4-13-8041/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

22. jaanuaril 2014.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Vaidlustatud lahend Eero Bluman´i 26.11.2013.a kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Janno Mõisaäär´e poolt 11.11.2013.a koostatud kiirmenetluse otsusele nr 10220132274833 (2316,13,009890). Kaebuse esitaja EERO BLUMAN, isikukood: 35405150232; elukoht: XXX. Kaebuse esitaja kaitsja Natalia Lausmaa Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: Eero Bluman lepinguline esindaja: Natalia Lausmaa kohtuvälise menetleja esindaja: Liisi Närep ja Liane Stepanov

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Rahuldada Eero Bluman´i 26.11.2013.a kaebus ning tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Janno Mõisaäär´e poolt 11.11.2013.a koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220132274833 (2316,13,009890) ja lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 07.02.2014.a. Väärteoasi nr.4-13-8041

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Janno Mõisaäär´e poolt 11.11.2013.a koostatud kiirmenetluse otsusega nr 10220132274833 (2316,13,009890) tuvastati, et Eero Bluman juhtis 11.11.2013.a kella 13:39 ajal Tallinnas, Pärnu mnt viaduktil Paide tn ja Vineeri tn vahel, liikudes Vineeri tn suunal mootorsõidukit kiirusega 75km/h ± 3 teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Kiirmenetluse otsuse kohaselt oma sellise tegevusega rikkus Eero Bluman LS § 15 lg. 1 p. 2 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg. 2 järgi. Eeltoodule tuginedes ning juhindudes KarS § 63 lg. 1 määras kohtuväline menetleja Eero Bluman´ile rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot.

KAEBUSE SISU

Eero Bluman esitas 26.11.2013.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles soovib vaidlustada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Janno Mõisaäär´e poolt 11.11.2013.a koostatud kiirmenetluse otsust nr 10220132274833 (2316,13,009890). Kaebuse kohaselt 11. novembril 2013.a tegi PPA Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Janno Mõisaäär kaebaja suhtes kiirmenetluse otsuse nr 10220132274833, millega karistati kaebajat KarS § 63 lg. 1 ja LS § 227 lg. 2 alusel rahatrahviga

20 trahviühikut, so 80 eurot.

11. novembril 2013.a vormistas PPA Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Janno Mõisaäär kaebajale kiirmenetluse otsuse nr 10220132274833, mille kohaselt menetlusalune isik Eero Bluman sõidukiga tüübikood Ml, reg märgiga XXX, sõiduki mark ja mudel Swedbank Liising AS, sõiduki omanik Eero Bluman, 11. novembril 2013 kell 13.39 Harju Maakonnas Tallinnas Pärnu mnt viaduktil Paide tn/Vineeri tn liikus Vineeri tn suunas. Väärteokirjeldus on vaidlustatud otsuses kirjas järgnevalt: Juhtis mootorsõidukit kiirusega - 75 km/h + - 3 km, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h.

Kaebajale inkrimineeritud väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg. 2 järgi ning kaebajale määrati KarS § 63 lg. 1 järgi karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Samuti viitab kaebuse esitaja, et vaidlustatud otsuse kohaselt on tõenditeks videosalvestus ja kombineeritud liiklusjärelvalve käigus kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Kaebuse asjaoludena toob Eero Bluman välja, et 11. novembril 2013.a kella 13.39 paiku liikus kaebaja enda poolt juhitud sõidukiga mööda Pärnu mnt maja nr 107 juures tehes seal manöövri nn ühistranspordile ettenähtud sõidureale.

Kaebaja poolt juhitud sõiduk on takso, so ühistranspordivahend ning kaebaja osutas taksoteenust. Kaebaja poolt juhitud sõidukis oli klient, kes soovis jõuda kella 14-ks aadressile Narva mnt 59. Klient tuli taksole peale Hiiu taksopeatuses. Kaebaja poolt juhitud sõiduki kiiruseks oli 50 km/h. Kell 13.39 paiku pidas politseiametnik Janno Mõisaäär kaebaja poolt juhitud sõiduki kinni Vineeri tn ja Pärnu mnt ristmikul, kui kaebaja oli viaduktilt maha sõitnud. Kinnipidamine toimus koolimaja väravate juures. Kinnipidamisel esitas politseiametnik Janno Mõisaäär väite, et kaebaja ületas lubatud sõidukiirust, kuid seejuures ei nimetanud ületatud sõidukiiruse suurust.

