Court orders probationer to undergo alcohol treatment due to repeated violation of abstinence rule.
Legislator summary
AI generatedThe court ordered the probationer to undergo alcohol treatment as an additional obligation following a violation of the abstinence rule. The defendant failed to maintain sobriety during the probation period, leading to a positive alcohol test result. The court ruled that the violation justified imposing the new treatment requirement under the Criminal Code.
Legislator headnote
AI generatedKarS § 74 lg 4; KarS § 75 lg 2: If a convicted person fails to comply with behavioral control requirements or additional obligations during the probation period, the court may order additional obligations such as undergoing treatment.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U M Ä Ä R U S
Täiendavate kohustuste kohaldamine
Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja
21. jaanuar 2014 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-947
Tartu Maakohtu 04. veebruar 2013 otsus V.F-i karistamises KarS § ja KarS § järgi
199 lg 2 p-de 7-9
266 lg 1
liitkaristusega vangistusega 5 kuud, millest KarS § 68 alusel kandmata karistus 4 kuud ja 25 päeva, mis jäi KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel tingimusi kohaldamata katseajaga 18 kuud, järgides KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning määrates KarS §
75 lg 2 alusel täiendavad
käitumiskontrolli kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2)
jätka a hariduse omandamist või otsi a endale töökoh t d t
kohtulahe
ndi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Avalduse ese erakorraline ettekanne Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja
kriminaalhooldaja
Urve Pääso Süüdimõistetu
V.F (isikukood 39505256017; elukoht xxxxxxxxx x-x xxxxxxxxxxx )
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes
-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Kohtu otsustus
1. Kohustada Tartu Maakohtu 04. veebruar 2013 V.F-i
otsuse täitmiseks KarS § 74 lg 4 ning KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluda alkoholiravile. Täiendavad otsustused
2. V.F-ile ja Tartu Vangla Saata määruse koopia karistusregistrile, kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Edasikaebamise kord
3. K
ohtumäärust võib vaidlustada kümne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu
Maakohtu Viljandi kohtumajja ( KrMS ). KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.
Asjaolud
1.1.
Kohtulahend
V.F artu Maakohtu 04 veebruar
199 lg 2 on süüdi mõistetud T 2013 otsusega KarS § .
p-de 7-9
266 lg 1 tusega 5 kuud, millest ja KarS § järgi ja karistatud liitkaristusega vangis KarS §
68 alusel on kandmata karistus 4 kuud ja 25 päeva. Vangistus jäi KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel tingimusi kohaldamata katseajaga 18 kuud, mille jooksul V. kohustus järgima KarS § 75 F
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Samuti määrati V. ile KarS § 75 lg 2 alusel F-
täiendavate kohustustena: da alkoholi; 2) jätka a hariduse omandamist või otsi 1) mitte tarvita t da endale töökoht.
1.2.
Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud
Kriminaalhooldusametnik on esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale korduva ettekande käitumiskontrollile allutatud kohta. Tartu Maakohtu 12. september 2013 V.F-i
kohtumääruse alusel määrati V. ile täiendava kohustusena läbida sotsiaalabiprogramm, F-
mis on isikul ajavahemikul 02.oktoober-
22.november 2013 läbitud.
Korduvast e ole V.F allunud kohustusele mitte tarvitada ttekannetest nähtuvalt ei
alkoholi. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on V.F 20. november 2013 toimunud alkoreidil tuvastatud alkoholijoove 1,258 mg/l. Kontroll toimus V.F-i kodus aadressil xxxxxxxx x-x xxxxxxxxxxx ning reidil osales ka kriminaalhooldusametnik.
Oma seletuses avaldas V. , et tal olid 20. november 2013 külas lapsepõlvesõbrad F
ja sugulane ning nad tarvitasid alkoholi. Enda sõnul võttis ta paar pitsi. V. väid F etavalt
kahetseb tõsiselt, et on lubadusest mitte tarvitada alkohoolseid jooke kinni ei pidanud ja tal on soov minna võimalikult kiiresti alkoholiravile, kuna ta saab aru, et tal on alkoholiga probleeme.
Kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on V. täitnud kontrollnõudeid F
rahuldavalt. xxxxx xxxxxxxx xx Alates 05. juuni 2013 oli arvel töötuna, 17. juuli 2013 asus tööle tähtajalise lepinguga, 27. august 2013 asus tööle xx xxxxxxxx autopesijana. Viimasesse töökohta kirjutas lahkumisavalduse novembris 2013 konfliktide tõttu tööl ning hetkel otsib tööd.
Kriminaalhooldaja taotleb isiku eelneval nõusolekul
ettekandega määrata V.F-ile
kohustus alluda ettenähtud ravile, kuivõrd rikkumine on katseaja jooksul kolmas ning isik saab ka ise aru probleemi tõsidusest.
2.
Kohtu põhjendused
2.1. Seaduslikud alused menetlemisel
KrMS § 427 lg 1 (Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) KarS
§ 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
Kriminaalhooldusseaduse Erakorraline ettekanne ( ) lg 1 kohaselt esitab KrHS) § 31 (
kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta (KrHS § 31 lg 2).
2.2.
Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimused.
KarS § 74 (Karistusest tingimisi - vabastamine süüdimõistetu allutamisega käitumis kontrollile) lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastav - alt KarS § 75 lg s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
KarS § 75 ( ) lg 3 kohaselt võib kohus kriminaal Käitumiskontroll hooldusametniku
ettekande alusel kergen is dada või tühistada süüdimõistetule käitum kontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg s 2 sätestatule. -
KarS § 75 (Käitumiskontroll) lg 2 kohaselt arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks; 2) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) mitte omama, kandma ja kasutama relva; 4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega; 8) osalema sotsiaalabiprogrammis; 9)
KarS § s 76 sätestatud juhul alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt - nõusoleku andnud.
2.3. Kohtuistung
Kohtuistungil avaldas V.F, et . on nõus võtma lisakohuseks minema alkoholi ravile
2.4.
Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs
Kohus leiab, et ei ole oma käitumist katseajal parandanud, eirab kuivõrd V.F
jätkuvalt talle kohtuotsusega pandud nõudeid alkoholi mittetarvitamise kohta, kuid on samas nõus alkoholiravile allumisega, tuleb õiguskuulekale käitumisele V.F suunamiseks
allutada
5 alusel kohustusega alkoholiravile. KarS § 74 lg 4 ning KarS § 75 lg 2 p täiendava
KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.
2.5. Edasikaebe kord Käesolevat määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
KrMS § 389 lg 3 järgi, kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega ja teeb vajaduse korral uue määruse, teatades sellest viivitamata kaebuse esitajale ja menetlusosalisele, kelle huve see puudutab. Sama sätte lg 4 kohaselt kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse viivitamata kõrgema astme kohtule vastavalt kohtualluvusele.
Toomas Lillsaar
Kohtunik