1-12-1100/51 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-12-1100

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-1100

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kaitsja

Jaan Tedder

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Virko Tõlki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Virko Tõlk (ik: 37910310214; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 16.01.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Virko Tõlk karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 12.02.2015.a ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt

85 Tallinn) ning kohustada Virko Tõlki järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX(XXX); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada Virko Tõlki suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

3. KrMS § 180 alusel mõista Virko Tõlkilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 36 € (kolmkümmend kuus eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 2800049777 ja selgitusse: „V. Tõlk, kohtuasi nr 1-12-1100, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

4. Virko Tõlkile määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. Virko Tõlk vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja Virko Tõlkile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 18.12.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Virko Tõlki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 29.06.2012.a kohtuotsusega tunnistati Virko Tõlk süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9, § 121 ja § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel 3 aasta 5 kuu ja 28-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 15.08.2011.a ja lõpp on 12.02.2015.a.

Virko Tõlki kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, alates 06.09.2013.a hõivatud vangla majandustöödel. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetava sõnade kohaselt on tal vabanedes töökoht, olemas on ka garantiikiri, kus XXX OÜ pakub talle abitöölise töökohta. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kohtule on esitatud garantiikiri XXX, millest nähtub, et tagatisraha 100 euro tasumisel võimaldatakse V. Tõlkile ennetähtaegse vabanemise korral möbleeritud eluruumi üürimise võimaluse XXX elamus XXX, samuti sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise ning abi töökoha otsimisel.

Virko Tõlki kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et isiku sotsiaalne võrgustik on vähene, lähedastest on eelkõige ema ja tädipoeg. Ennetähtaegse vabanemise korral võib elukoha võimaldada XXX. Vestluses telefoni teel XXX OÜ-ga ilmnes, et töökoha võimalus on V. Tõlkil olemas.

Virko Tõlk taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Veera Kremez edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta Virko Tõlki ennetähtaegset vabanemist. Isikut on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral. Kuriteod on valdavalt olnud varavastased ja vägivaldsed. Hetkel kannab karistust mh röövimise eest, mis on esimese astme kuritegu. Röövimise eest on teda karistatud ka varasemalt, 24.04.2008. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, eesmärgiks rahalise kasu saamine. Alkoholijoobes on vägivaldne. Endiselt leiab õigustusi/vabandusi igasugusele enda käitumisele. Samuti on ebaselge tema elukoht võimaliku vabanemise korral. Ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et Virko Tõlki ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ning karistuse eesmärkidega.

Kaitsja taotleb kohtuistungil V. Tõlki vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne ning vabaduses on olemas kõik tingimused vabstamiseks.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud V. Tõlki ja kaitsja arvamuse, leiab, et V. Tõlki võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Tõlki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, praegust karistust kannab V. Tõlk varguse, kehalise väärkohtlemise ja röövimise eest. Esitatud materjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine, enamus seaduserikkumisi on sooritatud alkoholijoobes olles. Kuigi iseloomustuse kohaselt saab V. Tõlk aru alkoholi halvast mõjust, kuid enda puhul pisendab probleemi olemasolu, siis kohtuistungil tunnistas V. Tõlk probleeme alkoholiga, avaldades, et on nõus minema alkoholismivastasele ravile. Tahet sõltuvusprobleemidest vabanemiseks tuleb pidada igati positiivseks, kuid kõige paremini on võimalik hinnata isiku sellekohaseid püüdlusi läbi kriminaalhoolduse. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas V. Tõlkile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholi tarvitamisest. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab kohtu hinnangul ka V. Tõlki osalus sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, samuti korrektne käitumine vanglas, kuna kehtivad distsiplinaarkaristused V. Tõlkil puuduvad. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud reeglite täitmise vajalikkust ning on suuteline kehtivaid norme järgima.

Pärast vabanemist on V. Tõlkil olemas ka kindel elukoht XXX elamus, samuti pakub asutus V. Tõlkile sotsiaalset ja psühholoogilist nõustamist. Positiivsena hindab kohus ka garanteeritud töökoha olemasolu, kuna sellega on tagatud kinnipeetavale kindel sissetulek, mis peaks eelduslikult ära hoidma ka uued süüteod rahalise kasusaamise eesmärgil. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad samuti kaasa kinnipeetava edasise elu korraldamisel vastavalt ühiskonnas aktsepteeritavatele hoiakutele ja tõekspidamistele. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kuigi prokurör ja Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, ei saa jätta tähelepanuta vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetaval on motivatsioon muutusteks olemas. Kuigi iseloomustuse kohaselt eelnev kogemus seda ei toeta, leiab kohus, et tuge õiguskuulekaks käitumiseks saab kinnipeetav kriminaalhoolduse kaudu. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kohtunik