3-13-2441/41 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-13-2441

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.jaanuar 2014. a. Tallinn

Haldusasja number

3-13-2441

Haldusasi

AS Folie MP kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 27.11.2013 otsusele vaidlustuses nr 254-13/145904

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja ( vaidlustaja) : AS Folie MP, Esindajad: v.adv.Erki Kergandberg, v.adv. Elmer Muna; Vastustaja (hankija) :Riigimetsa Majandamise Keskus, Esindajad: v.adv.Indrek Lillo, v.adv.Aarne Akerberg; Kolmas isik :AS Pärnu Mets, Seaduslik esindaja: Ants Kaljund

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 06.01.2014.a.

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1. Jätta kaebus rahuldamata. 2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31.01.2014.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses(HKMS § 182 lg 1 p 9). I ASJAOLUD 1.Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avaldas 05.09.2013 riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Metsamaterjali maanteevedu 2013-4 “ (viitenumber 145904) hanketeate (edaspidi HT). 22.10.2013 pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitasid pakkumuste esitamise tähtpäevaks pakkumused 16 pakkujat, nende hulgas riigihanke I osas AS Folie MP. RMK 06.11.2013 käskkirja nr 1-47.504/7 p-ga 1 kõrvaldati AS Folie MP riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p 4 alusel hankemenetlusest. 15.11.2013 esitas AS Folie MP riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotles hankija käskkirja kehtetuks tunnistamist osades, millega AS Folie MP kõrvaldati hankemenetlusest, jäeti vaidlustaja kvalifitseerimata, jäeti vaidlustaja pakkumus vastavaks tunnistamata ning tunnistati riigihanke I osas edukaks AS-I Pärnu Mets pakkumus. 27. 11.2013.a. otsusega vaidlustusasjas nr 254-13/145904 jättis VAKO vaidlustuse täies ulatuses rahuldamata. AS Folie MP esitas 09.12.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 27.11.2013 otsusele vaidlustuses 254-13/145904, millega jäeti rahuldamata vaidlustus Riigimetsa Majandamise Keskuse riigihangete osakonna juhataja 6.11.2013.a. käskkirja nr 1-47.504/7 kehtetuks tunnistamiseks. Viimatinimetatud käskkirjaga kõrvaldati AS Folie MP hankemenetlusest maksuvõlgnevuse tõttu riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p 4 alusel ning tunnistati riigihanke nr 145904 I osas edukaks AS-i Pärnu Mets pakkumus. Kaebuse esitaja taotleb Riigimetsa Majandamise Keskuse riigihangete osakonna juhataja 6.11.2013.a. käskkirja nr 1-47.504/7 tühistamist osas, millega ta kõrvaldati hankemenetlusest ja tunnistati riigihanke nr 145904 I osas edukaks AS-i Pärnu Mets pakkumus, samuti VAKO 27.11.2013 otsuse vaidlustuses 254-13/145904 tühistamist. Tallinna Halduskohus võttis 11.12.2013 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks RMK ja nõudis kaebuse kohta kirjaliku seletuse esitamist 7 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates, samuti tegi kolmandale isikule AS-le Pärnu Mets ettepaneku kaebuse kohta seisukoha esitamiseks.

II KAEBUSE MOTIIVID

2.VAKO otsus on põhjendamata, mitmed olulised kaebaja väited on jäetud analüüsimata. Sarnaselt vastustajale on VAKO lähtunud RHS § 38 lg 1 p 4 grammatilisest sõnastusest ja ei ole analüüsinud väiteid sätte tõlgendamise kohta. VAKO on ekslikult leidnud, et kaebaja menetlusdokumentides viidatud kohtupraktika puudutab vaid varasemat RHS redaktsiooni ning käesoleval juhul ei kohaldu. Kohtupraktikas kujunenud põhimõtted kehtivad samaväärselt ka kehtivale RHS redaktsioonile. RHS § 38 lg 1 p 4 sõnastuse täiendamine ei ole muutnud põhimõtet, et pakkujat ei tohi kõrvaldada juhusliku maksuvõlgnevuse tõttu, mis hiljem maksumenetluslike meetmete tulemusel kaob. Õiguslik erinevus pakkuja esitatud tõendite alusel teostatava ja hankija iseseisva kontrolli vahel ei ole muutunud. RHS-i redaktsiooni muudatus ei ole muutnud RHS-i maksuseaduseks ning see ei saa tekitada isikutele maksualaseid kohustusi abstraktselt ja enne hankemenetluse menetlusosaliseks saamist.

3.VAKO on välistanud kõik viited kohtupraktikale ning kaebuse väiteid analüüsimata on jõudnud ebaõigetele järeldustele. VAKO on jätnud põhjendamatult arvesse võtmata viidatud Euroopa Kohtu praktika. VAKO pädevuses on hinnata RHS-i rikkumist hankija poolt, millekspeab VAKO tõlgendama RHS-i sätteid ja selgitama välja nende sisu. RHS-i tuleb tõlgendada kooskõlaliselt direktiiviga 2004/18/EÜ. Direktiivi art 45 lg 2 ühtlustab liikmesriikide riigihankeõiguse pakkujate kõrvaldamise aluste osas täielikult ja selles osas liikmesriikidele diskretsiooni ei jäeta ( C- 465/11 p-d 38, 40). Euroopa Kohtu praktika kasutamisel tõlgendusallikana ei ületa VAKO ega kohus enda pädevust. Euroopa kohtu praktikast tuleneb, et direktiivi 2004/18/EÜ art 45 lõiget 2 ja RHS § 38 lg 1 p 4 tuleb tõlgendada kaebaja näidatud viisil ja maksuvõlgnevuse olemasolu on võimalik kõige varasemalt hinnata alates pakkuja hankemenetluse menetlusosaliseks saamisest. Ülaltoodust tulenevalt on kaebuse väitel VAKO otsus ebaõige ning see kuulub tühistamisele.

4.Kaebajal puudus maksuvõlg RHS § 38 lg 1 p 4 tähenduses, mis oleks pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks. Käskkiri on vastuoluline ja põhjendamata. Käskkiri on koostatud õigusliku aluseta ning vastustaja on sisustanud RHS § 38 lg 1 p 4 ebaõigesti. Kaebaja puhul ei olnud täidetud RHS § 38 lg 1 p 4 eeldused . Nimetatud sätet tuleb siseriikliku ja Euroopa kohtu praktika alusel tõlgendada selliselt, et pakkujal peab puuduma maksuvõlg alates tema hankemenetluses menetlusosaliseks saamise hetkest. Maksuja Tolliamet (MTA) kontrollib ja kinnitab maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumist enda pädevuse raames, s.o. maksukorralduse seadusest tulenevalt. Maksuvõla olemasolu MKS alusel ei tähenda tingimata RHS § 38 lg 1 p 4 koosseisu täitmist, nimetatud sätte kohaldamisala on kitsam.RHS § 38 lg 1 p 4 kohaldamiseks peab hankija analüüsima nimetatud koosseisu täitmist ja tegema kindlaks kõik vajalikud asjaolud. Käskkiri viitab umbmääraselt, et „ AS Folie MP oli seisuga 05.09.2013 riiklike maksude võlga ja maksusummadelt arvestatud intress ning maksuvõla tasumine ei olnud seisuga 05.09.2013 ajatatud.“. Pakkujate kõrvaldamisel kõigi asjaolude väljaselgitamise ning kaalumise vajadust on rõhutanud Euroopa Kohus.

5.Kaebuse väitel on käskkirja põhjendused vastuolulised, arvestades muid vastustajale kättesaadavaid tõendeid. Koos pakkumusega esitas kaebaja MTA 08.10.2013 tõendi , mille kohaselt puudus kaebajal 8.10.2013 andmete kohaselt maksuvõlg 05.09.2013 seisuga. MTA kinnitas 22.10.2013 tõendiga, et ka 22.10.2013 andmete kohaselt puudus kaebajal 05.09.2013 seisuga maksuvõlg. MTA avalikust maksuvõlgade registri 12.11.2013 seisuga väljavõttest nähtuvalt on kaebaja alates 21.08.2013 tekkinud maksuvõla tasumine ajatatud kuni 20.11.2013. Arvestades MTA 8.

10 ja 22.10 tõendeid, pidi sama maksusumma tasumine olema ajatatud juba enne tõendite väljastamist. Kaebaja maksuvõlg oli ajatatud kuni 20.11.2013, s.o. lühemaks perioodiks kui kuueks kuuks hankemenetluse alguse päevast arvestades. Järelikult ei saanud kaebajat RHS § 38 lg 1 p 4 alusel menetlusest kõrvaldada, sest osundatud sättes nimetatud eelduseid kaebaja puhul ei esinenud. Käskkiri ei selgita, kuidas sai maksuvõlgnevus, mis 8.10. ja 22.10.2013 andmetel oli ajatatud ( sellel hetkel 05.09.2013 seisuga maksuvõlg puudus) ja ajatatud on ka 12.11.2013 andmetel ja kõrvaldamise aluseksolev maksuvõlg puudub, tekitada kaebajale käskkirja koostamise hetkel ajatamata või enam kui kuueks kuuks ajatatud maksuvõla. Käskkirja järeldused on vastuolus teiste tõenditega, kaebaja kõrvaldamise faktiline alus on kindlaks tegemata. Kaebuse esitaja leiab, et juhuslik või maksukorralduslike meetmete tulemusel kõrvaldatud maksuvõlg ei saa olla pakkuja menetlusest kõrvaldamise aluseks. Hiljemalt pakkumuse esitamise hetkeks -22.10.2013 ei esinenud kaebajal RHS § 38 lg 1 p 4 kohaldamise aluseid. Kui kaebajal ka oli eelnevalt maksuvõlad, kuid see oli hiljem hankemenetluse vältel ajatatud või puudub muul põhjusel, ei saanud kaebajat hankemenetlusest kõrvaldada. Kaebaja viitab kohtuasja 3-10-2480 p 17, vaidlustusasjas 72-11/123789 p 10 , mille kohaselt kui mingi hankemenetluse hetkel on maksukohustuslasel kajastatud registris maksuvõlg, mis hilisemate sündmuste tõttu osutub ebaõigeks informatsiooniks, ei saa pakkujat selle teabe alusel hankemenetlusest kõrvaldada. Samuti on kaebuse väitel asutud vaidlustuspraktikas seisukohale, et kui pakkuja maksumenetluslike toimingute tagajärjeks on maksuvõlgnevuse kadumine selle kontrollimise hetkeks( kuigi hankemenetluse alustamise seisuga võis võlgnevus olemas olla) puudub pakkuja kõrvaldamiseks faktiline alus ( vaidlustus 80-13/139004, p.11). kaebuse väitel ei pea RHS-i mõttest tulenevalt isikut kõrvaldama hankemenetlusest juhusliku võla tõttu suvalisel hetkel ( 3- 09-1844 p 4). VAKO otsuse p.8 tuleneb, et Kaebaja maksuvõlg ajatati 06.09.2013, seega sellest ajast maksuvõlg puudus. Kaebajal esines varasemalt maksuvõlg, kuid see kõrvaldati pakkumuse esitamise hetkeks 22.oktoobriks 2013. Maksuvõlg ajatati 6.septembril 2013. Seega ei olnud kõrvaldamine hankemenetlusest lubatud, sest RHS § 38 lg 1 p 4 kohaldamise tingimused ei olnud täidetud.

6.Kaebuse väitel puudus RHS § 38 lg 1 p 4 ja lg 1.1 koosmõjus kaebaja kõrvaldamiseks alus. Kaebaja esitas maksuhalduri kinnituse maksuvõla puudumise kohta. Seejärel on vastustaja asunud iseseisvalt RHS § 38 lg 1.1. alusel läbi viima maksuvõla puudumise täiendavat kontrolli. Kaebaja viitab VAKO otsusele ( p 12) vaidlustuses 102-12/128289 ja vaidlustuses 81- 13/140952 ( p 12) , millest tulenevalt isegi juhul, kui kaebajal oleks olnud mingil hetkel maksuvõlg, kuid see kõrvaldati, ei saanud teda hankemenetlusest kõrvaldada. Kaebuse väitel ei ole tõene otsuse p.7.1.1 põhjendus, et eelnev kehtis üksnes varasema RHS §

38 lg 1 p 4 sõnastuse puhul. Vaidlustus 102-12/128289 põhises käsitletava sätte kehtival redaktsioonil. Samuti ei võta VAKO otsuse põhjendus arvesse viidatud kohtuja vaidlustuspraktikat.

7.MKS § 1 lg 1, § 3lg-te 1-3 ja § 4 lg 1 kohaselt sätestatakse isikute maksualased kohustused maksukorralduse seaduse, maksuseaduste ning kohaliku omavalitsuse määrustega. Maksuseaduse tunnused on loetletud MKS § 3 lg 2ja § 4 lg 3. RHS ei vasta maksuseaduse või kohaliku o,avalitsuse määruse tunnustele. Kohtuasjas 3-10-3337 ( p.7 ja 20) nõustus Tallinna Ringkonnakohus halduskohtu otsuse järeldustega, mille kohaselt kohaldatakse RHS § 38 lg 1 p 4 hankemenetluses osaleva pakkuja suhtes, s.o. juba pakkumuse esitanud isiku suhtes. RHS § 38 lg 1 p 4 täiendus, mis jõustus 1.jaanuaril 2011 ei saanud muuta RHS reguleerimiseset. Ka kohtuasjas 3-09-1844 ( p 6) leidis kohus, et RHS lg 1 p 4 nõue hoiduda maksuvõlast rakendub isikutele hetkest, kui nad on hankemenetlusega formaalselt seotud, s.o. esitanud pakkumuse ja on käsitletavad pakkujana RHS § 12 lg 1 tähenduses.Alates sellest hetkest on kaebuse väitel ka pakkujate tegevus RHS reguleerimisalas. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et hanketeate avaldamine ei saa tekitada isikutele kohustusi, samuti ei saa pakkumuse esitamine tekitada kohustusi isikutele tagasiulatuvalt.Seega tuleb kaebaja puhul arvesse võtta maksuvõla puudumist alates pakkumuse esitamisest 22.10.2013, mitte hanketeate avaldamisest 5.09.2013. Vaidlus puudub selles, et alates 22.10.2013 kaebajal maksuvõla ei olnud.

8.Kaebuse väitel keelab Euroopa Kohtu praktika pakkujate kõrvaldamise aluste laiendamise ning pakkujate kõrvaldamise paindumatult ja asjaolusid tuvastamata. Direktiivi ülevõtvat siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada kooskõlaliselt direktiivi sätetega. RHS § 38 lg-ga 1 on üle võetud siseriiklikkusse õigusesse direktiivi 2004/18 EÜ art 45 lõiked 1 ja 2. Artikli 45 lõikes 2 on võimaliku kõrvaldamise alusena märgitud maksukohustuse täitmata jätmine, RHS õ 38 lg 1 p 4 on maksudega seonduv kõrvaldamise alus sõnastatud rangemalt. Artikli45 lõike 2 viimases lauses on antud liikmesriikidele õigus määratleda lõikes 2 toodud aluste rakendamise kord „ühenduse ja siseriikliku õiguse alusel“, ent see õigus ei ole piiramatu. Euroopa Kohus on rõhutanud, et art 45 lõikes 2 sätestatud kõrvaldamise alused on ammendavad, liikmesriikidel ei ole õigust nimetatud sätte kohaldamisala siseriiklikus õiguses laiendada ( C- 465/11, punktid 38, 40). Kaebuse kohaselt tähendab eelnev ka seda, et liikmesriikidel puudub pädevus muuta art 45 lõigetes 1 ja 2 sätestatud aluste hierarhiat ja muuta lõigete mõtet. Lõikes 2 sätestatud aluseid ei saa liikmesriik muuta selliselt, et need toovad automaatselt kaasa isiku kõrvaldamise hankemenetlusest ( C-465/11 punktid 35-36). Analoogse sõnastusega direktiivi 92/50 EMÜ art29 lõiget 2 kommenteerides on Euroopa Kohus leidnud, et liikmesriigid võiva jätta lõikes 2 sätestatud kõrvaldamise alused üle võtmata või kohaldada neid leebemalt ja paindlikumalt, direktiivis sätestatust rangemalt kõrvaldamise aluseid kohaldada ei saa ( ühendatud kohtuasi C- 226/04 jaC-228/04 punkt 23). Euroopa kohus on leidnud, et automaatsete kõrvaldamise aluste laiendamine toob kaasa proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise ja läheb vastuollu ühenduse riigihankeõiguse üldpõhimõtetega( C-376/08, punktid 38-45). Seega on Euroopa Kohus tunnustanud põhimõtet, et kategooriliste ning automaatsete hankemenetlusest kõrvaldamise aluste eesmärgiks ei saa olla nt maksukäitumise mõjutamine, selline meede ei ole kooskõlas ühenduse õigusega.Kaebajat ei saanud hankemenetlusest kõrvaldada maksukohustuse täitmata jätmise eest hetkel kui tema tegevus ei olnud riigihankedirektiivide ega RHS mõjualas.

III VASTUSTAJA SEISUKOHT

9.Vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastustaja põhistab oma väiteid järgmiselt.

10.Vastustaja kõrvaldas kaebaja hankemenetlusest riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel on õigusaktidest tulenevate riiklike või tema eluvõi asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress (edaspidi maksuvõlg) hankemenetluse algamise päeva seisuga või maksuvõla tasumine on ajatatud pikemaks perioodiks kui kuus kuud arvates hankemenetluse algamise päevast, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud. Käesolevas seaduses loetakse riiklike või eluvõi asukoha kohalike maksude võlaks pakkuja või taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riiklike või eluvõi asukoha kohalike maksude ja tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot.

11.Selgitamaks välja pakkujate sobivust hankemenetluses ja juhindudes RHS §-st 38 lg 1 p 4 ja lg 1.1 sätestatud kohustusest, kontrollis vastustaja pakkujate ning sealhulgas kaebaja maksuvõla puudumist. Selle tulemusena selgus, et kaebajal esines hankemenetluse alustamise päeval riiklike maksude võlg käibemaksu osas 40 000 eurot ja intressivõlg 540 eurot. Kuivõrd kaebaja esitas vastustajale Maksuja Tolliamet (MTA) tõendid, millest nähtus, et kaebajal ei olnud hankemenetluse alustamise seisuga maksuvõlga, pöördus vastustaja maksuvõla kontrollimiseks järelepärimisega MTA poole. MTA 28.10.2013 vastuse kohaselt oli kaebajal seisuga 05.09.2013 vastavalt RHS § 38 lg 1 p 4 riiklike maksude võlg ja intressivõlg ning maksuvõla tasumine ei olnud seisuga 05.09.2013 ajatatud. Niisiis ei esine käesolevas vaidluses kahtlust selles, et kaebajal esines hankemenetluse alustamise kuupäeva ehk 05.09.2013 seisuga ajatamata maksuvõlg. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja nõuetekohaselt tuvastanud, et kaebajal oli 05.09.2013 seisuga ajatamata maksuvõlg ning vastavalt RHS § 38 lg 1 p-le 4 pidi vastustaja kaebaja hankemenetlusest kõrvaldama.

Kuna vastustaja kõrvaldas kaebaja hankemenetlusest seaduslikel alustel siis on ka kolmanda isiku AS-i Pärnu Mets pakkumuse edukaks tunnistamise otsus hanke I osas põhjendatud ja seaduslik.

12.Kaebaja on oma 09.12.2013 kaebuses nõudnud muuhulgas VAKO 27.11.2013 otsuse tühistamist käesolevas vaidluses. Vastustaja on seisukohal, et VAKO otsus on põhjendatud ning tugineb kehtivale seadusele, seda alljärgnevalt toodud põhjustel:

VAKO selgitas oma otsuses samuti, et antud vaidluses tuleb lähtuda RHS § 38 lg 1 p-st 4. Lähtudes RHS § 38 lg 1 p 4 grammatilisest tõlgendusest ja normi eesmärgist välistab säte selgesõnaliselt hankelepingu sõlmimise pakkujaga, kellel on maksuvõlg hankemenetluse algamise päeva seisuga. Riigihangete seaduseelnõu seletuskiri selgitab, et hankemenetluse alguseks loetakse avatud, piiratud, väljakuulutamisega, läbirääkimistega hankemenetluse ja võistleva dialoogi puhul hanketeate avaldamise hetke riigihangete registris. Sama põhimõte tuleneb RHS § 29 lg-st 1, mille kohaselt algab avatud hankemenetlus riigihangete registrile hanketeate esitamisega. Vastustaja avaldas hanketeate riigihangete registris 05.09.2013. Niisiis on käesolevas hankes välistatud hankelepingu sõlmimine pakkujaga kellel esines maksuvõlg hankemenetluse alustamise päeva ehk 05.09.2013 seisuga.

13.Kaebajal esines maksuvõlg RHS § 38 lg 1 p 4 tähenduses. Kaebaja maksuvõlg kõrvaldamise alusena pidi esinema hankemenetluse alustamise päeval ehk 05.09.2013. Kaebajal esineva maksuvõla välja selgitamiseks pöördus VAKO MTA poole järelepärimisega. MTA kinnitas oma vastuses, et kaebajal oli maksuvõlg maksukohustuslaste registris seisuga 05.09.2013 RHS § 38 lg 1 p 4 tähenduses. Lisatud maksuvõlgade päringu vastusest nähtuvalt oli kaebajal maksuvõlg 40 540 eurot, mille MTA ajatas 06.09.2013 ehk päev pärast hankemenetluse alustamist. Niisiis leidis VAKO õigesti, et kaebajal esines hankemenetluse alustamise seisuga ajatamata maksuvõlg, mistõttu tuli vastustaja käskkirja nr 1- 47.504/7 vaidlustus põhjendatult rahuldamata jätta.

14.Hankija seisukohalt on pakkujate laitmatu maksekäitumine väga oluliseks kriteeriumiks, seda eelkõige arvestades hankemenetluste mahtusid ning soovitud lõppeesmärgi saavutamist silmas pidades. Kuna riigihanke puhul kasutatakse avaliku sektori rahalisi vahendeid, siis on pakkujate usaldusväärsusele ja maksekäitumisele tuginemine vältimatu. Pakkujat kellel esineb maksuvõlg summas 40 540 eurot, ei saa pidada usaldusväärseks lepingupartneriks. Samuti ei ole sellise pakkuja maksekäitumine ligilähedanegi laitmatule maksukohustuslase käitumisele. Eelnevast tulenevalt kõrvaldas vastustaja kaebaja hankemenetlusest tuginedes seaduslikele alustele ning põhjendatult.

15.VAKO on õigesti jõudnud järeldusele, et kaebaja on oma seisukohti põhjendades tuginenud aegunud kohtupraktikale. Kaebuses ja vaidlustuses viidatud kohtupraktika ei põhine kehtival, st 01.01.2011 jõustunud RHS § 38 lg 1 p 4 sõnastusel. Kaebuses ja vaidlustuses viidatud kohtupraktika puudutab varasemat RHS § 38 lg 1 p 4 redaktsiooni, mis ei määranud hetkel, mille seisuga peab hankija maksuvõla puudumist kontrollima: Kaebaja on oma kaebuse punktis 2.3.2. tuginenud kohtulahendile nr 3-10-2480, milles kohus on leidnud, et kui mingil hankemenetluse hetkel on maksukohustuslaste registris kajastatud maksuvõlg, mis hilisemate sündmuste tõttu osutub ebaõigeks informatsiooniks, ei saa pakkujat selle teabe alusel hankemenetlusest kõrvaldada. Nimetatud lahend tehti 30.11.2010, see tähendab, et kohus sai otsust tehes tugineda üksnes enne 01.01.2011 kehtinud RHS redaktsioonile, milles puudus veel konkreetne ajahetk maksuvõla tuvastamiseks. Samuti erineb viidatud lahendis käsitletud olukord antud vaidluse aluseks oleva olukorraga. Nimelt ei ole antud vaidluses kaebaja maksuvõlg ühelgi hetkel ebaõigeks informatsiooniks osutunud, kuna MTA kinnitusel esines kaebajal maksuvõlg kuni 06.09.2013, mil MTA kaebaja avalduse alusel võla ajatas. Seega ei ole kohtulahend 3-10-2480 antud vaidluse lahendamisel relevantne.

Ka kaebuse punktis 2.3.3 viidatud kohtulahend 3-09-1844 on tehtud enne 01.01.2011 jõustunud RHS redaktsiooni. Nimetatud lahendis asus kohus seisukohale, et RHS mõttest tulenevalt ei pea isikut menetlusest kõrvaldama suvalisel hetkel tal olemas olnud juhusliku võla tõttu. Kuigi lahend 3-09-1844 ei tugine samuti uuemale, hetkel kehtivale RHS-le, ei kohaldu nimetatud kohtupraktika antud vaidluse puhul ka seetõttu, et kaebajal esinenud võlg ei olnud juhuslik. Juhul kui kaebajal esinenud maksuvõlg oleks olnud juhuslik, oleks kaebaja selle tasunud hankemenetlusest teada saades. Selle asemel esitas kaebaja MTA-le avalduse maksuvõla ajatamiseks, mis viitab selgelt asjaolule, et kaebajal ei olnud võimalik tekkinud maksuvõlga likvideerida. Samas ei saa eeldada, et hankija maksuvõla juhuslikkust ise välja selgitama asub, kuna hankija on kohustatud tuginema üksnes maksuhalduri tõendile ning riigihangete registris kajastuvatele andmetele, mida vastustaja antud juhul ka tegi.

Kaebaja tugineb ekslikult oma seisukohti põhjendades vaidlustuskomisjoni otsusele nr 102- 12/128289. Nimetatud vaidlustus keskendub olukorrale, kus hanke alustamise seisuga puudus pakkujal maksuvõlg, mistõttu tugines hankija pakkuja menetlusest kõrvaldamisel hoopis RHS §38 lg-le 11. Vaidlustuskomisjon leidis otsuses nr 102-12/128289, et puudub vaidlus selles, et RHS § 38 lg 1 p-s 4 ja lg-s 11 on sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise erinevad õiguslikud alused. Kuivõrd antud vaidluses oli kaebajal hankemenetluse alustamise päeva seisuga maksuvõlg, siis esines iseseisev hankemenetlusest kõrvaldamise õiguslik alus RHS § 38 lg 1 p

4 mõttes ning viidatud vaidlustuses käsitletud seisukohad RHS § 38 lg 1 p 4 ja § 38 lg 11 koosmõjust ei kuulu kohaldamisele.

16.Väär on kaebaja väide sellest, et Eesti seadusandja on direktiivi 2004/18/EÜ kohaldamisala siseriiklikus õiguses laiendanud. Artikkel 45 lg 2 sätestab maksukohustuste kontrollimisega seonduvad üldised reeglid kõigile liikmesriikidele. Erinevatel liikmesriikidel on aga vabadus nimetatud direktiivi oma siseriiklikusse õigusesse inkorporeerida erinevalt. Ka Eesti on nimetatud direktiivi 2004/18/EÜ artikkel 45 lg-s 2 sätestatu edukalt RHS-sse üle kandnud. Nimelt sätestab direktiivi 2004/18/EÜ artikkel 45 lg 2 p f selgesõnaliselt, et hankelepingus osalemisest võib välja jätta iga ettevõtja, kes on täitmata jätnud maksukohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või ostja riigi õigusaktidele. Kuivõrd direktiiv lubab sarnaselt RHS §

38 lg 1 p-le 4 jätta hankelepingu sõlmimata pakkujaga, kes ei ole täitnud õigusaktidest tulenevaid maksukohustusi, siis ei ole Eesti seadusandja direktiivi kohaldades artiklis 45 lg-s 2 nimetatud kõrvaldamise aluseid laiendanud ega sätte mõtet muutnud. Eelnevast tulenevalt on vaidlustuskomisjon käesolevas vaidluses õigesti leidnud, et kaebaja tuli RHS § 38 lg 1 p 4 alusel kõrvaldada. Üksiti on selline RHS tõlgendus kooskõlas Euroopa Liidu direktiiviga 2004/18/EÜ.

17.Kaebaja on valesti tõlgendanud Euroopa Kohtu praktikat leides, et maksuvõla kontrollimise hetk võib aset leida üksnes isiku formaalsest sidumisest hankemenetlusega: Esmalt pöörab vastustaja tähelepanu sellele, et RHS-st tulenevat pakkuja maksuvõla kontrollimist hankemenetluse alustamise päeval ei saa pidada otsesõnu pakkuja kohustuseks hoiduda maksuvõlast tagasiulatuvalt. Nagu eelnevalt öeldud on riigihankes määrava tähtsusega pakkujate usaldusväärsus, mida hankija saab esmajoones kontrollida tuginedes pakkuja senisele maksekäitumisele. Kui seadus näeks ette maksuvõla kontrollimise alles isiku hankemenetluses menetlusosaliseks saamisest, ei annaks see hankijale mitte mingilgi viisil infot pakkuja maksekäitumise ega usaldusvääruse kohta, kuna pakkujatel on hankemenetlusse astumise hetkeks võimalik oma seniseid maksuandmeid nii maksudeklaratsioonide muutmise kui võlgnevuste ajatamise läbi täielikult muuta. Kui pakkujatel oleks võimalik enda maksekäitumist kirjeldavaid andmeid sellisel määral muuta, kaotaks senine RHS § 38 lg 1 p 4 suures ulatuses oma eesmärgi hankija huvide kaitsmisel.

18.Samuti on väär kaebaja tõlgendus Euroopa Kohtu praktikast lahendites C-226/04 ja C- 228/04. Kaebaja on ühendatud kohtuasjadele C-226/04 ja C-228/04 tuginedes väitnud, et Euroopa Kohus peab maksuvõla kontrollimise hetke võimalikuks üksnes alates isiku formaalsest sidumisest hankemenetlusega. Nimetatud kohtulahendites käsitles Euroopa Kohus tõepoolest küsimust sellest, millise ajavahemiku jooksul või hetkel peavad pakkuja kohustused hankes osalemiseks olema täidetud. Euroopa Kohus on nimetatud lahendis öelnud, et siseriiklikes normides peab olema määratletud, mis hetkeni või millise ajavahemiku jooksul peavad huvitatud isikud oma kohustuste täitmiseks maksed sooritama. See tähtaeg võib olla eelkõige osalemistaotluse esitamise tähtaeg, hanketeate saatmise kuupäev, kandidaatide pakkumiste esitamise tähtaeg, tellija poolt pakkumiste hindamise kuupäev või ka pakkumise vastuvõtmisele vahetult eelnev hetk (vt Euroopa Kohtu 09.11.2006 otsus liidetud kohtuasjades C-226/04 ja C-228/04, p 31). Niisiis viitab Euroopa Kohus lahendites C-226/04 ja C-228/04 eelkõige sellele, et siseriiklikud seadused peavad maksukohustuste täitmise kontrollimise hetkevõi ajavahemiku seaduses kindlaks määrama. Samas on Euroopa Kohus pakkunud selliseks hetkeks välja ka hanketeate saatmise kuupäeva. Eelnevast tulenevalt on väär kaebaja väide, nagu oleks Euroopa Kohtu arvates maksuvõla kontrollimise hetke võimalik määrata ainult alates pakkuja menetlusosaliseks saamisest, kuna hanketeate saatmisel ei ole potentsiaalne pakkuja veel formaalselt hankemenetlusega seotud.

19.Kaebaja on kaebuses viidanud ka kohtuasjade C-226/04 ja C-228/04 eestikeelses versioonis esinevale tõlkeveale. Nimelt leiab kaebaja, et Euroopa Kohus pidas maksukohustuste sooritamise kontrollimiseks sobivaid tähtaegu loetledes „hanketeate saatmise kuupäeva“ asemel silmas „isikule pakkumiskutse saatmise kuupäeva.“ Vastustaja selgitab, et isegi kui Euroopa Kohus pidas viidatud lahendis maksuvõla kontrollimise hetkena silmas pakkumiskutse saatmise kuupäeva, ei ole pakkumiskutse saanud isik ka selleks kuupäevaks hankemenetlusega formaalselt seotud. Huvitatud isik on hankemenetlusega formaalselt seotud hetkest, mil temast saab menetlusosaline ehk pakkuja. Juhindudes RHS § 12 lg-st 1 on pakkujaks isik, kes on esitanud hankemenetluses pakkumuse või dünaamilise hankesüsteemi korral esialgse pakkumuse. Kuivõrd pakkumiskutse saanud isik ei ole vaadeldav pakkujana ning ei ole sellest tulenevalt hankemenetlusega formaalselt seotud, tuleb kaebaja märkused tõlkeveast viidatud kohtuasjades C-226/04 ja C-228/04 tähelepanuta jätta. Sellest tulenevalt on väär seisukoht, mille kohaselt on Euroopa Kohus oma senises praktikas pidanud maksuvõla kontrollimise hetke võimalikuks üksnes alates isiku formaalsest sidumisest hankemenetlusega. Euroopa Kohtu poolt viidatud kohtulahendites C-226/04 jaC-228/04 loetletud ajahetked, millal peavad pakkujate maksukohustused olema täidetud, ei sätesta sobivaid tähtaegu ammendavalt ega teistele Euroopa Liidu liikmesriikide seadusandjatele siduvalt. Niisiis ei kuulu Euroopa Kohtu seisukohad ühendatud kohtuasjades C- 226/04 ja C-228/04 käesolevas vaidluses kohaldamisele.

20.Vastustaja märgib, et kaebajal ei ole kaebeõigust vaidlustuskomisjoni 27.11.2013 otsuse osas. HKMS § 267 lg 1 näeb ette võimaluse kaebuse esitamiseks hankeasjas otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti vaidlustuskomisjoni otsuse peale. Juhindudes HKMS § 268 lg-st

2 võib vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitada kaebuse üksnes siis, kui riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Antud juhul ei saa kaebaja käesolevas vaidluses vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamist iseseisvalt nõuda, kuivõrd vaidlustuskomisjoni otsus ei riku kaebaja õigusi iseseisvalt, kaebaja ei ole vastavat põhjendust oma õiguste rikkumise kohta esitanud.

Samuti peab vastustaja vajalikuks juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebaja on vastustaja käskkirja vaidlustamisel esitanud nõude vaidlustuskomisjonile kaebusega võrreldes oluliselt laiemana, hõlmates vaidlustatava osana ka käskkirja otsust millega kaebaja kvalifitseerimata jäeti ning otsust kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamata jätmise kohta. Vastustaja selgitas juba oma 19.11.2013 vastuses vaidlustustele, et nimetatud osades ei saa käskkirja kehtetuks tunnistada ega tühistamisnõuet rahuldada, kuna selliseid otsuseid käskkiri ei sisaldanud.

IV KOHTU SEISUKOHT

21.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta täielikult rahuldamata. Kohus nõustub Riigimetsa Majandamise Keskuse riigihangete osakonna juhataja 6.11.2013.a. käskkirjas nr 1-47.504/7 vaidlusaluses osas, samuti VAKO 27.11.2013 otsuses vaidlustuses 254-13/145904 toodud põhjendustega ning tuginevalt HKMS § 165 lg-le 2 puudub vajadus nende põhjenduste kordamiseks. Alljärgnevalt esitab kohus täiendavad põhjendused

22. Tulenevalt HKMS § 267 lõikest 1 võib kaebuse hankeasjas esitada RHS § 117 lõikes 2 või

21 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti vaidlustuskomisjoni otsuse peale. Vaidluse esemeks on eeltoodust tulenevalt hankija tegevus ja vaidlustuskomisjoni otsus. Vastustaja märgib õigesti, et HKMS § 268 lg-st 2 tulenevalt võib vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitada kaebuse üksnes siis, kui riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustab AS Folie MP nii Riigimetsa Majandamise Keskuse riigihangete osakonna juhataja 6.11.2013.a. käskkirja nr 1-47.504/7 (osaliselt) kui ka VAKO 27.11.2013 otsuse , millega jäeti rahuldamata vaidlustus hankija otsusele AS Folie MP hankemenetlusest kõrvaldamise kohta. Kohus märkis juba kaebuse menetlusse võtmise määruses 11.12.2013, et „Käesoleval juhul ei ole kaebusest nähtuvalt VAKO otsust vaidlustatud HKMS § 268 lõike 2 kohaselt eraldiseisvalt, vaid VAKO otsuse vaidlustamine on seotud vaidlustuse esemega“.

23.Hankija 06.11.2013 käskkirjaga kõrvaldati kaebaja hankemenetlusest RHS § 38 lg 1 p 4 alusel. Ülalnimetatud käskkirjast nähtuvalt on hankija täitnud temal lasuvat kontrollikohustust RHS § 38 lg 1 p 4 sätestatud asjaolude puudumise kohta ning on tuvastanud hankemenetluse alustamise päeva seisuga kaebuse esitajal RHS § 38 lg 1 p 4 tähenduses maksuvõla olemasolu. Vaidlustatud käskkiri on motiveeritud määral, mis võimaldab käskkirja kontrollimist, samuti ei ole see takistanud kaebuse esitajal teostada oma kaebeõigust. Lisaks vaidlustusmenetluses VAKO poolt täiendavalt kaebuse esitajal RHS § 38 lg 1 p 4 tähenduses maksuvõla olemasolu kontrollimisele 05.09.2013 seisuga ( MTA-le 22.11.2013 tehtud järelpärimine ja MTA 26.11.2013 vastus), mille tulemusena sai kinnitust vastustaja poolt tuvastatud RHS § 38 lg 1 p 4 tähenduses maksuvõla olemasolu kaebajal, on VAKO oma otsuses ka põhjalikult käsitlenud seda, miks kaebajale MTA 08.10.2013 ja 22.10.2013 väljastatud tõendid MKS § 14 lg 5 alusel ei tõenda kaebuse esitajal RHS § 38 lg 1 p 4 sätestatud kõrvaldamise aluse puudumist.Vastavate põhjenduste puudumine vastustaja käskkirjas ei võinud mõjutada kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsustamist . Seega on nii vastustaja kui VAKO sisustanud RHS § 38 lg 1 p 4 õigesti ning on põhjendatult leidnud, et kaebuse esitajal esines hankemenetluse alustamise seisuga maksuvõlg RHS § 38 lg 1 p 4 tähenduses , mis ei olnud ajatatud, mistõttu kaebuse esitaja hankemenetlusest kõrvaldamine RHS § 38 lg 1 p 4 alusel on olnud õiguspärane.

Kohtumenetluses puudub menetlusosaliste vahel põhimõtteliselt vaidlus selle üle, et kaebajal esines hankemenetluse alustamise päeva, s.o. 05.09.2013 seisuga riiklike maksude võlg käibemaksu osas 40 000 eurot ja intressivõlg 540 eurot, mis ajatati 6.septembril 2013.

24. Ekslik on kaebuse käsitlus, mille kohaselt RHS § 38 lg 1 p 4 alusel isiku hankemenetlusest kõrvaldamiseks peab tal puuduma sättes nimetatud maksuvõlg alates pakkumuse esitamise hetkest, on ekslikud. ning kaebuse väidete kinnituseks tehtud viited kohtupraktikale ei lähtu RHS kehtivast, s.o.alates 01.01.2011 kehtivast redaktsioonist. VAKO on õigesti jõudnud järeldusele, et kaebaja poolt oma seisukohtade põhjenduseks viidatud õiguspraktika puudutab RHS § 38 lg 1 p 4 kohaldamist kuni 31.12.2010 kehtivas redaktsioonis.

Kuni 30.06.2010 kehtis RHS § 38 lg 1 p 4 järgmises sõnastuses:“ (1) Hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest mis tahes ajal pakkuja või taotleja:/../ 4)kelle õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema eluvõi asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud“. Riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega ( vastu võetud 21.04.2010 , jõustus 01.07.2010, osaliseltseaduse § 10 punktid 2 ja 4 01.01.2011) tehti RHS-i ka muudatused seoses hankemenetlusest kõrvaldamise alustega .Osundatud seaduse §-ga 10 tehti muudatused RHS §-s 38, punktiga 1 muudeti RHS § 38 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa , punktiga 2 muudeti RHS § 38 lõike 1 punkti 4 ja punktiga 4 täiendati RHS § 38 lõikega 1.1.

Seega alates 01.07.2010 kehtis RHS § 38 lg 1 p 4 järgmises redaktsioonis: (1) Hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja: /../4) kelle õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema eluvõi asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud;“. Ülalnimetatud seaduse eelnõu (665 SE) seletuskirjas on RHS-i tehtud muudatustega seoses hankemenetlusest kõrvaldamise alustega selgitatud: RHS § 38 lg 1 sissejuhatavast lauseosast jäeti välja sõnad „mis tahes ajal“., samuti sätestati RHS § 38 lg 1 punkti 4 muudatustega,“ et hankija kõrvaldab hankemenetlusest isiku, kellel on olnud maksuvõlg hankemenetluse algamise päeva seisuga või kelle maksuvõla tasumine on olnud ajatatud pikemaks perioodiks kui 6 kuud, alates hankemenetluse algamise päevast.

Erandiks on asjaolu, et maksuvõla tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud./../ Hankemenetluse alguseks loetakse avatud, piiratud, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse ja võistleva dialoogi puhul hanketeate avaldamise hetke riigihangete registris. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse puhul on hankemenetluse algamise hetkeks hankedokumentide esitamine ühele või mitmele hankija poolt valitud huvitatud isikule. Hankija kõrvaldab hankemenetlusest isiku, kellel oli maksuvõlg hankemenetluse algamise päeva seisuga.

Kuna hankemenetluses osaleda soovivad isikud ei suuda prognoosida, millal hankija hankemenetlust alustab, ei ole enam võimalik nö ajastada maksuvõla puudumist.“. Riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse ( vastu võetud 16.12.2010, jõustus 01.01.2011, seaduseelnõu 860 SE ) punktiga 31 muudeti RHS paragrahvi 38 lõike 1 punkti 4 teist lauset .

Nende ülalnimetatud muudatuste tagajärjel kehtib alates 01.01.2011 RHS § 38 lg 1 p 4 järgmises redaktsioonis: „(1) Hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja: /../(4)kellel on õigusaktidest tulenevate riiklike või tema eluvõi asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress (edaspidi maksuvõlg ) hankemenetluse algamise päeva seisuga või maksuvõla tasumine on ajatatud pikemaks perioodiks kui kuus kuud arvates hankemenetluse algamise päevast, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud. Käesolevas seaduses loetakse riiklike või eluvõi asukoha kohalike maksude võlaks pakkuja või taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riiklike või eluvõi asukoha kohalike maksude ja tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot.

25.Seega kaebuse väited, mille kohaselt tuleb RHS lg 1 p 4 tõlgendada selliselt, et pakkujal peab puuduma maksuvõlg alates tema hankemenetluses menetlusosaliseks saamise hetkest, on ekslikud. Lisaks RHS § 38 lg 1 p 4 sõnastusele, mis sätestab üheselt selgelt , et hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks on RHS § 38 lg 1 p 4 tähenduses maksuvõla olemasolu hankemenetluse algamise päeva seisuga , tuleneb selline seadusandja selline tahe ka eelnõu 665 SE seletuskirjast. Käesoleval juhul on tuvastatud, et hanketeade avaldati riigihangete registris 05.09.2013, mistõttu on igati õiguspärane hankija poolt RHS § 38 lg 1 p 4 tähenduses maksuvõla olemasolu tuvastamine hankemenetluse algamise päeva, s.o. 05.09.2013 seisuga. Nii riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse ( vastu võetud 21.04.2010) eelnõu 665 SE seletuskirjast kui ka RHS § 29 lg-st 1 tulenevalt on hankemenetluse alguseks avatud hankemenetluse puhul hanketeate esitamine riigihangete registrile. Kaebuse käsitlus, mille kohaselt RHS § 38 lg 1 p 4 alusel isiku hankemenetlusest kõrvaldamiseks peab tal puuduma sättes nimetatud maksuvõlg alates pakkumuse esitamise hetkest ning kaebuse väidete kinnituseks tehtud viited kohtuja vaidlustuspraktikale ei lähtu RHS kehtivast, s.o.alates 01.01.2011 kehtivast redaktsioonist. VAKO on õigesti jõudnud järeldusele, et kaebaja poolt oma seisukohtade põhjenduseks viidatud õiguspraktika puudutab RHS § 38 lg 1 p 4 kohaldamist kuni 31.12.2010 kehtivas redaktsioonis. Vastustaja on kirjalikus seletuses kaebuse kohta esitanud piisavalt põhjaliku analüüsi kaebaja viidatud kohtuja vaidlustuspraktika kohta. Kohus nõustub vastustaja järeldustega ning ei pea otstarbekaks nimetatud seisukohtade siinkohal kordamist. Ka kaebaja viidatud kohtuotsuses haldusasjas nr 3-10-3337 on ringkonnakohus muu hulgas selgitanud ( p.18) „Kuigi RHS § 38 lg 1 p 4 praegusel ajal kehtivast (alates 01.01.2011) redaktsioonist tulenevalt oleks oluline kontrollida pakkujatel maksuvõlgade olemasolu juba alates hankemenetluse algusest (s.o hanketeate riigihangete registris avaldamise ajast – vt XI Riigikogu 665 SE seletuskiri), sätte varemkehtinud sõnastusest sellist piirangut ei tulenenud. Ringkonnakohus nõustub seetõttu halduskohtu seisukohaga (vt otsuse p 8), et hiljem pakkumused esitanud isikutel hankemenetluse väljakuulutamise ajal maksuvõlgade olemasolu või puudumine ei ole asjassepuutuv.“.

Seega on põhjendamatud ka kaebuse väited, mille kohaselt kaebaja leiab, et kui eelnevalt oli tal maksuvõlg, kuid hiljem hankemenetluse vältel on see ajatatud või puudub muul põhjusel, ei saanud kaebajat hankemenetlusest kõrvaldada.Kaebuse käsitlus , mille kohaselt juhuslik või maksukorralduslike meetmete tulemusel kõrvaldatud maksuvõlg ei saa olla pakkuja menetlusest kõrvaldamise aluseks, ei vasta RHS kehtivale redaktsioonile. Lisaks on kaebuses viidatud ka kohtuja vaidlustuspraktikale, millele tuginevalt väidab kaebaja, et kui hankemenetluse hetkel on maksukohustuslaste registris kajastatud maksuvõlg, mis hilisemate sündmuste tõttu osutub ebaõigeks informatsiooniks, ei saa pakkujat selle teabe alusel hankemenetlusest kõrvaldada. VAKO on põhjendatult leidnud, et sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. 26.Vaidlustusmenetluse ese ja ulatus on RHS vaidlustusmenetlust käsitlevate 7.peatüki sätetega piiritletud riigihangete seaduse rikkumist puudutavate küsimustega ja riigihangete seaduse alusel tehtud või tegemata jäetud hankija otsustega (RHS § 117 lg-d 1-2.2, § 126 lg 1 p 5). Riigikohus on 12.12.2011 lahendis kohtuasjas 3-3-1-52-11 (p17) asunud seisukohale, et riigihangete seaduse tekstist tuleneb vaidlustuskomisjonile üksnes pädevus hinnata riigihangete seaduse järgimist hankija poolt. Eeltoodust tulenevalt on VAKO põhjendatult leidnud, et kaebuse esitaja arutelule Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18 EÜ art 45 lõike 2 ebaõigest ülevõtmisest hinnangu andmine ei ole VAKO pädevuses.

27.Direktiivi 2004/18 EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta art 45 lg 2 p f kohaselt võib lepingus osalemisest välja jätta iga ettevõtja kes on täitmata jätnud maksukohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või ostja riigi õigusaktidele. Direktiiv on liikmesriikidele siduv direktiivis määratletud eesmärkide saavutamise osas, liikmesriigil on valikuõigus , milliste vahenditega taotletav eesmärk ellu viia. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-465/11 rõhutanud, et art 45 lõikes 2 sätestatud kõrvaldamise alused on ammendavad ning liikmesriikidel ei ole õigust art 45 lg 2 kohaldamisala siseriiklikus õiguses laiendada. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et direktiivi kohaldades ei ole Eesti seadusandja artiklis 45 lg-s 2 nimetatud kõrvaldamise aluseid laiendanud ega muutnud osundatud sätte mõtet.

28.Kaebuse väitel peab Euroopa Kohus maksuvõla kontrollimise hetke võimalikuks üksnes alates isiku formaalsest sidumisest hankemenetlusega, sealjuures viitab ühendatud kohtuasjadele C-226/04 ja C-228/04. Kohus peab kaebuse esitaja tõlgendust Euroopa kohtu praktikast ekslikuks. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et Euroopa Kohtu osundatud liidetud kohtuasja lahendites on ennekõike rõhutatud seda , et siseriiklikud seadused peavad kindlaks määrama maksukohustuste täitmise kontrollimise hetke või ajavahemiku ( p.31). See tähtaeg võib olla eelkõige osalemistaotluse esitamise tähtaeg, hanketeate saatmise kuupäev, kandidaatide pakkumiste esitamise tähtaeg, tellija poolt pakkumiste hindamise kuupäev või ka pakkumise vastuvõtmisele vahetult eelnev hetk . Tegemist on näitliku loeteluga ning kohus jagab vastustaja seisukohta, et loetletud ajahetked ei ole Euroopa Liidu liikmesriikidele siduvalt määratletud. Samuti on õigustatud vastustaja märkus , mis puudutab osundatud loetelus hanketeate saatmise kuupäeva nimetamist , samuti võimalikku tõlkeviga, mille kohaselt kaebaja väitel on õige tõlge isikule pakkumiskutse saatmise kuupäev, et mõlemal nimetatud juhul ei ole isik hankemenetlusega formaalselt seotud.

29.Kuivõrd kaebuse esitaja menetlusest kõrvaldamine RHS § 38 lg 1 p 4 alusel on olnud õiguspärane ning AS-i Pärnu Mets pakkumuse edukaks tunnistamise otsus hanke I osas on vaidlustatud otsuste järgnevusest lähtuvalt argumendil, et kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamine on toimunud õigusvastaselt, ei kuulu rahuldamisele ka kaebus AS-i Pärnu Mets pakkumuse edukaks tunnistamise tühistamiseks.

30.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuna vastustaja ja kolmas isik ei ole kaebuse esitajalt menetluskulu väljamõistmist selleks sätestatud korras taotlenud, jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende eneste kanda .

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik