Court dismisses administrative fine against company due to missing evidence of specific individual perpetrator in criminal protocol.

Väärteoasi nr 4-13-5848

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2014.a, Jõgeva Suur 1 Väärteoasja number 4-13-5848 Väärteoasi AS Merko Infra kaebus 16.08.2013.a väärteoasjas nr 4-12/2013/29 tehtud otsusele Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: AS Merko Infra (registrikood 11767130, asukoht Järvevana tee 9g Tallinn 11314, epost: merko@merko.ee); Menetlusaluse isiku esindaja: Holger Tilk (e-post: holger.tilk@merko.ee);

Kohtuväline menetleja: Põltsamaa Linnavalitsus (registrikood 75003045, asukoht Lossi tn 9 Põltsamaa 48104 Jõgeva maakond, e-post: info@poltsamaa.ee). RESOLUTSIOON

Tühistada kohtuvälise menetleja Põltsamaa Linnavalitsuse 16.08.2013.a väärteoasjas nr 4-12/2013/29 tehtud otsus AS Merko Infra suhtes.

Lõpetada menetlusaluse isiku AS Merko Infra suhtes väärteomenetlus VTMS § 119 lg 1 ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteoasjas nr 4-12/2013/29 juriidilise isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Rahuldada menetlusaluse isiku AS Merko Infra kaebus.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (21. jaanuar 2014.a), s.o alates 22. veebruar 2014.a.

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu Kohtuväline menetleja Põltsamaa Linnavalitsus koostas 16.08.2013.a väärteoasjas nr 4- 12/2013/29 üldmenetluse otsuse selle kohta, et 18.07.2013.a kella 11.25 paiku Põltsamaa linnas Pärna tänaval teostatud kaevamistööde käigus toimusid kaevetööd puutüve kaelast lähemal kui 2 meetrit, mille käigus lõigati läbi puu juurestik. Samas kaevetööd lähemal kui 2 meetrit puujuure kaelale ei olnud eelnevalt kooskõlastatud Põltsamaa linna heakorraspetsialistiga, millega AS Merko Infra volikirja alusel juriidilise isiku esindaja välisvõrkude osakonna objektijuht Kaspar Kõiv, kellele on delegeeritud otsustuspädevus ja sellega seonduv vastutus asjaomases tegevusvaldkonnas, rikkus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 ja Põltsamaa linna kaevetööde eeskirja § 5 lg 4 sätteid, millega on keskkonnale tekitatud 195 euro suurune kahju. Väärtegu on kvalifitseeritud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 662 ja Põltsamaa linna kaevetööde eeskirja (edaspidi eeskiri) § 5 lg 4 järgi ning juhindudes KarS § 47 lg 2 ja VTMS § 73 lg 1 p 1 on kohtuväline menetleja määranud AS-ile Merko Infra rahatrahvi summas 500 eurot.

AS Merko Infra kaebus 05.09.2013.a esitas AS Merko Infra kaitsja kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 16.08.2013.a otsusele väärteoasjas nr 4-12/2013/29. Kaebuse kohaselt ei nähtunud väärteoprotokollist faktilised asjaolud, mille alusel oleks võimalik tuvastada AS Merko Infra vastutus KarS § 14 lg 1 alusel, sest väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud füüsilise isiku tegu, millega oleks täidetud KOKS § 662, eeskirja § 5 lg 4 kui ka KarS § 14 lg 1 sisalduvad eeldused. On viidatud Riigikohtu lahenditele 3-1-1-32-13 ja 3-1-1-9-08 ja KarS § 14 lg 1. Menetlusalune isik on seisukohal, et juriidilise isiku karistamiseks tuleb eelnevalt väärteoprotokollis tuvastada tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja, pädeva esindaja või teatud tingimustel ka tavatöötaja käitumises faktilised asjaolud, mis täidavad etteheidetava süüteokoosseisu tunnused ning vastava füüsilise isiku tegutsemine juriidilise isiku huvides, ning alles seejärel on võimalik võtta juriidiline isik vastutusele. Lisaks on menetleja väärteootsusesse lisanud täiendavaid faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis kajastatud ei ole. Viidatud Riigikohtu lahendile 3-1-1-84-07. AS Merko Infra esindaja Kaspar Kõiv ei ole tunnistanud enda ega juriidilise isiku vastutust. AS Merko Infra palus tühistada VTMS § 119 lg 1 või § 132 p 3 alusel täies ulatuses väärteoasjas nr 4-12/2013/29 tehtud otsus ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Menetluse käik Tartu Maakohus oma 11.10.2013.a kohtumäärusega võttis menetlusse AS Merko Infra kaebuse ning edastas esitatud kaebuse kohtuvälisele menetlejale ja kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja on teavitanud kohut oma 11.12.2013.a kirjaga, et esitab kirjaliku vastuse 03.01.2014.a. Kohus teatas, et arvestab vastamistähtajaga 08.jaanuar 2014.a. Kohtule kohtuvälise menetleja poolt nimetatud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust edastatud ei ole.

Kohus nõudis välja väärteotoimiku (tl. 17).

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik asi lahendada VTMS § 119 sätestatud korras. Menetlusalune isik on taotlenud otsuse tühistamist VTMS § 119 lg 1 alusel. Kohtuväline menetleja, vaatamata kohtu nõudele esitada oma seisukoht, kirjalikku seisukohta kohtule esitanud ei ole.

2. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning AS Merko Infra suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ja AS Merko Infra kaebus rahuldada.

AS Merko Infra suhtes on koostatud 16.08.2013.a üldmenetluse otsus (väärteoasi nr 4- 12/2013/29, millega määrati rahatrahv summas 500 eurot. Väärtegu on kvalifitseeritud KOKS §

662 ja Põltsamaa linna kaevetööde eeskirja § 5 lg 4 järgi (tl. 40-41).

Kaebuse kohaselt ei ole väärteokirjelduses toodud tegu omistatav AS-ile Merko Infra. Kohtuväline menetleja kohtule oma seisukohta esitanud ei ole.

Tulenevalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

16.08.2013.a on kohtuväline menetleja koostanud üldmenetluses otsuse (tl. 40-41), milles on määratud AS-ile Merko Infra rahatrahv summas 500 eurot. Otsuse kohaselt on AS Merko Infra volikirja alusel olev esindaja Kaspar Kõiv, kellele on delegeeritud otsustuspädevus ja sellega seonduv vastutus asjaomases tegevusvaldkonnas, rikkunud KOKS § 662 ja eeskirja § 5 lg 4. Kohtuvälise menetleja poolt edastatud väärteotoimikust on näha, et 18.07.2013.a on tuvastatud Põltsamaa linnas Pärna tänaval teostavate kaevetööde kontrollimisel eeskirja § 5 p 4 rikkumine (tl. 19), kui kaevetööd on toimunud tüvest lähemal kui 2 meetrit ning tegevus ei olnud eelnevalt kooskõlastatud Põltsamaa linna heakorraspetsialistiga. Lisatud fotod (tl. 22-23). Kohtuväline menetleja on üle kuulanud tunnistajana xxxxxxxxxxxxe (tl. 24-25), kes koostas kontrollimise akti ning jäi seal toodu juurde. Üle on kuulatud ka AS Merko Infra esindaja välisvõrkude osakonna objektijuht xxxxxxxxxxx (tl. 31-33), kes tunnistas oma ütlustes, et AS Merko Infra töölised lõikasid kaevetööde tegemise käigus läbi Pärna tänaval puujuured, kuid leidis, et AS Merko Infra juriidilise isikuna ei ole nimetatud tegu toime pannud. Eeltoodu alusel on kohtuväline menetleja koostanud 22.07.2013.a väärteoprotokolli (tl. 34-36). Kohtuväline menetleja on tellinud eksperthinnangu (tl. 37), mille kohaselt on tekitatud kahju summas 195 eurot.

KOKS § 662 sätestab: Heakorraja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Põltsamaa linna kaevetööde eeskirja § 5 lg 4 sätestab: Puude tüved ja võrad peavad olema kaevetöö teostamise ajal kaitstud võimalike vigastuste eest. Kaevamine puude juurekaelale lähemal kui 2 meetrit tuleb kooskõlastada linnavalitsuse heakorraspetsialistiga.

Kohus, uurinud eeltoodud tõendeid, asub seisukohale, et KOKS § 662 ja eeskirja § 5 lg 4 alusel kvalifitseeritav rikkumine on käesolevalt aset leidnud.

Järgnevalt tuleb tuvastada, kas AS-ile Merko Infra on võimalik omistada väärteootsuses kirjeldatud teo toimepanemist ehk, kas nimetatud teo on toime pannud KarS § 14 lg 1 sätestatud isik või teatud juhtudel tavatöötaja ning, kas see isik on tegutsenud ka AS Merko Infra huvides. Menetlusalune isik on viidanud siinkohal KarS § 14 lg 1 ning kohtupraktikale, mis sisustab eeldused juriidilise isiku vastutuse osas, mida käesoleval juhul menetlusaluse isiku kaebuse kohaselt täidetud ei ole.

KarS § 14 lg 1 sätestab: Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kohus, arvestades väärteoprotokollis kajastatut, on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole märkinud väärteoprotokolli selliseid faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada AS Merko Infra vastutuse. Kohtule nähtub 22.07.2013.a koostatud väärteoprotokollist (tl. 34-36), et menetlusaluseks isikuks on märgitud AS Merko Infra, kelle seaduslik esindaja on Kaspar Kõiv.

Samuti on märgitud väärteo lühikirjelduses teo toimepanemise aeg ja koht ning seda, et „teostatud kaevamistööde käigus toimusid kaevetööd puutüve kaelast lähemal kui 2 meetrit, mille käigus lõigati läbi puu juurestik. Samas kaevetööd lähemal kui 2 meetrit puujuure kaelale ei olnud eelnevalt kooskõlastatud Põltsamaa linna heakorraspetsialistiga.“ Samas puudub väärteoprotokollis viide sellele, millise füüsilise isiku millise tegevuse tagajärjel on omistatud väärteo toimepanemine juriidilisele isikule AS Merko Infra. Kõigepealt märgib kohus, et RK lahendi nr 3-1-1-88-12 p 8 kohaselt, see, et juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud.

Seega ei saa käesolevas asjas juriidilisele isikule omistada süüksarvatavat tegu ainuüksi sellega, et väärteoprotokolli on vastu võtnud ja alla kirjutanud AS Merko Infra juhataja poolt volitatud esindaja Kaspar Kõiv, kuna tema näol on tegemist juriidilise isiku volitatud esindajaga ning väärteoprotokollist ega selle aluseks olevatest materjalidest ei tulene, et teo, s.o teostanud puude juurte läbilõikamise Põltsamaa linnas Pärna tänaval, oleks toime pannud Kaspar Kõiv ise. Väärteoprotokollis ei ole üldse nimetatud isikut (isiku nime), kes teo toime pani.

Seega on ebaõige kohtuvälise menetleja seisukoht üldmenetluse otsuses, kus rikkumise toimepanijana, s.o füüsilise isikuna, on märgitud Kaspar Kõiv. Samuti ei tulene väärteoprotokollist ega muudest esitatud materjalidest, milline füüsiline isik on süüksarvatud teo toime pannud. Juriidiline isik saab TsÜS § 24 kohaselt olla küll õigussubjekt, kuid võime omada õigusi ja kanda kohustusi realiseerub siiski juriidilist isikut esindavate füüsiliste isikute kaudu. Kelle (millist nime kandva füüsilise isiku) teod on menetlusalusele juriidilisele isikule omistatud, ei ole kohtuväline menetleja määratlenud.

Kohus nõustub menetlusaluse isiku seisukohaga, et juriidilise isiku näol on tegemist õigusliku abstraktsiooniga, mis ei ole võimeline tegutsema muul viisil kui füüsilise isiku vahendusel. Juriidilise isiku vastutus eeldab üldiste vastutusaluste, s.o süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist konkreetse teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Ehk füüsilise isiku tegevus on juriidilise isiku vastutuse eelduseks. Väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. See tähendab, et "väärteo lühike kirjeldus" peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Seega peab väärteoprotokoll sisaldama ka konkreetset teo toimepanijat või seda, kelle käsul tegu toime pandi. Kohtule ei nähtu, et väärteoprotokollis oleks märgitud isik, kes füüsilise isikuna rikkus KOKS § 662 ja eeskirja § 5 lg 4, mistõttu ei ole võimalik omistada nimetatud tegevust ka AS-ile Merko Infra. Kohtupraktika kohaselt, Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-88-12 p 7, on oluline silmas pidada järgmist: Asjaolu, milline juriidilise isiku organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo või kelle heakskiidul või korraldusel see tegu on toime pandud, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb väärteoprotokollis juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja fikseerimata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna vastavalt VTMS §-le 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses nimetamata jätmise korral tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik tuvastada. Seega ei ole käesolevalt võimalik kohtuvälise menetleja poolt koostatud puudulikku väärteoprotokolli muuta ning menetlus tuleb lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik väärteoprotokolli põhjal tuvastada.

Kohus, arvestades kõike eelnevat, leiab, et käesolevalt puuduvad tõendid AS Merko Infra poolt väärteo, s.o KOKS § 662 ja Põltsamaa linna kaevetööde eeskirja § 5 lg 4 kvalifitseeritud teo, toimepanemise kohta.

Lisaks märgib kohus, et kohtuväline menetleja on väljunud väärteoprotokollis märgitu piiridest ning üldmenetluse otsuses on muutnud väärteo lühikirjeldust. Üldmenetluse otsuses on teo toimepanijaks märgitud AS Merko Infra esindaja Kaspar Kõiv, kuid väärteoprotokolli teo lühikirjelduses puudub märge füüsilise isiku kohta, kes rikkus süüksarvatud sätteid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

3. VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

VTMS § 119 lg 1 sätestab: Maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29.

Kuna kohus tuvastas, et tõendid väärteo toimepanemise kohta AS Merko Infra poolt puuduvad, tuleb asuda seisukohale, et AS Merko Infra tegevuses puuduvad väärteotunnused ning nimetatud asjaolu tingib omakorda kohtuvälise menetleja koostatud üldmenetluse 16.08.2013.a otsuse tühistamise väärteoasjas nr 4-12/2013/29 ning AS Merko Infra suhtes väärteomenetluse lõpetamise. Kohus juhindub sealjuures VTMS § 29 lg 1 p-st 1 ja § 119 lg 1.

Menetluskulud Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS §

38 lg-le 1 ja KrMS §-le 183 tuleb menetluse lõpetamise korral hüvitada menetluskulud riigil.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Ülle Raag