3-13-70134/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-13-70134

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70134 Haldusasi D.L. kaebus Tallinna Vanglalt saamata jäänud töötasu hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata.

3. Saata määrus kaebajale koos kaebuse materjalidega ning koos Tallinna Vangla 06.01.2014 vastusega kohtunõudele ja Riigi Tugiteenuste 17.01.2014 vastusega kohtunõudele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 04.12.2013 saabus Tallinna Halduskohtule D.L.i kaebus Tallinna Vanglalt saamata jäänud töötasu hüvitamiseks.

2. 16.12.2013 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning palus kaebajal täpsustada oma nõuet.

3. 19.12.2013 vastuses märgib kaebaja, et nõuab töötasu kogu vanglas töötatud aja eest. Kaebaja teeb arvestuse, kui palju on ta saanud igas kuus töötasu alates 31.07.2012 kuni 28.06.2013. Kaebaja juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et talle ei ole näidatud ühtegi dokumenti, mille alusel ta võiks veenduda, et ta maksab tulumaksu (nagu Riigi Tugiteenuste Keskus oma vastuses on märkinud).

3-13-70134

4. 30.12.2013 saabus kohtule kaebuse täiendus, millele kaebaja on lisanud Tartu Vangla 18.12.2013 vastuse tema teabenõudele.

5. 06.01.2014 saabus kohtule kaebaja avaldus, milles kaebaja kordab, et tema avaldus kohtule on esitatud kogu töötamise aja kohta, mis ta on vanglas majandustöödel töötanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

7. Kaebaja nõuab Tallinna Vanglalt väidetavalt saamata jäänud töötasu.

Kohtueelselt on kaebaja piirdunud 2013. a mais ja juunis saamata jäänud töötasu nõudega, kohtukaebuses aga nõuab hüvitist kogu töötatud aja eest (st 2012. a juuli kuni 2013. a juuni). Kaebaja leiab, et Tartu Vangla poolt rakendatavale töötasu arvestamise korrale tuginedes tuleb temale ka Tallinna vanglas määrata töötasu. Tartu Vangla 18.12.2013 vastuses kaebaja teabenõudele selgitatakse, et Tartu Vangla lähtub töötasu arvestamisel Vabariigi Valitsuse määruse nr 382 § 2 lg-s 2 näidatud täistööaja töötamise alammäära tasust, mis määruse kehtiva redaktsiooni kohaselt on 95,87 eurot kuus. Tunnitasu 0,64 eurot on Tartu Vangla välja arvestanud aasta lühemal kuul kehtiva täistööaja normi järgi.

8. Kohtule nähtub, et Tallinna Vanglal ja Tartu Vanglal on töötasu arvestamise märkimisel erinev praktika – Tartu Vangla lähtub tunnihinnast (mis märgitakse ka tööle määramise käskkirja), millest tulenevalt on kinnipeetavatel võimalik, olenevalt tööpäevade arvust kuus, saada töötasu; Tallinna Vangla määratleb kinnipeetava kuutasu määruses toodud alammäära summast lähtudes, mil kinnipeetav ei saa tasu rohkem, kui 95,87 eurot. Kuna saadav töötasu sõltub töötatud tundidest, siis võib tasu olla ka väiksem.

Kuna määrus nr 382 sätestab töötasu alammäära, siis on vanglal põhimõtteliselt võimalik maksta ka rohkem tasu. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda, et vangla maksaks tasu rohkem, kui 95,87 eurot kuus. Kaebaja ei saa nõuda, et Tallinna Vangla arvestaks talle töötasu selliselt nagu seda teeb käskkirjast tulenevalt Tartu Vangla. Kohtule ei nähtu, et Tallinna Vangla oleks kaebaja töötasu mingil moel valesti arvutanud ning et kaebajal oleks töötasu saamata jäänud. Kaebaja väide, et tal on jäänud saamata hinnanguliselt 200 eurot, on alusetu.

Kohus lisab, et kuna kaebaja ei töötanud igal töötatud kuul kõiki normtöötunde täis, siis saab kaebaja nõuda tasu üksnes töötatud töötundide eest. 95,87 euro suurust töötasu saab kaebaja üksnes eeldusel, et kõik normtöötunnid on täidetud. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) on kaebaja teabenõudele vastanud, et juuli 2012 – juuli 2013 on ta olnud tööl 1585 tundi. 10.01.2014 avalduses on kaebaja selle töötundide arvu ka oma arvutuste aluseks võtnud, seega nähtub kohtule, et kaebaja ei väida, justkui oleks tema töötunde valesti arvutatud. Saab eeldada, et kui töötasu

3-13-70134

kaebajale on makstud, siis on ta palga saamisel kinnitanud temale näidatud töötundide arvu.

9. Kaebaja ei ole nõustunud käesolevalt ka tema töötasult mahaarvestatava tulumaksu osaga. RTK 07.11.2013 vastusest nr 6-1.1/01943-1 kaebaja teabenõudele selgub, et 2013. a mais ja juunis arvati kaebaja töötasust maha tulumaks. RTK on kohtule vastanud järgmist: eeldades, et kinnipeetaval pole võimalik samaaegselt töötada kinnipidamisasutuses ja väljaspool vangla territooriumit, arvestas RTK maha kinnipeetava töötasudest tulumaksu kinnipidamisel igas kalendrikuus 1/12 tulumaksuseaduse §-s 23 sätestatud maksuvabast tulust, ilma kinnipeetava kirjaliku avalduseta. Tuginedes Maksuja Tolliametilt 22.04.2013 saadud kirjaliku järelepärimise vastusele, et maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema tulu saaja kirjalik avaldus, lõpetas RTK kinnipeetava D.L.´i töötasu väljamaksetelt maksuvaba tulu arvestamise alates 01.05.2013. Kinnipeetav D.L. keeldus avaldust allkirjastamast.

RTK vastusest nähtub, et kuna alates 01.05.2013 lõpetati kaebaja töötasult maksuvaba tulu arvestamine, arvati sellest alates tema töötasult maha tulumaks ning tema arvele kanti pärast tulumaksu mahaarvamist jäänud summad. Selliselt mais 2013.a oli kaebaja töötasu 95,87 eurot, millest pärast tulumaksu mahaarvamist kanti kaebaja kontole 75,74 eurot ning juunis 2013.a olid vastavad summad 35,32 ning 27,90 eurot.

Kaebaja poolt saadav töötasu vastab tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 tunnustele ning TuMS § 41 p 1 alusel peetakse sellest kinni tulumaks. TuMS § 42 lg 1 sätestab, et residendist füüsilisele isikule tehtud § 41 punktides 1, 3, 6, 7 ja 12 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha igas kalendrikuus 1/12 §-s 23 sätestatud maksuvabast tulust. Kuna kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole kaebaja sellist avaldust esitanud (mida ka kaebaja ise oma 06.01.2014 avalduses kinnitab), oli tema töötasult tulumaksu mahaarvamine õigustatud. Tulumaksu kogub Maksuja Tolliamet (MTA) ning kaebaja saab soovi korral MTA käest uurida, kas ja millal on tema töötasult tulumaksu makstud. Isegi juhul, kui kaebaja leiab, et tema töötasust on tulumaks ebaõigesti maha arvatud, ei saa vastavat summat nõuda vanglalt maksmata jäetud töötasuna. Kui kaebuse esitaja soovib tulumaksuarvestust kontrollida MTA- is, saab ta vastava päringu teha ilma kohtukaebust Tallinna Vangla vastus esitamata. Kaebaja ei väida, et tulumaksu oleks arvestatud valesti, so suuremana, kui ette nähtud. Kuid kui see niimoodi oleks, siis on kaebajal õigus enamtasutud tulumaks MTA-ilt tagasi küsida.

10. Seega ei nähtu kohtule, et kaebajal oleks jäänud töötasu saamata kas ebaõige töötundide või tulumaksu arvestuse tõttu. Asjaolu, et Tartu Vangla arvestab kinnipeetavate töötasu teistsuguse metoodika järgi kui Tallinna Vangla, ei anna kaebajale õigust nõuda, et Tallinna Vangla arvestaks tema töötasu nii nagu seda teeb Tartu Vangla. Kaebaja tööle määramise käskkirjast tuleneb piisava selgusega, et kaebajale makstakse Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruses nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg 2 näidatud täistööajaga töötamise alammäära tasu, st 95,87 eurot. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kõikidel kinnipeetavatel peaks olema ühtne tunnitasu või et

3-13-70134

kinnipeetava tööle määramise käskkirjas peaks ära märkima tunnitasu määra. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud pärast tööle määramise käskkirja saamist töötasu suurust, siis ei saa ka enam hiljem hakata vaidlema selle üle, milline oleks pidanud kaebaja tunnitasu suurus olema.

11. Kaebaja on ka välja toonud, et talle ei ole iga töötatud kuu kohta esitatud nn palgateatist. Eelviidatud määruse nr 382 § 6 lg 2 sätestab, et töötasu suurus tehakse kinnipeetavatele kirjalikult teatavaks nelja tööpäeva jooksul pärast töötasu arvutamist. Tallinna Vangla on kohtule teatanud (06.01.2014 vastus kohtunõudele), et vangla palgateatist kinnipeetavatele ei väljasta, kuid vangla tutvustab kinnipeetavale peale kalendrikuu lõppemist tööaja arvestuse tabelit, millest nähtub kinnipeetava poolt töötatud töötundide arv. Sellele dokumendile võetakse kinnipeetava allkiri, millega kinnipeetav kinnitab, et tabelis toodud andmed on õiged.

Kohtu hinnangul on selliselt vangla täitnud määruse § 6 lg-s 2 ning vangistusseaduse § 43 lg-s 4 toodud nõude. Kui kinnipeetav ei ole nõus vangla poolt tehtud töötundide arvestusega, saab ta seda kohe vaidlustada ning kui vangla pole kinnipeetavale kirjalikult esitanud tööaja arvestust, saab kinnipeetav seda kohe vangla käest nõuda. Kui kaebaja õigeaegselt nii ei toiminud, ei saa ta enam hiljem töötasu suurust sellel alusel vaidlustada. Kohtule esitatud vastuses ei ole kaebaja nimetanud, et tema kaebuse eesmärgiks oleks sellise teatise saamine, vastavalt ei ole ta ka läbinud kohtueelset menetlust.

Kuna kohtule ei nähtu, et kaebaja käesoleval hetkel töötaks, ei hakka kohus kaebajale ka soovitama vanglale kohustamisnõude esitamist – esitada kaebajale kirjalikult tema töötasu arvestus. Lisaks on vangla seda kaebaja poolt tema 06.06.2013 selgitustaotluses nõutud ulatuses (jaanuar – mai 2013) juba teinud, nagu ilmneb vangla 11.07.2013 vastusest kaebaja selgitustaotlusele.

Kaebaja väidab üldsõnaliselt, et tema teabenõuetele ei vastata, kuid kohtule esitatud materjalide alusel ei ole alust arvata, et vangla või RTK oleks jätnud kaebaja teabenõuetele või selgitustaotlustele vastamata, eelnevast ka nähtub, et kui kaebaja esitas teabenõude, siis ta soovitud andmed sai.

12. Vangla vastu esitatavate nõuete osas tuleb kaebajal kohtumenetluses piirduda nõuetega, milles kaebajal kohtueelne menetlus eelnevalt läbitud on, st mai ja juuni 2013 töötasu küsimusega, kuid selles osas ei nähtu, et kaebajale oleks töötasu valesti arvestatud.

Eeltoodut arvestades ei nähtu, et kaebaja esitatud andmetel ja kohtu kogutud andmetel kaebaja poolt märgitud õigusi oleks mingil moel rikutud ja kohus ei saaks ka kaebuse edasisel menetlemisel asuda seisukohale, et kaebaja peaks saama töötasu nii nagu seda märgib Tartu vangla kinnipeetavate osas ära kaebaja arvutuste aluseks olev Tartu vangla käskkiri. Kui kaebaja on töötasu saanud ettenähtud suuruses, lähtutud on Vanariigi valitsuse eelmärgitud määrusest ja seda Tallinna Vangla käskkiri ka kajastab, siis eeldades kaebaja esitatud andmete õigsust, ei ole kaebaja õiguste rikkumine töö tasustamisel /töötasu arvestamisel rikutud.

3-13-70134

Esitatud kaebusega ei saavutaks kaebaja tema soovitud eesmärke. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus rahuldamata ka kaebaja menetlusabi taotluse. Perspektiivitule kaebusele ei saa anda menetlusabi (HKMS § 111 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik