaebuse läbi

vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või

lõike 2 alusel.

Kuivõrd kohus lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, siis kaebuse esitaja poolt

tasutud riigilõiv tagastamise ei kuulu.

HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja

menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.

HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

Käesoleval juhul leiab kohus, et menetluskulude väljamõistmine kaebuse esitajalt oleks ebaõiglane,

kuna sisuliselt saavutas kaebuse esitaja oma kaebuse eesmärgi – järelevalvemenetluse läbiviimise.

Samas oli järelevalvemenetluse tulemusena väljastatud haldusakt, mis ei vastanud kaebaja soovile ehk

selle lõpptulemusena väljastati vastavatele hoonetele kasutusload ehk risti vastupidine kaebaja

soovile. Seetõttu ei saa kohus lõpetada menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, millisel juhul tuleks

menetluskulud jätta vastustaja kanda, vaid peab seda tegema HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel.

Kohus leiab, et põhimõte, mille kohaselt ei tohi õigusabikulude väljamõistmine liigselt piirata isiku

kaebeõigust ning tulemus peab olema õiglane, on kohaldatav ka kolmanda isiku kasuks

väljamõistetavate menetluskulude osas.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta HKMS § 108 lg 8 ja 11 alusel

menetlusosaliste endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik