1-13-2592/34 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-13-2592

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

21. jaanuaril 2014

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-2592 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Prokurör Piret Juuse

Jaanika Kõrgmaa Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 21.01.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid suhtes J.M-i karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu J.M, isikukood xxx, viibib Viru Vanglas Kaitsja Irina Gromtsev Juhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta ra ja jätta suhtes karistusjärgne huldamata Viru Vangla taotlus J.M käitumiskontroll kohaldamata.

Rahuldada kaitsja Irina Gromtsevi taotlus J.M-ile st tasu riigi õigusabi osutamise ee määramiseks summas 72 eurot.

Välja mõista J.M-ilt kriminaalmenetluse kulud 72 eurot kaitsjatasu.

J.M tasuda kaitsjatasu 30 päevase tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr

EE891010220034796011 EE932200221023778606. Maksekorraldusele või Swedbank nr märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „ menetluskulud“. J.M 1-13-2592

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.M-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

J.M Viru Maakohtu 08.04.2013 tunnistati süüdi otsusega KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ning mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, Viru Maakohtu 22.02.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võtta, s

3 aasta 7 kuu 28 päeva võrra, mõistes J.M-ile .o. liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise . algus 09.05 07.03.2014 .2010 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses J.M-i on 4 kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal kehtiv distsiplinaarkaristust. at Vabanemisjärgselt on tal võimalik asuda elama õe juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. , omandas abikoka eriala. Õppimisse suhtub positiivselt Riigikeelt ei valda, alustas õpinguid, kuid katkestas, sest ei suutvat omandada. Enne vangistust oli ema ülalpidamisel. Majanduslikuks sissetulekuks oli kinnipeetava xxx raha (xx%), vanema venna xx xx xxx raha (xx

xx xx %) ja õe tööpalk. Vanglas on hõivatud majandustöödel. Muud sissetulekud puuduvad. Võimalikul vabanemisel on isikul võimalus uuesti taotleda töövõimetuspensioni. Isiku tutvusringkonnas on palju kriminaalkorras karistatud isikuid kellega on toime pannud kuriteod. Enne vangistust isik harrastas riskivat ja hoolimatud elustiili. Isiku sõnul tarvitas alkoholi harva, pigem tegeles toksikomaaniaga. Ühel korral on karistatud väärteokorras AS § 71 alusel (2009). Meditsiiniosakonna andmetel alkoholisõltuvust ei ole. Riske on maandatud sotsiaalprogrammi xxx läbimine, isiku sõnul oli programm väga kasulik. Läbiviija sõnul osales aktiivselt kaasa. Isik väidab, et alustas nuusutamist 10 aastaselt. Enne vangistust nuusutas lahustit kolm korda nädalas. Nuusutamist põhjendas sellega, ei saab hea tuju ja näeb maailma positiivsena. 15.aastasena oli proovinud amfetamiini ja kanepit ning kord kuus proovinud Ecstasy. Viimast korda o gasi. n süstinud Amfetamiini umbes 5 aastat ta Isiku sõnul, ta väärtustab kindla töökoha olemasolu ja oma peret nagu võimalus oma elus muutuda ja olukorda parandada. Oma süüd tunnistab täielikult ning on motiveeritud edaspidiselt loobuma kuritegelikust käitumisest. Katseajal toimepandud kuritegu. Isik on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglas viibib esimest korda. Viimane kuritegu toime pandud vanglas. Eelnevad kuriteod on olnud nii varavastased, kui üldohtlik süütegu koos vägivallaga. Isik oli varem korduvalt tingimisi karistatud, kuid jätkas kuritegude toimepanemist. Eelnevates kuritegudes soodusteguriks toksikomaania. Perioodil 20.09.2011- 01.11.2011 on Viru Vanglas läbinud sõltuvusega tegeleva sotsiaalprogrammi "xxx

". Läbiviija sõnul osales aktiivselt kaasa. Perioodil 18.08.2011 -

17.08.2012 töötas Viru Vangla majandustöödel. Alates 01.08.2013 töötab Viru Vangla majandustöödel. Perioodil 01.09.2013 - 19.06.2013 omandas abikoka eriala. Alustas 04.01.2013 riigikeele õpinguid, kuid katkestas. Isiku sõnul oli liiga raske ning ta ei suutnud keelt omandada. Alustas 21.01.2013 xx programmis osalemist, kuid katkestas. Alustas 14.10.2013 xxx

osalemist, kuid katkestas, kuna olevat juba sarnase programmi läbinud. 10.12.2013 edastatud tugiisiku tellimus, kes abistaks kinnipeetavat probleemide lahendamisel väljaspool vanglat. Kinnipeetava puhul vangla hindas, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on

%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 45%. Viru Vangla taotleb J.M-i . suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et J.M-i peres on kriminaalse taustaga isikuid. J.M-i neli venda kannavad karistusi vanglas. J.M-i elukohaks vabanemisjärgselt on märgitud . Kinnipeetava õde xxx xx xx kinnitas, et see pind on talle eraldatud xxx poolt talle ja tema alaealisele lapsele xx xx xx (sünd ). Üürileping on kuni 2015.aastani. selgitas, et kuna sellel pinnal elab tema nõusolekul ka xx. xx kinnipeetava ema, ning kuna J.M ei ole muud elamispinda, siis xx xx on valmis andma talle elamispinda seniks, kuni ema xx. xx saab omaette eluruumi. See on kahest toast koosnev ühiselamulaadne elamispind. Praegu elab sellel pinnal kolm isikutkaks täiskasvanut ja alaealine laps. J.M-i elamispinna küsimuses oli emaga arutletud võimalust leida lahendus olukorrale, kus xx. xx riskib elamispinnas xxx poolt hallatavate t ilmajäämisega seetõttu, et munitsipaaleluruumide sisekord ei luba ilma nende nõusolekuta elada isikutel, kes ei ole osutatud üürilepingus. Kuigi vabanemisel on J.M-i poolt esitatud andmete kontrollimisel selgunud, et on olemas xx. xxx suuline nõusolek sellel pinnal elamiseks, peab kinnipeetav koheselt asuma vabanemisel taotlema elamispinda. J.M-ile ei ole garanteeritud töökohta. J.M on 8 klassi haridust. Vabanemisel on ta xx. xx l võimalus registreeruda Eesti Töötukassas. Ema sõnul sai J.M enne vangistust xxx -

see on eluaegselt talle määratud. Rahvastikuregistri andmetel on J.M-i elukohaks xx linn. Isikul on kuni 13.10.2014 kehtiv isikutunnistus. J.M-i on kriminaalhooldusele määratud kahel korral. Katseajal pani toime uue kuriteo. J.M vajab vabaduses tugiisikut, kes võiks teda toetada täiendavalt probleemide lahendamisel. Pere lähedastel ei ole siiani olnud mingit positiivset mõjuvõimu, et J.M-i kuritegelikku käitumist mingilgi moel muuta seadusekuulekamaks.

Prokurör andis arvamuse ning toetab taotlust J.M-i se suhtes karistusjärg käitumiskontrolli kohaldamiseks.

J.M

ei soovi olla allutatud karistusjärgsele käitumiskontrollile.

Kaitsja arvamusest nähtub, et J.M-i allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile ei ole põhjendatud.

KarS § 87 1

tulenevalt tuleb süüdimõistetule kohaldada arS § 75 ettenähtud K

kontrollnõudeid ja sealhulgas KarS § 75 lg 1 p 1 täheldatud nõuet – elada kohtu määratud elukohas. Taotlusele käitumiskontrolli kohaldamise kohta ei ole lisatud tõendeid süüdimõistetu alalise elukoha kohta.

Kohus tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega

, prokuröri seisukohaga ning ära

kuulanud J.M-i ja tema kaitsja arvamused, leiab, et J.M-i suhtes

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud.

KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.M-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. J.M on kriminaalkorras karistatud 4 korda valdavalt varavastaste kuritegude eest.

Isikut on kahel korral karistatud tingimusliku karistusega, viimasel katseajal pani toime uued kuriteod

, sh röövimise s.o. 1 astme kuriteo.

. Toimiku Käesoleval ajal kannab liitkaristust, vangistuses toimepandud kuriteo eest materjalidest nähtub, et peres on kriminaalkorras karistatud ( 4 venda) isikuid, kes kannavad karistust Viru vanglas ja Tartu vanglas. Viru vanglas kinnipeetava Süüdimõistetu suhtleb

vennaga. Seega

kriminaalhooldusel olles ei ole võimalik J.M täita kontrollnõuet ja hoiduda suhtlemast kriminaalkorras karistatud isikutega. Taotlusele ei ole lisatud tõendit J.M ametliku loa olemasolu kohta elamiseks aadressil xxx. Õe suuline lubadus ei ole piisav alus, et kohus määraks nimetatud elukoha alaliseks elukohaks süüdimõistetule tema vabanemise korral, kuna elamispinna haldaja s.o xxx dit ei ole esitatud. Samal pinnal elab juba kinnipeetava vastava loa olemasolu kohta tõen

ema ilma xxx xx xx riskib elamispinnast loata, mistõttu elamispinna lepinguline kasutaja ilmajäämisega nimetatud rikkumise tõttu. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada tema käitumist vabaduses mõjutavaks faktoriks. Seega võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist J.M

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. sel

Süüdimõistetu on oma käitumisega juba näidanud, et tema allutamisega kriminaalhooldusele ei ole võimalik käitumiskontrolliga tagatavate võimalike riskide maandamine. Ka kinnipidamiskohas on isik jätkanud õigusvastast käitumist ja isik ei soovi alluda tema suhtes kohaldatavale

karistusjärgsele käitumiskontrollile. Varem J.M-ile määratud katseaeg ühes allutamisega kriminaalhooldaja käitu , millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma miskontrollile ei olnud tulemuslik ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine võib olla negatiivne ja kontrolli teostamine probleemne ning käitumiskontrolli eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et piirangud, mis on seotud käitumiskontrolli kohaldamisega, ei ole piisavad isiku õiguskuuleka käitumise tagamiseks ega mõjutaks isiku käitumist.

J.M ei soovi

tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli määramist ja leiab, et vanglasse ta ei soovi sattuda. Kohus leiab, et J.M-i suhtes

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole küllaldaselt põhjendatud ja eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu

J.M-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.

/ / digitaalselt allkirjastatud

Loretta Pikma Kohtunik