4-13-4627/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

21. jaanuaril 2014.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus, Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Väärteoasi Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida politseijaoskonna Korrakaitsebüroo politseikapten Karina Fesjuk´i poolt 16.07.2013.a esitatud väärteomaterjalid XXXkaristamiseks NPALS § 15´1 järgi väärteoprotokolli nr AB1301929 alusel. Menetlusalune isik XXX, isikukood: XXX; täpne elukoht kohtule teadmata. Isik kuulutatud tagaotsitavaks Harju Maakohtu 19.11.2013.a kohtumäärusega nr 1-13-3696 Harju Maakohtu 15.05.2013.a kohtuotsuse nr 1-13- 3696 täitmise tagamiseks, millega isikule mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat, 4 kuud ja 29 päeva. Kohus määras asja arutada erandlikult ilma XXXosavõtuta, kuna isik hoiab kohtumenetlusest kõrvale ning kohus on teinud mõistlikke pingutusi temale kohtukutse edastamiseks. Samuti on kohtul alust arvata, et isik viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire. Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida politseijaoskond (aadress: Vikerlase 14, Tallinn 13619)

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

1. Lõpetada käesolevas väärteoasjas väärteomenetlus XXX suhtes VTMS § 30 lg. 1 p. 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

2. VTMS § 2, VTMS § 38 lähtuvalt ning KrMS § 183 alusel menetluskuluna joobeekspertiisi tasu summas 35 (kolmkümmend viis) eurot – jätta riigi kanda.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 21.01.2014.a.

Väärteoasi nr.4-13-4627

KOHTUOTSUSEGA TUVASTATUD ASJAOLUD

21.05.2013.a on Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida politseijaoskonna poolt XXX koostatud väärteoprotokoll nr AB1301929 selles, et tema, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkus NPALS § 3 lg. 1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. Protokolli kohaselt on menetlusalune isik XXX protokolliga tutvunud ning rikkumisega nõus. Antud väärteoasjas koostatud joobeekspertiisi uuringuakti nr 1673T kohaselt on XXXtuvastatud joove amfetamiinist, metamfetamiinist, fentanüülist ja metadoonist. 13.07.2013.a kohtualluvusse saatmise määruse kohaselt saatis Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Kristi Vares väärteoasja materjalid Harju Maakohtusse aresti mõistmise otsustamiseks, kuivõrd XXXon korduvalt NPALS § 151 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid toime pannud ning eelnevad rahatrahvid on tasumata. Kohus määras asja arutamisele 27.08.2013.a kell 09:00. Nimetatud kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, oma mitteilmumist isik ei ole põhistanud. Menetluse jooksul on selgunud, et XXX on kuulutatud tagaotsitavaks kriminaalasja nr 1-13-3696 raames Harju Maakohtu 15.05.2013.a kohtuotsuse nr 1-13-3696 täitmise tagamiseks, kus XXX on karistuseks mõistetud

2 aastat, 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Lisaks on XXX suhtes menetluses uus kriminaalasi nr 1- 13-8738, kus isik on kuulutatud tagaotsitavaks 11.11.2013.a kohtumääruse alusel. Antud kriminaalasja raames on Politseija Piirivalveameti politseikapten Kaido Kõplas edastanud kohtule ettekande 22.11.2013.a, mille kohaselt XXX suhtes on Põhja Prefektuuri 28.06.2013.a määrusega kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld aadressile Seljaku 26, Tallinn. Samal päeval on ta menetlejale andnud kontakttelefoni XXX. Kriminaalasjas tagaotsimismäärust täites on politsei külastanud oktoobris ja novembris kahel korral XXX elukohta Tallinnas XXX ning vestelnud majas elava XXX elukaaslase XXX, kelle sõnul XXXlahkus elukohast augusti lõpus või oktoobri alguses, sama kinnitab ka XXX omanik XXX.

Juhtivuurija Risto Lepp on vestelnud XXX ema XXX, kes ei ole oma poega näinud alates 22.08.2013.a. Samuti on üritatud korduvalt oktoobris ja novembris helistada XXX poolt antud telefoninumbrile XXX, kuid telefon on olnud igal korral välja lülitatud või asunud väljaspool levipiirkonda. Ühtlasi on juhtivuurija kontrollinud politsei kasutuses olevaid andmebaase, kuid alates käesoleva aasta juuli kuust ei ole XXX Eesti Vabariigi territooriumil kinni peetud ega tuvastatud, et ta siin ka viibiks. Arvestades eeltoodut, tema varasemat seotust Soome Vabriigiga, samuti asjaolu, et kõik isikud, kellega on menetleja vestelnud (sealhulgas lähedased XXX ja XXX), kinnitavad, et nad ei ole mitme kuu vältel XXXühendust saanud ning ta ei pruugi enam Tallinnas ega Eestiski olla.

Seega on küllaldane alus arvata, et XXX viibib käesoleval ajahetkel väljaspool Eesti Vabariigi piire. 16.01.2013.a esitas Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri menetlusteenistuse vanemkomissar Bert Põder kohtule taotluse väärteomenetluse nr 4-13-4627 lõpetamiseks VTMS § 30 lg. 1 p. 1 alusel. Taotluse kohaselt on väärteoasi nr 2315,13,004293 algatatud 21.05.2013.a, XXX(ik:XXX) suhtes selles, et 21.05.2013.a kell 00:10 XXX oli Tallinna linnas Peterburi tee - Kuuli tänava ristmikul eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta.

Oma tegevusega rikkus isik NPALS § 3 lg. l nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti NPALS § 151 järgi. XXX tunnistas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, et on tarvitanud fentanüüli (suitsetades). Vastavalt joobeseisundi tuvastamise saatekirjale nr 1673T, on isiku proovimaterjalist (uriinist) tuvastatud narkootiline või psühhotroopne aine amfetamiin, metamfetamiin, fentanüül ja metadoon. Kuna XXX on korduvalt karistatud NPALS §151 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest ning eelnevad rahatrahvid olid tasumata, saatis 13.07.2013.a PPA Põhja prefektuuri Ida politseijaoskond väärteomaterjali Harju Maakohtusse Liivalaia kohtumajja aresti taotlemiseks. 27.08.2013.a isik kohtuistungile ei ilmunud ning kuna isiku elukohta ei ole kindlaks tehtud, oli XXX paigutatud tagaotsimisse.

Taotluse kohaselt ei ole seisuga 16.01.2013.a isiku asukoht politseile teada. Kohtuväline menetleja viitab KarS § 81 lg. 3, mille kohaselt väärtegu aegub, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. KarS §

81 lg. 7 p. l alusel süüteo aegumine peatub kuni kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde. Vastavalt KarS § 81 lg. 8 alusel aegumine ei uuene kui väärteotoimepanemisest on möödunud kolm aastat. Kohtuväline menetleja märgib taotluses, et väärteomenetlus nr 2315,13,004293 aegub seega 21.05.2016.a. Samuti märgib kohtuväline menetleja, et 15. mai 2013.a on Harju Maakohtu otsusega nr 1-13- 3696 XXX mõistetud vangistus 2 aastat, 4 kuud ja 29 päeva, mille kandmise alguseks on loetud isiku vanglasse saabumise päev. Tuginedes eeltoodule, kui XXX oleks kinni peetud seisuga 16.01.2014.a, siis tema vabanemise päev oleks 14.06.2016.a. Seega väärteomenetlus oleks selleks ajaks aegunud. Kohtuväline menetleja leiab, et kuna XXX on määratud nii pikk vanglakaristus, ei ole otstarbekas antud väärteo eest isikut karistada arestiga, kuna vastavalt KarS § 82 lg. l p. 3 alusel otsuse täitmine aegub kui on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Võttes arvesse eelnevalt kirjeldatud asjaolusid, taotleb Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida politseijaoskond väärteomenetluse nr 4-13-4627 (2315,13,004293) lõpetamist VTMS § 30 lg. l p. l alusel ehk otstarbekuse kaalutlusel. Samuti palub kohtuväline menetleja XXX välja mõista menetluskulud summas 35.00 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tulenevalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg. 1 p. 1 võib menetleja väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-29-11 väljendanud seisukohta, et menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest (vt. ka RK 3-1-1-146-

03 p. 8 ja RK 3-1-1-105-09 p. 11). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (vt. ka RK 3-1-1-85-04 p-d 15 ja 16 ning RK 3-1-1-9-07 p. 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. 16.07.2013.a saatis kohtuväline menetleja väärteoasja materjalid kohtusse aresti mõistmise otsustamiseks.

Antud juhul on kohtuväline menetleja taotlenud väärteoasja lõpetamist VTMS § 30 lg. 1 p. 1 alusel ehk seoses otstarbekuse kaalutlusega. Seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et aresti mõistmine ei ole enam otstarbekas. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ning märgib, et menetlusalune isik XXX on kuulutatud tagaotsitavaks Harju Maakohtu 19.11.2013.a määruse alusel kriminaalasjas 15.05.2013.a tehtud kohtuotsuse 1-13-3696 täitmise tagamiseks, kus isik ei ole ilmunud 2 aasta, 4 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse kandmisele.

Lisaks on XXX kuulutatud tagaotsitavaks ka kriminaalasjas nr 1-13-8738, milline on käesoleva väärteootsuse koostamise hetkel menetluses. Politseile ei ole isiku asukoht teada, samuti puuduvad kohtul andmed menetlusaluse isiku võimaliku asukoha suhtes. Tulenevalt KarS § 81 lg. 3 alusel on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud 2 aastat. KarS § 81 lg. 7 p. 1 kohaselt süüteo aegumine peatub kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde.

Sama paragrahvi lõike 8 alusel KarS § 81 lõike 7 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel ei uuene aegumine, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud viisteist aastat või väärteo toimepanemisest on möödunud kolm aastat. Kohus märgib, et mõistes käesolevas asjas XXX 21.05.2013.a toimepandud NPALS § 151 ettenähtud väärteo eest aresti, oleks see täitmisele pööramise hetkeks aegunud. Samuti ei oleks eeltoodut arvestades karistuse täitmine antud väärteoasjas perspektiivikas. Ka on selgunud, et XXX suhtes menetluses oleva kriminaalasja 1-13- 8738 raames ei ole alates käesoleva aasta juuli kuust XXX Eesti Vabariigi territooriumil kinni peetud ega tuvastatud, et ta Eesti Vabariigis viibiks.

Seega on küllaldane alus arvata, et XXX viibib käesoleval ajahetkel väljaspool Eesti Vabariigi piire. Kohtu hinnangul on praegusel juhul VTMS § 30 lg. 1 p. 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise tingimused täidetud ning käesolevas asjas tuleb menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Kohus on seisukohal, et karistuse kohaldamiseks puudub vajadus, kuivõrd menetlusalusele isikule XXX on mõistetud karistusena vangistus ka kriminaalasja raames, mis tema tabamisel koheselt täitmisele pööratakse. Antud asjas avalik menetlushuvi puudub, mistõttu nii menetlusökonoomikast lähtuvalt kui ka arvestas asjaolu, et väärteo eest mõistetav arest oleks ebaproportsionaalne võrreldes kriminaalasjas XXX mõistetud karistusega, on õige menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlustel.

Tulenevalt VTMS § 38 kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Tulenevalt KrMS § 175 lg. 1 p. 3 kohaselt on riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 183 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

Kohus leiab, et lähtuvalt VTMS § 2, VTMS § 38 ning KrMS § 183 alusel tuleb menetluskuluna joobeekspertiisi tasu summas 35 eurot – jätta riigi kanda. Kohus väärteoasjas VTMS § 29 lg. 1 p. 1 kohaldamise aluseid ei tuvastanud.

Kohus juhindub VTMS § 2; § 30 lg. 1 p. 1; § 38; § 107 lg. 1 p. 2; § 108; § 109 - § 111.

Kohtunik: /allkiri/ Koopia õige Kohtunik: