1-06-5684/69 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H TU M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2014 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-06-5684 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.F PLAADI

vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu L.F sünd. 30.11.1977, isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx

, metallitööline Karistuse kandmise algus 05.01.2004 ja 05.01.2017 lõpp RESOLUTSIOON Jätta L.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav L.F Plaadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

L.F on

süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.05.2006 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) - karistatud §25 lg.2 §199 lg.2 p.4, 7 järgi ning KrMS §238 lg.2, KarS §64 lg.1 ja §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 13 stat alates 05.01.2004. aa

Viru Vangla iseloomustu et kinnipeetaval on

2 kehtivat sest nähtub,

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda, vangistuses viibib teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, soodusteguriks on täheldatud alkoholi. K öötab vangistuse ajal innipeetav t xxx Vanglas osales

sotsiaalprogrammis Viha juhtimine ja töötas, Viru Vanglas läbis sotsiaalprogrammid xxx. Vabaduses on kinnipeetav töötanud enamasti mitteametlikult, omab küll teatud tööoskusi, kuid kvalifikatsioon puudub. Kinnipeetava perekond on majanduslikult toimetulev, isa ja vend töötavad, kinnipeetav ise saab töötasu. Kinnipeetav on harjunud iseseisvalt majanduslikult toime tulema, kuriteod ei ole sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil, vaid alkoholijoobes ja huligaansetel ajenditel.

Kinnipeetava lähisugulaste ringi moodustavad ema, isa, vend, tütar ja tütre ema, suhted on toetavad ja kokkuhoidvad. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad vanusele ja taustale. Agressiivne käitumine väljendub kinnipeetava puhul alkoholijoobes. Kinnipeetav hindab probleeme objektiivselt, kuid lahendusstrateegiad on puudulikud. Kinnipeetava puhul ilmnevad uue kuriteo toimepanemise riskid kõige enam juhul, kui ta jätkab alkoholi tarvitamist. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava suhted

märgib, et lähedastega on head. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad negatiivset mõju avaldavad isikud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama vanematele kuuluvasse korterisse, kus antud ajal elavad kinnipeetava isa ja vend, kes mõlemad töötavad.

Maakohtu istung

Kinnipeetav L.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et alkoholi ta tarvitama ei hakka.

Prokurör Jaanika Kõrgmaa maakohtu i i abi stungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Muuhulgas kannab kinnipeetav karistust KarS §114 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, mis oli toime pandud kehtival katseajal. Enne seda kuritegu oli kinnipeetavat korduvalt karistatud tingimuslike vangistustega, need karistused ei ole kinnipeetavale mingit mõju avaldanud. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude dünaamika on läinud raskemaks. Kinnipeetavale mõistetud liitkaristusest on tal kanda veel peaaegu 3 aastat. Maakohus leiab, et arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja kinnipeetava käitumist enne kuriteo toimepanemist, on kinnipeetaval kantud karistust veel liiga vähe ja kandmata karistus on tingimisi enne tähtaega vabastamiseks (s.o. katseajaks) liiga pikk. Vabastades kinnipeetava 3 aastat enne karistuse tähtaja lõppu, saab ühiskonna õiglustunne ilmselgelt riivatud.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 1 kehtiv ja 1 lõppenud distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida.

Vabanemise korral on kinnipeetav soovinud asuda elama oma isa ja venna juurde. Kindla alalise elukoha olemasolu on antud asjas positiivne, kuid maakohus peab oluliseks märkida, et sama elukoht oli kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, mistõttu elukoha olemasolu ei takista kinnipeetaval kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et töökoht on talle vabanemise korral väga hea lapsepõlvetuttava juures kindlustatud. Kriminaalhooldusametniku 15.10.2013 vastusest nr.7.-5/32278- ga ei ole

5 nähtub, et väidetava tööandja kriminaalhooldusametnikul olnud võimalik ühendust saada, kuna garantiikirjas näidatud telefoninumber ei ole kasutusel ning e kirjadele tööandja ei vasta. Seega - asub maakohus seisukohale, et vabanemise korral ei ole töökoht kinnipeetavale garanteeritud. Kinnipeetavat on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega on olemas reaalne oht, et legaalse regulaarse sissetuleku puudumisel ja majanduslike raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid.

Maakohus tunnustab kinnipeetavat vangistuses läbitud sotsiaalprogrammide eest ning tööharjumuse säilitamiseks töötamise eest, kuid leiab, et tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega on käesoleval ajal ennatlik, arvestades eelkõige toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude raskust.

Maakohus leiab, et antud kinnipeetava puhul ei ole kriminaalhoolduse piirangud piisavad, et tagada tema seaduskuulekas käitumine vabaduses. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid, sooritas raske isikuvastase kuriteo kehtival katseajal ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tahet seaduskuulekaks eluks, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud liitkaristus. Vangistuse täielik lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik