2-13-29416/20 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedLahutada H.L.i ja G.L.i xx xx xxxx.a Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu (kanne nr x). Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
Legislator headnote
AI generated2-13-29416/20 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus rahuldab hagi, sest kostja on hagi õigeks võtnud.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja
Hagi õigeksvõtmisel põhineva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2014.a., Pärnu
Tsiviilasja number 2-13-29416
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
H.L.i hagi G.L.i vastu abielu lahutamise nõudes.
3500 eurot. Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: H.L., isikukood x, viibimiskoht Tartu Vangla, Turu 56, Tartu.
Kostja: G.L., isikukood x, elukoht x.
RESOLUTSIOON
Juhindudes TsMS § 436 lg 1, § 440 lg 1, § 442, § 467 lg 2, § 632 lg
Rahuldada hagi.
Lahutada H.L.i ja G.L.i xx xx xxxx.a Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu (kanne nr x).
G.L.il säilib abielu ajal kantud perekonnanimi „L.“.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
Tsiviilasi nr 2-13-29416
2 (2)
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused. Avalduse kohaselt hageja ja kostja abielu oli registreeritud xx xx xxxx.a Ida-Viru Maavalitsuses kande nr x all. Abielu lahutamise põhjuseks nimetab hageja armastuse kadumist ja pidevat tülitsemist. Hageja selgitab, et hageja ja kostja vahel ei ole abielulist kooselu kunagi olnud. Abielu sõlmiti hageja vangistuses viibimise ajal ja enne abielu sõlmimist ei olnud hageja kostjaga kohtunud. Hageja leiab, et abikaasade iseloomud ei sobi ning abikaasade vaheline armastus puudub täielikult. Hageja ja kostja on pärast abiellumist paaril korral põgusalt kohtunud ning nende kohtumiste tagajärjel on hageja aru saanud, et abielu kostjaga ei ole tema jaoks vastuvõetav ega oma mingit perspektiivi. Abielusuhe on seega pöördumatult lõppenud. Hagejal puudub igasugune soov ja tahe kostja ja hageja vahelisi suhteid arendada ja seejärel kooselu alustada. Hageja kinnitab, et abikaasadel puudub ühine vara ja ühiseid lapsi ei ole. Eeltoodu alusel leiab hageja, et on piisavalt alust kõnealuse abielu lahutamiseks, mida taotleb kohtul ka teha. Kostja 20.01.2014.a. kohtus võttis hagi õigeks. Kostja peab abielulahutuse põhjuseks omavahelist tülitsemist ja asjaolu, et hageja õigusvastase käitumise tõttu viibib pidevalt vanglas. Kostja soovib, et tema perekonnanimeks peale abielu lahutamist jääks „L.“. Kooselust lapsi ei ole sündinud ning menetluskulude osas kostjal nõuet ei ole. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas. Poolte abielu on sõlmitud xx xx xxxx.a Ida-Viru Maavalitsuses, kanne nr x all.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus rahuldab hagi, sest kostja on hagi õigeks võtnud.
Kohus perekonnaseaduse § 67 lg 1, 2 alusel lahutab poolte abielu, sest selle jätkamine arvestades, et abielusuhted on lõppenud ja leppida ei soovita, on muutunud võimatuks.
Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 säilib kostjal abielu ajal kantud perekonnanimi „L.“. Menetluskulude jaotus. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik