1-13-10302/19 · Tartu Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtu 16.12.2013 otsusega tunnistati E.O süüdi KarS § 199 lg 2 pde 7,9 ja J.I süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5,7,9 järgi. E.O karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 28.05.2012 otsuse alusel E.O-le mõistetud vangistus 11 kuud ja 24 päeva. E.O liitkaristuseks jäi üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 28.05.2012 otsuse järgi täielikult ärakantud karistus 11 kuud 28 päeva. Lõplikult kuulub ärakandmisele 6 kuud ja 6 päeva vangistust alates 16.12.2013.
Legislator headnote
AI generated1-13-10302/19 · Tartu Ringkonnakohus: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2014, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-10302
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 16. detsembri 2013
kohtuotsus kokkuleppemenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdimõistetu E.O (ik 37806063336).
Elukoht: XXX Viibimiskoht Viru Vangla. EV kodanik,
keskeriharidus, emakeel – vene keel. Ei tööta. Varem
kriminaalkorras karistatud 10 korral.
RESOLUTSIOON
Jätta E.O apellatsioon, millega vaidlustatakse maakohtu otsust temalt välja mõistetud tsiviilhagi osas, läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Maakohtu 16.12.2013 otsusega tunnistati E.O süüdi KarS § 199 lg 2 pde 7,9 ja J.I süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5,7,9 järgi. E.O karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 28.05.2012 otsuse alusel E.O-le mõistetud vangistus 11 kuud ja 24 päeva. E.O liitkaristuseks jäi üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 28.05.2012 otsuse järgi täielikult ärakantud karistus 11 kuud 28 päeva. Lõplikult kuulub ärakandmisele 6 kuud ja 6 päeva vangistust alates 16.12.2013.
2. Otsusega rahuldati kannatanute tsiviilhagid, mõistes E.O-lt ja A.T. ilt solidaarselt välja kannatanute Järva Tarbijate Ühistu kasuks 414 eurot ja 63 senti ning Rimi Food AS kasuks 40 eurot ja 37 senti ning E.O-lt kannatanu Rimi Food AS kasuks 79 eurot ja
14 senti.
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E.O, kes taotleb otsuse tühistamist Järva Tarbijate Ühistu kasuks välja mõistetud 414 euro suuruse tsiviilhagi osas. Ta leiab, et varastatu ei saa maksta üle 100 euro ning ülejäänud kahjusumma saab olla vaid kaupluse enda puudujääk.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab esmalt, et puudub alus E.O poolt esitatud kaebuse kui apellatsiooni menetlemiseks. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud ka kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud alusele apellatsioonis ei viidata, mistõttu puudub alus apellatsioonimenetluse läbiviimiseks.
5. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis on E.O asunud sisuliselt eitama toimepandud kuriteo ulatust. See aga ei saa nagu eelpool juba märgitud tingida apellatsioonimenetluse läbiviimist.
5.1 Riigikohtu seisukoha kohaselt on kohtu ülesanne kokkuleppemenetluses eeskätt kontrollida ning teha kindlaks, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet (RKKK 3-1-1-79-05, p 10). Otsuses nr 3-1-1-81-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt viidatud otsuse p 27). Siiski ei vähenda kokkuleppe sõlmimine kuidagi kohtu rolli õigusemõistmisel ning ei taandu pelgalt kokkuleppe n-ö tehnilisele kinnitamisele. Nii näiteks tuleneb KrMS § 248 lg 1 p-st 2, et kohtul on tsiviilhagi suurusega mittenõustumise korral õigus tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile, millega antakse võimalus sõlmida uus kokkulepe. Maakohtul kuriteoga tekitatud kahju suuruse osas kahtlust ei tekkinud.
5.2 E.O on sõlminud kokkuleppe, milles on kirjas nii tema poolt toimepandud kuritegude kirjeldus, kannatanutelt äravõetud esemed kui ka kuritegudega kannatanutele põhjustatud kahju ulatus. Kokkuleppes on märgitud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagi suurused ning seejärel märgitud konkreetselt, kui suur summa tuleb kannatanute kasuks E.O-lt välja mõista (I. kd, lk 190-191). Kokkuleppe esemes kajastub m.h E.O nõusolek kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega. Kokkuleppele, mis sõlmiti 11.11.2013 kaitsja juuresolekul, on alla kirjutanud ka E.O (I. kd, lk 191).
6. Kokkulepe on avaldatud 16.12.2013 toimunud kohtuistungil, mille käigus on E.O selgesõnaliselt ka kinnitanud, et kokkuleppe sisu on talle tervikuna arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde ja selle sõlmimine on olnud tema vaba tahe (II. kd, lk 23). Samuti avaldas E.O, et talle on enne kokkuleppe sõlmimist selgitatud õigusi ja kohustusi ning need on talle arusaadavad. Eeltoodut arvestades puudub igasugune alus väitmaks, et kokkuleppe sõlmimisel või siis selle kinnitamisel kohtus on rikutud kokkuleppemenetluse sätteid. Asjaolu, et E.O on apellatsioonimenetluses asunud lihtsalt eitama enda süü suurust, ei ole apellatsiooniõigust loovaks aluseks KrMS § 318 lg 4 tähenduses. Seetõttu puudub E.O käesolevas kriminaalasjas apellatsiooniõigus ning tema apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 323 lg 2 p-st 2 ja § 318 lg 3 p-st 4 jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium E.O apellatsiooni läbi vaatamata.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Tiit Lõhmus