4-13-8683/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.01.2014.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-13-8683

Kohtunik

Kristina Väliste

Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik

Tõlk

Oksana Mametova

Väärteoasi

L.R-i

väärteoasi

narkootiliste

ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse

(NPALS) § 151 tunnustel

Väärteoprotokoll:

AB1376248

(väärteoasi

nr

2316,13,010523)

Menetlusalune isik

L.R, isikukood XXX, elukoht XXX;

Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht puudub

Kriminaalja väärteokorras karistatud korduvalt.

Kohtuväline menetleja

Politsei-

ja

Piirivalveamet,

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskond

Asja läbivaatamise aeg ja koht

21.01.2014.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Istungil osalenud isikud

kohtuvälise menetleja esindaja Liane Stepanov

menetlusalune isik L.R

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ja V™S § 83 p 2, § 107-111, 113, kohus otsustas: 1.

Süüdi tunnistada L.R väärteo toimepanemises NPALS § 15

1 järgi ja

mõista talle karistuseks arest 5 (viis) päeva. 2. L.R-ile mõistetud arest 5 (viis) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn vahetult pärast 16.01.2014 kriminaalkorras mõistetud ( otsus nr 1-14-365) karistuse ärakandmist. 3. Aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. 4.

Välja

mõista

L.R-ilt

menetluskulu,

s.o

ekspertiisitasu

(kolmkümmend viis) eurot joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest, mis tasuda 4-13-8683 kümne kuu jooksul igakuiselt vähemalt 3.50 eurot kuus Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr SEB Eesti Ühispangas nr EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaalis nr EE403300333416110002 või Swedbangas nr EE932200221023778606, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena, märkides selgitusena „L.R, 4-13-8683, menetluskulud“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav 21.01.2014.a.

Asjaolud, menetluskäik

29.11.2013.a. on Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokoll AB1376248, mille kohaselt L.R 28.11.2013.a. kella 19:52 ajal Viru Väljak 4/6 Tallinnas oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma sellise tegevusega rikkus L.R narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 nõudeid ning pani toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus uuris järgmiseid tõendeid:

-

tunnistaja Rainer Asi V™S § 99 lg 8 alusel avaldatud ütlused, - indikaatorvahendi kasutamise protokoll, - joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 3707T, - G4S töötaja XXXkoostatud õigusvastase teo toimepanemise akt, - karistusregistri väljavõte. Menetlusalune isik toimetati kohtuistungile. Teo toimepanemist ta tunnistab, kahetseb täielikult, ütlusi anda ei soovi. On nõus arestiga 4-5 päeva, saab aru, et tasuda tuleb menetluskulud, kuid tal puudub sissetulek, aegajalt on teinud juhutöid. Ööbib sotsiaalmajas, söömas käib supiköökides. Kohtuväline menetleja leidis, et teo toimepanemine on tõendatud ning isikut tuleb karistada arestiga 8 päeva.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, et L.R-i süü 28.11.2013 NPALS § 15 rikkumises on tõendamist leidnud. Teo asetleidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et L.R oli tarvitanud narkootilist ainet, on tõendatud tunnistaja Rainer Asi ütlustega, mille kohaselt saadi 28.11.2013 kell 19:15 RISTILT väljakutse Viru väljak 4/6, kus turvatöötajal oli üle anda joobes meeskodanik. Jõudes kell 19:52 kohale, andis turvamees Lev Rattšek politseile üle joobes (visuaalselt narkojoobes, koordinatsioon väga häiritud, unisus) meeskodaniku L.R; politsei toimetas isiku Kesklinna PJ-i kainenema; indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt indikaatorvahendit ei kasutatud, kuid isiku silmad punetasid ja silmapupillid olid väikesed, reaktsioonikiirus oli väga aeglane, kõne arusaamatu ja viimase 24 tunni sündmusi isik ei mäletanud; joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, mille kohaselt L.R-i uriinist on leitud fentanüül;

õigusvastase teo toimepanemise aktiga, mille kohaselt meesterahvas, olles narkojoobe tunnustega, tuikus Viru Keskuse Laikmaa sissepääsu juures ja Laikmaa R-Kioskis, häirides sellega kliente. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud aine tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kohtu hinnangul on süüteod toime pandud kavatsetusega, kuivõrd ta on tarvitanud narkootikume teadlikult, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks.

L.R-i karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikult korduvalt karistatud kriminaalkorras; väärteokorras NPALS § 151 rikkumiste eest karistatud korduvalt arestiga, viimati 21-päevase arestiga 27.06.2013. Rahalised karistused tasumata. Sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid, mis on loetletud määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas.

Fentanüül kuulub esimesse nimekirja. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud L.R-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaoluna märgib kohus süü tunnistamist. Karisust kergendava asjaoluna ei arvesta kohus puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud, kuid jätkab tegude toimepanemist. See ei anna aga alust rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest teo suhtes. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on L.R-i varasemalt karistatud NPALS märgitud rikkumise eest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et L.R-i on karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata, tal puudub töökoht ja sissetulek, samuti on isik karistatud kriminaalkorras vangistustega, isik jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Viimati onisikut samalaadse teo toimepanemise eest karistatud arestiga 27.06.2013.a. kokku 21 päeva, enamus rikkumisi on aga ÜTS rikkumised. Kohus peab kohaseks karistuse määraks 5 päeva aresti. Kuivõrd menetlusalune isik kannab alates 14.01.2014 talle mõistetud 2- kuulist kriminaalkaristust, tuleb talle mõistetud arest ärakanda vahetult peale kriminaalkaristuse ärakandmist. Tulenevalt V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kuulub L.R-ilt välja mõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 35 (kolmkümmend viis) eurot joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest.

Kuivõrd isik asub kinnipidamisasutuses, vabaduses viibides tal ametlik ja stabiilne sissetulek puudus, siis peab kohus põhjendatuks menetluskulude tasumise ajatamist 10-le kuule, makstes igakuiselt vähemalt 3.50 eurot kuus.

Kristina Väliste