Politseiametnik võttis kaebajalt kontrollimiseks ainult juhiloa ning mitte sõiduki kasutamist õigustavat dokumenti. Politseiametnik tundis huvi, et kui kaugele kaebaja kliendi viima peab ning kuuldes sihtkohta, andis kaebajale korralduse viia klient soovitud aadressile Narva mnt 59 ning käskis seejärel kaebajal sündmuskohale tagasi sõita. Kaebaja juhiloa jättis politseiametnik aga enda kätte nö tagatiseks, et kaebaja sündmuskohale tagasi tuleks. Kaebaja jõudis kliendi viia õigeaegselt soovitud sihtkohta, s.o aadressile Narva mnt 59 ning naasis kohta, kus politseiametnik sõiduki kinni pidas.

Politseiametnik Janno Mõisaäär oli väga üllatunud, et kaebaja naasis. Kaebaja omakorda selgitas, et ta ei saanud ju mitte naasta, kuivõrd kaebaja juhiluba oli politseiametniku käes. Kaebuses toodud asjaolude kohaselt politseiametnik Janno Mõisaäär seisis politseisõiduki juures, kuid tema naissoost paariline istus sõidukis. Janno Mõisaäärel oli käes juba valmiskirjutatud kiirmenetluse otsus, st otsust ei koostatud kaebaja juuresolekul. J. Mõisaäär selgitas, et määras väikese karistuse, sest tema eeldas, et kaebajal ilmselt rikkumisi ei ole.

Samuti selgitas politseiametnik, et kaebaja poolt juhitud sõiduki kiiruseks oli vähemalt 75 km/h. Kui kaebaja avaldas seepeale uskumatust, kinnitades, et tal on üldse olnud üks kiiruse ületamise juhtum 1979.a-l, siis politseiametnik selgitas, et tema praegust kiiruse ületamise fakti kaebajale selgitada ja kontrollimiseks tutvustada anda ei saa, kuna temale edastati kiiruse ületamise fakt mitmete sõidukite poolt raadiosaatja teel. J. Mõisaäär selgitas ka, et antud juhul võib olla tegemist ka eksimusega, kuna mõõtjaks oli üks teine politseinik.

Seejärel näitas politseiametnik J. Mõisaäär näpuga ette, kuhu kaebaja peab alla kirjutama ning allkirjade andmine toimus politseisõiduki kapoti peal. Õigusi ja kohustusi ning kiirmenetluse otsuse olemust ja tagajärgi politseiametnik ei selgitanud, sest kaebaja loobus sellest. Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et tal ei olnud kaasas prille, mistõttu ta otsust lugeda ei saanud ning seetõttu näitaski politseinik vajalikud kohad allkirjastamiseks kaebajale ette. Kaebaja loobus õiguste jne kuulamisest, kuna tal oli tööpäev ning teda ootas juba järgmine väljakutse.

25. novembril 2013.a väljastati kaebajale nii sideasutuse vahendusel kui ka Lõuna politseijaoskonna vahendusel väärteoasja menetluses ebaselguste lahendamise määrus. Kaebuse põhjenduses on Eero Bluman välja toonud, et tema hinnangul on käesolevas väärteoasjas ainukeseks tõendiks kombineeritud liiklusjärelvalve käigus kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ja 12-sekundiline kuupäevata ja kellaaegadeta videosalvestis. Kaebaja kategooriliseks väiteks on, et kaebaja ei ületanud vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas lubatud sõidukiirust ning kiiruse mõõtmine on ebatäpne.

Kaebuse kohaselt kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokollist nähtub, et mõõtja, s.o politseiametnik Raul Annuka, mõõtis kiirust seistes paremal teepeenral ning kiirusmõõturi paigaldus oli mõõtmise ajal käes. Sama protokolli kohaselt pidi politseiametnik kindlustama, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi. Edasi nähtub protokollist, et kaebaja poolt juhitud sõiduk liikus kella 13.39 paiku esimeses sõidureas ning seal liikus samal ajal mitu sõidukit. Samuti nähtub videosalvestiselt, et kaebaja poolt juhitud sõiduki mõõtmise eelselt on laserkiire levialas teised sõidukid kõrvalreas, samuti pöörab üks sõiduk hetkel, kui asutakse mõõtma kaebaja sõidukit, kaebaja sõidukile tagantpoolt risti ette, mistõttu laserkiir peatub tegelikult mitte kaebaja sõidukil, vaid risti ette pööranud sõidukil.

Seega on ilmne, et tegelikult mõõdeti teise sõiduki kiirust või vähemalt laserkiire levialasse enne kaebaja sõiduki mõõtmist sattunud sõiduk mõjutas mõõtmistulemusi selliselt, et need ei saa olla õiged. Lisaks eeltoodule rõhutab kaebaja, et kuivõrd mõõteseade oli politseiametnikul mõõtmise hetkel käes, siis on videosalvestiselt nähtav, et mõõtja käsi väriseb selliselt, et laserkiire täpp hüppab üles-alla, vasakule-paremale, ühelt autolt teisele, sõiduki katuselt-sõiduki küljele jne. On ilmselge, et sellise mõõteseadet hoidnud käe värisemise juures ei saa olla mõõtetulemus täpne, kuna ei ole aru saada, millise konkreetse sõiduki kiirust mõõdeti.

Eero Bluman viitab, et mõõteseadme UltraLyte tehnilistest andmetest tulenevalt on laserkiire hajuvus 3 mrad, mis tähendab, et laserkiire täpi suurus näiteks 300 m kaugusel mõõtjast on 90 cm. Käesolevas asjas ei ole võimalik kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist kindlaks teha, kui kaugel mõõdetavast sõidukist mõõtmine toimus. Viimasest asjaolust tulenevalt ei ole võimalik kindlaks teha lasertäpi suurust ning seda, kas mõõtmise hetkel olid laserkiire levialas teised sõidukid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et videosalvestist vaadates võib kindlalt väita, et kaebaja sõiduki sõidukiiruse mõõtmisel olid laserkiire levialas teised sõidukid, mis tähendab, et mõõtmise tulemused ei ole õiged.

Lisaks rõhutab kaebaja, et selles kohas (kaebaja sõiduki asukoht mõõtmise hetkel), ei ole võimalik mingil viisil sõita kiirusega 75 km/h. Kui oletada, et kõrval ridades sõitnud sõidukid sõitsid lubatud kiirusega, s.o 50 km/h, siis pidanuks kaebaja oma sõidukiga neist sõidukeist mööduma eeldusel, et tema sõiduki kiirus oli 75 km/h.

Videosalvestiselt nähtub aga, et kaebaja sõiduk ei jõua kõrval ridades sõitnud sõidukitele isegi järgi, rääkimata neist möödumisest. Seega ei saanud mõõtetulemused olla õiged. Ise üle kontrollides leidis kaebaja, et ta läbis oma sõidukiga selle teekonna ca 150 m (kontrollimine toimus taksomeetriga) ning tema maksimumkiiruseks seejuures sai olla üksnes ca 54 km/h selle teekonna läbimisel. Kaebaja väidab ka, et vaidlustatud kiirmenetluse otsus ei vasta seaduse nõuetele. Vaidlustatud otsuses puudub sõiduki margi ja mudeli ning omaniku nimetus.

Otsuse blokis „Sõiduk" on kirjas sõiduki margina ja mudelina Swedbank Liising AS. Sõiduki omanikuna on kirjas Eero Bluman. Tegelikult ei kuulu nimetatud sõiduk kaebajale ning vaevalt et sõiduki margiks ja mudeliks saaks olla liisingfirma. Ka blokis „Väärteo kirjeldus" puudub kaebaja poolt juhitud mootorsõiduki mark ja mudel, ka registreerimismärgi number või muud andmed, millised võimaldaksid üheselt järeldada kaebajale inkrimineeritud süüteo toimepanemist kaebaja poolt. Samuti puudub süüteokirjelduses kaebaja poolt juhitud sõiduki liikumissuund jne.

Seega on kaebajale süüks arvatud süüteo kirjeldus ebaselge ning ebaselge ja konkretiseerimata süüteokirjeldusega otsus tuleb Eero Blumani seisukohalt tühistada. Samuti leiab kaebuse esitaja, et käesolevas asjas ei saanuks üldse kiirmenetluse otsust teha, kuivõrd asjaolud olid ebaselged. Teada ei olnud kaebaja poolt juhitud sõiduki mark ja mudel, liikumissuund, sõiduki omanik jne. Seega saab järeldada, et otsuse koostanud politseiametnik tegi otsuse olukorras, kus tal puudusid kõik vajalikud andmed täpse ja konkretiseeritud süüteo kirjeldamiseks kiirmenetluse otsuses.

Eero Bluman märgib esitatud kaebuses, et 25. novembril 2013.a väljastati temale Lõuna politseijaoskonnast 22.11.2013.a väärteoasja menetluses ebaselguste lahendamise määrus. Määrus on koostatud 21.11.2013.a ning selle on allkirjastanud Janno Mõisaäär. Nimetatud määrusega on üritatud parandada vaidlustatud otsuse ebatäpsusi ning lubamatuid puudujääke süüteokirjelduse osas. Määruses on viidatud VTMS §-le 212, kuid kaebaja seisukohaks on, et vaidlustatud otsuse puudujääke ei ole võimalik parandada VTMS § 212 alusel. Nimelt § 212 asub VTMS-i 17. peatükis LAHENDI JÕUSTUMINE JA TÄITMISELE PÖÖRAMINE.

Viimane tähendab kaebuse esitaja hinnangul seda, et 17. peatükk, sh § 212 reguleerib olukordi, kus jõustunud otsuse täitmisel on ilmnenud sellised vead otsuses, millised takistavad kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmist. Käesolevas asjas ei ole kohtuvälise menetleja 11. novembri 2013.a kiirmenetluse otsus jõustunud, seega ei saanuks kohtuväline menetleja selles esinevaid puudujääke (ebaselge süüteo kirjeldus jne) VTMS § 212 alusel määrusega parandada. Kuivõrd otsus ei ole jõustunud, ei ole seda täitmisele pööratud ning järelikult ei ole ilmnenud otsusest selle täitmist takistavaid asjaolusid, mida saanuks määrusega parandada.

Lisaks viitab kaebuse esitaja, et määruse resolutsioonist nähtuvalt on määrus tehtud otsuse nr 1022132274833 parandamiseks, aga mitte vaidlusaluse otsuse parandamiseks (numbrid on erinevad). Lisaks on parandatud bloki „Sõiduki andmed" üksnes osaliselt, kuid parandamata on sõiduki omaniku andmed ning mis kõige tähtsam - süüteokirjeldus tervikuna. Kaebuse esitaja Eero Bluman leiab, et sellises olukorras pidanuks kohtuväline menetleja otsuse tühistama, mitte aga püüdma seda tagantjärele parandada osaliselt ja viisil, millisel seadus otsuse parandamist ei võimalda.

Praegusel juhul jääb selgusetuks ka kaebetähtaeg ja kaebamise koht. Kohtuvälise menetleja arvates tuleks otsus vaidlustada kohtus, otsust parandanud määrus aga iseseisvalt kohtuvälise menetleja juhile kaebuse esitamisega. Sellise olukorra puhul on kaebaja hinnangul tegemist õigusliku nonsenssiga ning kaebaja on asetatud olukorda, kus sisuliselt on temalt võetud kaebevõimalus ning märgib, et kaebaja peab igaks juhuks vaidlustama eraldi ka kiirmenetluse otsust parandanud määruse kohtuvälise menetleja juhi juures, sest vastasel korral võib kohus talle hiljem ette heita määruse vaidlustamata jätmist.

Kaebaja selline eksitamine kohtuvälise menetleja ametnike poolt on Eero Bluman´i seisukohalt lubamatu. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 29 lg. 1 p. 1, § 114 lg. 1 p. 1, § 132 p. 3 alusel palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja 11. novembri 2013.a kiirmenetluse otsus nr 10220132274833 tervikuna ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel.

Kohus juhindub VTMS § 29 lg.1 p.1, § 132 punktist 3, § 133, § 134, § 135.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: