1-13-10974/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-10974 kokkuleppemenetluses

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kriminaalasi

Prokurör R.A süüdistuses KarS § 169 järgi

kokkuleppemenetluses

Allar Nisu Süüdistatav ja kaitsja R.A elukoht XXXX isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 2-l korral tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Eve Laine riigi õigusabi osutamise korras

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel:

Süüdi tunnistada R.A KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista kuud vangistust. (kuus)

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 6 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui R.A ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut (kaheksateist)

kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

XXXX

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 22.jaanuar 2014.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-13-10974 kohtueelses menetluses 13260100383 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungisekretär Berit Pool

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

R.A suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista R.A-lt riigituludesse menetluskuludena kokku 616.50 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest:

• 48 eurot määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 109-110; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 36 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses määratud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 532 eurot 50 senti sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna menetluskulud on kokku suured, võimaldada

R.A menetluskulusid tasuda ositi – (kokku 616.50 eurot) kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu

15.-ks kuupäevaks vähemalt 51.38 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Menetluskulu tuleb tasuda rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr EE 89 10 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr EE 93 22 00221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr EE 40 33 00333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr EE 70 17 00017001577198 №rdea

Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „ , 1-13-10974, menetluskulud 22.01.2014.a Tartu Maakohtu, Tartu süüdistatava nimi kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS

§ 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Süüdistatav R.A kaitsja advokaat Eve Laine taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 36 eurot (summa on koos käibemaksuga, sellest käibemaks on 6 eurot) kaitsjana riigi õigusabi advokaat Eve Laine süüdistatav R.A korras osutatud õigusabi eest.

KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE

KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kohtuotsuse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3).

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS, MILLISES KOHUS

SÜÜDISTATAVA SÜÜDI MÕISTAB, JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249)

R.A (R.A) süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on kohustatud 7. novembril 2006. aastal Tartu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-06-13644 tehtud kohtumääruse alusel maksma alates 29.05.2006 igakuiselt oma lapse

E.P.(sünd: XXX) ülalpidamiseks elatist 2000 krooni (127,82 eurot) kuni E.P.

täisealiseks saamiseni (XXX), on hoidunud ajavahemikul 01.08.2011 kuni 31.03.2012, 01.05.2012 kuni 30.06.2012 ja 01.08.2012 kuni 05.08.2013 kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kuritahtlikkus seisneb selles, et R.A ei ole täitnud elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt ning pikema aja vältel olenemata asjaolust, et tal on olnud elatise maksmise kohustuse täitmiseks piisavalt vara. Lisaks süüdistatakse R.A selles, et tema, olles isik, kes on kohustatud

17. novembril 2011. aastal Tartu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-11-48659 tehtud kohtumääruse alusel maksma alates 11.11.2011 igakuiselt oma lapse A.P. (sünd:

XXX) ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuni A.P. täisealiseks saamiseni (XXX), on hoidunud ajavahemikul 17.11.2011 kuni 23.08.2013 kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kuritahtlikkus seisneb selles, et R.A ei ole täitnud elatise maksmise kohustust pikema aja vältel olenemata asjaolust, et tal on olnud elatise maksmise kohustuse täitmiseks piisavalt vara.

Seega R.A, hoidudes vanemana kuritahtlikult kõrvale oma noorematele kui kaheksateistaastasele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Hagi esitatud ei ole.

KarS §-s 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui R.A ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseajal on R.A kohustatud:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Konfiskeerimist ei ole.

Kohtunik Heli Sillaots