Court partially allowed appeal, striking down license suspension due to lack of need for preventive measure.

4-13-8691

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.01. 2014 a Tallinn

Väärteoasja number

4-13-8691 (2373,13,007106)

Kohtunik

Kristina Väliste

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Väärteoasi

M.I kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärele-valvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes

Küünarpuu 03.12.2013 otsusele nr 2373,13,007106

M.I karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest karistusena rahatrahviga 100

trahviühikut ehk 400 eurot ja mootorsõiduki juhtimise

õiguse äravõtmisega kolmeks (3) kuuks. KarS § 66 lg 2

alusel tasuda rahatrahv neljas võrdses osas 100 eurot

korraga

alates

30.12.2013,

viimane

osamakse

30.03.2014.a.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Kaebuse

esitaja:

M.I

,

isikukood

xxx, elukoht xxx, töökoht xxxAS

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 03.12.2013 otsus nr 2373,13,007106 M.I karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusena rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks (3) kuuks; KarS § 66 lg 2 alusel tasuda rahatrahv neljas võrdses osas 100 eurot korraga alates 30.12.2013, viimane osamakse 30.03.2014.a., M.I-le määratud lisakaristuse osas

2. Tühisatada M.I-le mõistetud lisakaristus, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, lisakaristust kohaldamata, jättes muus osas väärteootsuse nr 2373,13,007106 muutmata.

3. Mõistetud rahatrahv kokku 400 eurot tuleb tasuda KarS § 66 lg 2 alusel igakuiste võrdsete maksetena 100 eurot kuus kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele, tehes esimese osamakse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 21.01.2014. Kohtu selgitused: VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VtMS § 157 järgi on kassatsiooni alused:

• materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (VtMS § 149 toodud alused);

• väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (VtMS § 150 toodud alused). Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 03.12.2013 otsusega nr 2373,13,007106 karistati M.I liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks (3) kuuks.

KarS § 66 lg 2 alusel tasuda rahatrahv neljas võrdses osas 100 eurot korraga alates 30.12.2013, viimane osamakse 30.03.2014.a. selle eest, et tema 12.11.2013 kella 08:08 ajal Harju maakonnas, Saue vallas Tallinn- Pärnu- Ikla mnt 16 km-l juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 139 +/- 6 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 43 km/h. Suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h. Selliselt rikkus M.I LS § 15 lg 1 p 1 ja pani toime LS § 227 lg 3 kvalifitseeritava väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 19.12.2013, milles palub tühistada määratud lisakaristus, kuivõrd vajab juhilube seoses töö, raseduse ja teise lapse kooli – trenni jm sõidutamisega, kuivõrd ühistransporti kasutades on see liiga keeruline.

Kohtuistungil kaebuse esitaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, esitas täiendavad tõendid: tööandja tõendi töötamise kohta, raseduse kohta ja jääb esitatud kaebuse juurde, soovides lisakaristuse tühistamist. Muus osas isik otsust ei vaidlusta. Kiiruse ületamist tunnistab, kahetseb kiiruse ületamist puhtsüdamlikult. Jääb enda varem antud ütluste juurde. Selgitab, et lubade olemasolu on talle eluliselt vajalik, peab Sauelt jõudma tööle, enne seda lapse kooli viima, trenni viima ja ise jõudma Liivalaia tn Tallinna tööle, käima väga tihti ka keskhaiglas arsti juures seoses rasedusega.

Ilma lubadeta on see väga raske. Trahvist on esimese osa juba ära tasunud, see on ise juba suur karistus. Saab oma eksimusest aru. On endal ka see juhtum hingel, on järeldused teinud. Ta ei tule igapäevaeluga toime ilma sõiduki, s.o ilma juhilubadeta. Elukaaslane käib Soomes tööl, enamasti on ta ära. Kedagi, kes teda sõidutada saaks ei ole, vanemad elavad Muugal, kuhu peab ka liiklema, kui nt laps on haige ja vaja sinna hoida viia. Esimene laps on 7- aastane. Raseduskaardi peal on ka näha, et käib tihti arsti juures keskhaiglas Tallinnas, kuna kahtlus on, et loode on liiga suur.

Samuti hakkab tal bussis rahvamassis halb. See oli halb kokkusattumus, et ta kiirust ületas, on tavaliselt väga ettevaatlik liikleja, just eriti oma seisundis praegu. Tal on üks kehtiv väärteo karistus ja see on tasutud. Kohtuvälise menetleja esindaja ei soovinud kohtuistungi protokollimist ja leidis, et asjas on tehtud õige otsus. Arvestatud on kõiki KarS § 56 sätestatud nõudeid. Arvestatud on teoga, mis on tahtlik. Sõidukiiruste vahe lubatu ja valitu vahel on liiga suur, see ei saa jääda juhile märkamatuks. Teel olid ka teised liiklejad, kellest möödutakse väga kiiresti ja see peab juhi tähelepanu äratama.

Kahetsusega on arvestatud. Karistuse üldja eripreventatiivsed eesmärgidisikut on varasemalt karistatud LS nõuete rikkumise eest, sealjuures peab uus karistus olema rangem. Kui pidevalt rikutakse liiklusnõudeid on seaduseandja teinud selle niigi leebeks, st karistusandmed kustutakse kui on tasutud, seega 2 rikkumist lühikese perioodi jooksul on liig. RK oma lahendis 3-1-1-122-13 p 11 on asunud seisukohale, et ka esmakordse rikkumise puhul võib juhtimisõiguse ära võtta, kuid sellisel juhul peab olema oluliselt ületatud piirmäära. Arvestades seda, et siin on 43 km/h kiirust ületatud, siis see on oluline ületamine.

Riigikohus on öelnud, et perekondlikud ja tööalased vajadused ei ole see põhjus, miks peaks jätma lisakaristuse kohaldamata. Ka need emad, kellel ei ole juhtimisõigust ja autot peavad oma laste eest hoolitsema, ka need emad, kellel autot ei ole peavad tööl käima. See ei ole põhjus, see ei ole erandlik asjaolu. Seda, et rangelt karistatakse räägitakse ka autokooli, kus õpetatakse liiklusseadust, loetakse trahvimäärad ette ja hoiatatakse, et kui rikkumise toime panete võetakse load ära. Menetleja leiab, et on KarS § 56 sätestatud nõudeid järginud ja määratud on täiesti õige karistus, palub otsus jätta muutmata.

Kaebaja repliigi korras märgib, et rikkumine ei olnud tahtlik. Seal on hoovõtu rada, kust saab peateele. Seal tulevad tagant rekkad jm autod, tuleb kiirust anda, et saada vasakule poole, seal võis olla 1-2 autot, seal ei ole inimesi, ühel pool tühermaa, tõkestus vahel, siis teine suunavöönd. See oli hetkeline rikkumine, see ei olnud tahtlik, ta ei jõudnud oma kiirust märgata. Politsei auto sõitis taga. Teda ei peatatud ees ja kiirust mõõdeti selja tagant. See oli üks hetk, kus ta kiirendas. Saab aru, et käivad emad tööl jne, aga sellise ilmaga jõuda Sauelt tööle, tagasi, vesivõimlemisse jne - tema ei saa hakkama.

Saab aru karistusest, juba 400 eurot on karistus. See jääb talle eluks ajaks meelde, juba kaugelt sõidu ajal jälgib foore, kiirusepiiranguid. Sauel on ühistransport väga harv, väga raske on oma päevakava selliselt täita. Palub otsus lisakaristuse osas tühistada. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoprotokolli nr 2373,13,007106 (AB1331539) andmetest nähtuvalt on M.I 12.11.2013 kell 08:08 juhtinud mootorsõidukit Cadillac Escalade riikliku registreerimisnumbriga XXX Harju maakonnas Saue vallas Tallinn – Pärnu – Ikla tee 16. km Tallinna suunas kiirusega 139 +/- 6 km/h, kui lubatud suurim kiirus on 90 km/h, ületades seega lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h.

Vastavalt LS § 15 lg 1 p 1 on suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud, et ta kiirust ületas ning märgitud on kohtu hinnangul ka tõendamist leidnud. Nimelt nähtub kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist 12.11.2013, milline on koostatud M.I-na poolt juhitud sõiduauto kiiruse ületamise kohta ning millisest nähtuvalt on kiirust mõõdetud mõõteseadmega Stalker Dual DC 083465TTRSS- 13/00107/07.06.2013, milline on taadeldud ning 12.11.2013 kell 07.30 testitud ja töökorras. Kiirust mõõdeti statsionaarselt asulavälisel teel, hea nähtavusega valgel ajal, ilm oli kuiv, sademeteta, sõiduradade arv 2+ 2, kahesuunaline tee.

Patrullauto liikus teisel sõidurajal kiirusel 104 km/h, radaril oli sisselülitatud kiireima objekti jälgimise režiim. Politsei auto liikus samas suunas liikuva objektiga, mille kiirust mõõdeti. Mootorsõiduk liikus teisel rajal pärisuunalisel teel, kus oli mitu sõidukit ning eemaldus politsei sõidukist. Seadme lugem 139 km/h. Lubatud suurim kiirus 90 km/h kiiruse laiendmääramatus +/- 6 km/h. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Nimetatud rikkumine on kinnitust leidnud ka tunnistaja Kalev Sanderi V™S § 99 lg 8 avaldatud ütlustega, millest nähtub, et eelmärgitud ajal ja kohas peeti kinni sõiduauto Cadillac riikliku registreerimisnumbriga XXX, mille kiiruseks teine patrullpolitseinik mõõtis 139 km/h, teel, kus suurim lubatud kiirus on 90 km/h.

Sõiduki peatamisel selgus, et autot juhtis M.I. Kaasreisijaid ei olnud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kohtuväline menetleja on kaebaja teo õigesti kvalifitseerinud LS § 227 lg 3 järgi. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine, kaebaja on süüdi väärteo toimepanemises. LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 - 60 kilomeetrit tunnis karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümneks kuuks.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 400 eurot ja lisakaristusena LS § 227 lg 5 p

2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Vaidlustatud ei ole põhikaristust, milline on määratud sanktsiooni keskmääras, mis on vastav teo toimepanija süü keskmisele määrale. Käesolevas asjas on vaidlustatus määratud lisakaristus. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on kaebuse esitaja varasemalt ühel korral karistatud LS § 221 lg 1 sätestatud rikkumise alusel 06.05.2013 rahatrahviga 40 eurot. Trahv tasutud. Arvestatud on karistuse määramisel menetleja poolt karistust kergendavate asjaolude esinemise ja raskendavate asjaolude puudumisega. Menetleja on leidnud teo ohtlikkust, karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke ning õiguskorra kaitsmise huve arvestades, et on vajalik kohaldada lisakaristust. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on varem ühel korral karistatud (teiseliigilise väärteo toimepanemise eest), esinevad karistust kergendavad asjaolud ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud, isiku süü rikkumise mõistes on keskmises määras. Seega nähtub isikut iseloomustavatest andmetest, et teda ei ole varem kiiruse ületamise eest karistatud. Tegemist on varasemalt õiguskuulekalt käitunud isikuga. Kohus leiab, et kuigi isik rikkus õiguskorda massiliselt toimepandava rikkumise ehk kiiruseületamisega, ei saa ainult see olla asjaoluks lisakaristuse kohaldamisel.

Kohus

nõustub,

et

massiliselt

toimepandavatesse

õigusrikkumistesse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Nimetatu väljendubki kaebuse esitajale määratud põhikaristuses. Vaatamata isiku andmetele, karistust kergendavate asjaolude esinemisele ja LS § 227 lg 3 sätestatud rikkumise sanktsiooni alammääras väärteo toimepanemisele, on isikut tema keskmises määras süü tõttu karistatud sanktsiooni keskmises määras. Põhiliseks argumendiks siinjuures ongi kiiruse piirmäära ületamine sellises ulatuses nagu kaebaja seda tegi. Lisakaristuse kohaldamisel tuleb kohtu hinnangul eelkõige arvestada eripreventiivseid kaalutlusi.

Arvestada tuleb, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine on tõesti abinõu, millega eemaldatakse liiklusnõuete rikkuja mootorsõiduki juhina ajutiselt liiklusest, kuid kohus leiab, et selle rakendamine seondub reeglina rikkuja üldise liiklusalase käitumise ja hoiakutega, mitte aga vajadusega hoida teda igal juhul ajutiselt eemal mootorsõiduki juhtimisest. Antud juhul ei ole isik tegu toime pannud korduvalt, joobeseisundis ega juhilubadeta. Kaebaja selgitustest jäi kohtule mulje, et isik on oma teo keelatusest aru saanud, teinud järeldused ja käitub edaspidi õiguskuulekalt.

Seda asjaolu toetab ka see, et isik on tasunud esimese trahviosamakse (ajal, kui kaebus on kohtumenetluses). Kohus peab siinkohal oluliseks ka M.I tervislikku seisundit (lapseootel, seoses loote suuruse kahtlusega tihendatud arstikülastused, vesivõimlemine), mistõttu on liiklusvahendi kättesaadavus väljaspool Tallinna, kus asuvad ravijm asutused isikule tõepoolest oluline. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selles, et kaebaja sellisel kiirusel jõudis väga lühikest, minimaalset aega, sõita, kuivõrd politseiauto ta koheselt peatas. Seega ei ole kaebaja ajaliselt ka liiklusnõudeid pikalt rikkunud, mis annab alust uskuda, et tegu ei ole otsese tahtlusega toime pandud, vaid tõepoolest kiirendusrajal sel hetkel kaebaja ei märganud koheselt enda auto kiirust ega jõudnud veel sellele reageerida.

Kohus leiab, et kaebaja on teo toimepannud kaudse tahtlusega, st ta teadis süüteokoosseisule vastavat asjaolu saabumist ja vähemalt möönis sedast kiirendusrajal möödudes teistest autodest pidi ta pidama võimalikuks, et ületab kiirust. Nimetatud asjaolusid kogumis arvestades, ei pea kohus põhjendatuks antud rikkumise puhul kohaldada lisakaristust, kuna leiab, et isikut on võimalik õiguskuulekale teele tagasi suunata ka üksnes põhikaristuse kohaldamisega. Et kaebaja on oma käitumise keelatusest arusaanud näitab ka tema selgitus selles osas, et ka igakuine rahatrahvi ositi tasumine paneb teda uuesti toimepandud rikkumise üle järele mõtlema.

Kohus usub, et M.I on rikkumisest järeldused teinud ning seetõttu ei ole vaja teda ilmtingimata esimese kiiruseületamise (ka sellises määras) puhul juhtimiselt kõrvaldada. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada M.I-le mõistetud lisakaristuste osas, nimelt tühistades määratud lisakaristuse, jättes muus osas otsuse muutmata.

Kristina Väliste