1-13-4249/32 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2014 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-13-4249 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp LANDBERG Kohtuasi Viru Vangla materjalid Tanel KRUTÕHI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Tanel KRUTÕH sünd. 31.07.1990, isikukood 39007315000, xxxx Karistuse kandmise algus 21.11.2012 ja lõpp 18.07.2014 RESOLUTSIOON Jätta Tanel KRUTÕH vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Tanel Krutõhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Tanel Krutõh on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.09.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §424 ja §263 p.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 7 kuud 27 päeva alates 21.11.2012.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda ja reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi xxx Enne vangistust kinnipeetav töötas, lisaerialade omandamisse suhtub positiivselt. Kinnipeetava isa ja vanem vend on samuti kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav elas ja hakkab elama koos emaga, kellega suhted on head ja kes toetab kinnipeetavat materiaalselt. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse tausta ja mõtteviisiga tuttavaid. Kinnipeetav ei pea ennast mõjutatavaks. Kinnipeetav on 9 korda karistatud väärteokorras. Alkoholiprobleemi kinnipeetav ei tunnista, motivatsiooni muutuda ei ole. narkootikume on kinnipeetav proovinud. Kinnipeetav ei hinda oma probleeme adekvaatselt. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on toetav sotsiaalvõrgustik lähedaste näol. Kinnipeetava lähisuhtevõrgustiku moodustavad ema, ema elukaaslane xxx elav vend. Omavahelised suhted on ema sõnul väga head ja toetavad. Kinnipeetava sõprusringi kuulusid kriminaalse mõtteviisiga isikuid. Ema arvates on kinnipeetav sõprade poolt mõjutatav. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama emale kuuluvasse korterisse. Korter on väga heas korras, seal elab ka ema elukaaslane. Kinnipeetava ema on andnud nõusolu kinnipeetava elama asumiseks antud elamispinnale ja on nõus teda materiaalselt toetama. Kinnipeetava ema on töötu. Vabanemise korral on kinnipeetavale tagatud töökoht xxx xxxs, kus ta töötas ka enne vangistust. Kinnipeetav on määratud varasema kriminaalasja raames kriminaalhooldaja järelevalve alla, kuid katseaeg ei kulgenud rahuldavalt, sest kinnipeetav pani toime uue kuriteo.

Maakohtu istung

Kinnipeetav Tanel Krutõh taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et asub kohe tööle ja õpib juurde mingi eriala.

Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei nõustunud ta kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega vastab tingimustele ja ta toetas taotlust.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, etb taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust kehtival katseajal toimepandud kuritegude eest. Kinnipeetav oli süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.08.2011 otsusega, uued kuriteod pani ta toime juba 01.05.2012 ja 11.11.2012, seega 9 kuu möödumisel süüdimõistmisest. Lisaks sellele anti kinnipeetavale vabaduses võimalus ja pikendati katseaega, kinnipeetav sellest mingeid järeldusi ei teinud ja jätkas kuritegude toimepanemist.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus selles, et kinnipeetav seekord suudab vähemalt 1-aastase katseaja läbida nõuetekohaselt ja ei pane kehtival katseajal taas toime uusi kuritegusid.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetav tunnistanud oma probleeme sõltuvusainetega, samas on teda kriminaalkorras karistatud KarS §424 järgi, samuti väärteokorras NPALS §15-1 järgi. Samast iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetav ei näe mingit motivatsiooni ennast muuta. Maakohus tunnustab kinnipeetavat sotsiaalprogrammi xxx läbimise eest ja leiab, et antud programmis saadud teadmisi on efektiivsem kinnistada vangistuse kandmise jätkamisel.

Kindla elukoha olemasolu ja töökoha garanteerituse loeb maakohus antud asjas samuti positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Asja materjalide kohaselt olid tal samad eluja töökoht olemas ka enne vangistust kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei välista antud asjaolud kinnipeetava poolt kuritegude toimepanemist.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et isegi kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole antud kinnipeetava puhul piisavad, et tagada tema seaduskuulekas käitumine. Karistamise eesmärgiks on hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Arvestades antud kinnipeetava kriminaalset minevikku, ei pea maakohus selle eesmärgi saavutamist usutavaks kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Vangistuse täielik ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda erandina.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik