Court allows plea agreement conviction for theft, reducing fine and imposing community service.

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2014. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-469

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi S.T. (T.) süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav S.T.

Isikukood või sünniaeg: 39311152727 Kodakondsus: Eesti Haridus: põhiharidus Emakeel: eesti keel Eluvõi asukoht ja aadress: XXX Töökoht või õppeasutus: XXX Kontaktandmed: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral; väärteokorras ei ole Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Määratud korras advokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.T. KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.01.2014-20.01.2014, so

3 (kolm) päeva ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust S.T.le

15.08.2012.a Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-7748 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu vangistust võrra ning mõista S.T.le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 ja § 73 lg 4 alusel asendada S.T.le mõistetud 7 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 474 (nelisada seitsekümmend neli) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata S.T. üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena S.T.lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks ) aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 5. veebruaril 2014.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Liiklusseaduse § 129 lg 2 sätestab, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhivõi lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooriaja sõidueksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid mitte varem kui 12 kuud enne karistuse tähtaja möödumist. Sõidueksamit ei saa isik sooritada enne karistuse tähtaja möödumist. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 2565 lg 2 alusel mõista S.T.lt välja menetluskulu järgmiselt:
sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti;
määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 108 (ükssada kaheksa) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et S.T.l on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank, alates 01.02.2014 EE891010220034796011) või 221023778606 (Swedbank alates, 01.02.2014 EE932200221023778606) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal, alates 01.02.2014 EE403300333416110002), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu II Süüdistus: S.T. süüdistatakse selles, et tema 18.01.2014.a kella 18.00 paiku Tartu maakonnas, Luunja vallas, Tartu-Räpina-Värska maanteel 4 km juhtis mootorsõidukit Opel Omega reg.nr XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani S.T. toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Karistuse liik ja määr: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.T.le karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.01.2014-20.01.2014, so 3 päeva ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada S.T.le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15.08.2012.a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada S.T.le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 474 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 alusel võtta ära S.T.lt mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks.

Kriminaalmenetluse kulud kohtueelses menetluses on : KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale vandeadvokaat Anu Pärtelile makstud tasu summas 72 eurot.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.T. süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 532.50 eurot. . Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu summas 108 eurot. KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel peab kohus põhjendatuks juba kohtuotsuses määrata, et S.T.il on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rutt Teeveer Kohtunik