Court dismisses appeal to deny early release from prison due to high recidivism and alcohol abuse.

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-16141 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Paavo Randma, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13. detsembri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Nikolai Rjabinov, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 13. detsembri 2013 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. Nikolai Rjabinov tunnistati Harju Maakohtu 29.10.2001 otsusega süüdi KrK § 177³ järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuu vangistust, KrK § 41 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 18 aastat 1 kuu 15 päeva vangistust. Karistusaeg algas 18.09.1998 ja lõpeb 14.12.2019. Tartu Maakohtu 13.12.2013 määrusega jäeti N. Rjabinov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

2. Maakohus leidis, et süüdimõistetu N. Rjabinov ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt.

2.1 Maakohus ei pidanud võimalikuks N. Rjabinovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada kuriteo toimepanemise asjaolusid, tema isikut ning varasemat elukäiku arvestades.

Kinnipeetava lähedased kardavad teda ning ei ole nõus teda toetama. Samuti tõi maakohus välja, et kuna kinnipeetav ei ole senini soovinud osaleda talle vajalikes ning vabaduses tema käitumist otseselt mõjutanud alkoholi liigtarvitamise probleemi käsitlevates sotsiaalprogrammides. N. Rjabinovi isiklikus toimikus kajastatud andmete kohaselt kaldus süüdimõistetu vabaduses alkoholi liigtarvitama ja sellega kaasnes argessiivne käitumine. Vabaduses lähtuks temast jätkuvalt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht. Kuna

N. Rjabinovi vabaduses viibides olemise ajal on tema senisest elukäigust nähtuvalt olnud väga kõrge uute kuritegude, sealhulgas ka raskete kuritegude toimepanemise tase, ning ka viimati karistuse kandmiselt vabadusse pääsedes pani ta uued esimese astme ülirasked kuriteod toime paari kuu vältel, siis ei ole kohtul alust arvata, et vabadusse pääsedes jõuaks N. Rjabinov enne uute kuritegude toimepanemist osaleda taasühiskonnastavates sotsiaalprogrammides, mis oleksid abiks uute kuritegude toimepanemise riskide madaldamisel.

2.2 N. Rjabinovi kuritegelikust elukäigust nähtuvalt ei piisa käesoleval juhul kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks üksnes asjaoludest, et kinnipeetaval on selle aasta jooksul kaotanud varasemad distsiplinaarkaristused kehtivuse, ta on vangistuses töötanud ning kinnipeetav on leidnud endale vabaduses eluja töökoha.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

3. N. Rjabinov esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, taotledes selle tühistamist ning enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist järgmistel põhjendustel.

3.1 Vaieldes maakohtu määrusele vastu, leiab kinnipeetav, et tema lähedaste öeldule selle kohta, et ta ei ole muutunud, ei saa tugineda, kuivõrd nad pole kinnipeetavat 16 aastat näinud ega ole soovinud temaga suhelda. Lisaks toob süüdimõistetu välja, et 14 aasta jooksul pole vangistuses ükski vanglatöötajatest talle sotsiaalprogramme pakkunud. Kui aga algas vangistusest enne tähtaegse vabastamise arutamise menetlus, pakkus vangla igasuguseid programme, mida peaks läbima. Samuti pole kohus arvestanud, et N. Rjabinovil on väga madalad uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendid.

3.2 Kohtu tuginemine kinnipeetava varasemale elukäigule ei ole asjakohane, kuna kuriteo sooritamise hetkest on möödunud palju aastaid. Kinnipeetaval pole pikka aega ühtegi distsiplinaarkaristust ning temas on toimunud positiivsed muutused. Ta ei suitseta juba mitmendat aastat.

3.3 Viimased 10 aastat on N. Rjabinov töötanud, mis tähendab tema irdumist kriminaalsest subkultuurist.

3.4 Kinnipeetava vastu ei ole enam mitte ühtegi nõuet ning tema vabanemisfondi on kogutud piisav summa. Vabaduses on tal kindel eluja töökoht.

3.5 Määruskaebusele esitatud täiendavates seisukohtades rõhutab N. Rjabinov, et tal on olnud vangistuse jooksul küllalt aega mõelda oma tegude üle järele ning ümber hinnata minevikus elatud elu. Ta ei pöördu selle juurde tagasi. Alkoholi ta ei tarbi ega talu selle tarvitamist enam. Kinnipeetav palub kohtul arvestada tema häid kavatsusi alustada uut elu, leida elukaaslane, muretseda lapsi ning olla ühiskonnale kasulik. Oma raskelt haigele emale, V.O. le, tahaks N. Rjabinov tõestada, et ta ei ole kadunud poeg.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud läbivaadatava kohtuasja materjalidega, leiab, et N. Rjabinovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis, mida ringkonnakohus kordama ei hakka, kuid märgib täiendavalt järgmist.

5. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtub kohus KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaoludest. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ehkki kohus arvestab N. Rjabinovi puhul esinevaid positiivseid asjaolusid, eeskätt motivatsioon õiguskuuleka elu suunas, tööhõive vanglas ning kindel eluja töökoht vabaduses, on kriminaalkolleegium seisukohal, et kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ning tema varasem elukäik ei võimalda käesoleval ajal N. Rjabinovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

6. Kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda.

7. Maakohtu määruse põhiosas on põhjendatult kajastatud N. Rjabinovi kuritegude toimepanemise asjaolud, mis kohtu otsustust paratamatult mõjutas. N. Rjabinov tunnistati Valga Maakohtu 18.09.1998 otsusega süüdi KarS § 114 p 5 järgi selles, et ta pani 02.12.1997, s.o ühe kuu möödudes vangistusest karistuse kandmiselt vabanemisest arvates, toime uue raske esimese astme kuriteo (KrK § 107 lg 2 p 2), pekstes kannatanut jalgadega keha piirkonda ja tekitas sellega kannatanule hulgaliselt vigastusi, mis olid ülirasked ja eluohtlikud. Veel samal kuul, täpsemalt 31.12.1997, pani N. Rjabinov toime röövimise ja selle käigus kannatanu tahtliku tapmise, kasutades kannatanu valimatuks pea ja keha piirkonda peksmiseks muuhulgas kannatanu elukoha õuest kaasa võetud puuhalgu ja kannatanu elukohast korterist leitud männipuust kaigast; pärast kannatanu jõhkrat läbipeksmist ja kannatanule ohtralt vigastuste tekitamist jättis kannatanu suletud uste taha maha surema ja lahkus kannatanult röövitud esemetega. Nimetatud kohtuotsuse alusel vangistuses jätkas

N. Rjabinov kuritegude toimepanemist: tarbis narkootilisi aineid, mille eest teda karistati 14.06.2001 ja 29.10.2001 kohtuotsustega.

7.1 Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei vasta N. Rjabinovi poolt senikantud karistuse osa tema süü suurusele toimepandud kuritegudes. Ning olukorras, kus tema tähtaegse vangistuse lõpuni on jäänud veel kuus aastat, oleks kinnipeetava vabastamine selgelt ennatlik. Seetõttu riivaks just kuriteo toimepanemise asjaolusid ning N. Rjabinovi süü suurust arvestades ennetähtaegne vabastamine õiguskorra kaitsmise huvisid ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

8. Lisaks ei saa kohus jätta tähelepanuta ka järgmiseid asjaolusid. Nimelt on N. Rjabinovit lausa üheksal korral kriminaalkorras karistatud ning vanglas viibib ta juba viiendat korda. Kuigi N. Rjabinovi puhul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ei saa eirata asjaolu, et ta on vangistuse jooksul korduvalt õigusvastaselt käitunud – nii on N. Rjabinovile määratud 9 distsiplinaarkaristust, viimane 26.07.2012. Selliste iseloomustavate andmete puhul puudub kohtul süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest. Seega tuleb

N. Rjabinovil jätkata karistuse kandmist ning oma õiguskuuleka käitumisega vanglas näidata, et ta on end tõepoolest parandanud.

9. Maakohus on õigustatult osundanud sellele, et N. Rjabinovi suurimaks riskiteguriks on olnud alkohol ning ta pole selle probleemiga tegelevaid programme seni läbinud. Olenemata sellest, kas kinnipeetav pidi olema teadlik sotsiaalprogrammidest vanglas, tuleb tal endast lähtuvate riskide tõsikindlaks maandamiseks läbida alkoholiprobleemi käsitlevad sotsiaalprogrammid.

10. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitatud selliseid veenvaid asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis arvestades võimaldaksid N. Rjabinovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Sellest tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu N. Rjabinovi määruskaebus rahuldamata.

Aarne Sarjas

Paavo Randma

Tiit Lõhmus