Court partially allows alimony claim against mother for minor's support until June 2014.

2-12-51922

1 (5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17.01.2014.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn. kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-12-51922 Tsiviilasi L.K. hagi K.K.`e vastu elatise nõudes. Tsiviilasja hind 1428.40 EUR Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: L.K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar, e-post: menetlus@tamar.ee Kostja : K.K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx Menetluse viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes PkS § 96 § 97 p.1; § 99 lg.1,2; § 100 lg.2, 4;§ 101 lg.1 ja TsMS § 162 lg.1, § 403 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 630-

1. Rahuldada L.K.`e hagi osaliselt.

2. Välja mõista K.K.`elt elatusraha L.K.`e kasuks alates 17.01.2014.a. 80 (kaheksakümmend ) EUR kuus kuni hageja poolt Xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx õpingute lõpuni s.o. juunis 2014.a.

3. Välja mõista K.K.`elt L.K.`e kasuks elatusraha võlgnevus perioodi 07.12.2011- 16.01.2014.a. eest summas 1723.94 (üks tuhat seitsesada kakskümmend kolm eurot ja 94 senti) eurot.

4. Elatis tasuda hageja L.K.`e pangakontole xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx.

5. Elatist maksta iga kalendrikuu eest ette.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja L.K.`e kanda 50 % ja kostja K.K.`e kanda 50%. Menetlusosaline võib nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul , alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest.

2-12-51922

2 (5) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

Kohtule esitatud hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt hageja asus 2010 elama oma onu ja onu elukaaslase juurde seoses sellega, et kodune vägivald ei võimaldanud ema ja kasuisaga enam koos elada. 2011.a. määrati hageja eestkostjaks kohtumäärusega K.L. elukaaslase M.N.`iga ja sellest ajast on hageja elanud temaga. Ema K.K. ei ole majanduslikult toetanud ega ka eestkostjale elatist tasunud ning on rikkunud PkS § 100 lg.2 sätestatut. Hageja õpib Xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 11 klassis ja on õigustatud saama vanemalt ülalpidamist, kuna jätkab õpinguid gümnaasiumis. Hageja palub elatis välja mõista kostjalt alates 07.12.2012 kuni 01.01.2013 145 eurot kuus, alates 01.01.2013.a. elatis PkS § 101 lg.1 sätestatud ulatuses kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Perioodi 07.12.2011- 07.12.2012 on elatise nõue summaliselt 1735 eurot. Elatis kanda hageja arvele ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja kirjalikud vastuväited

Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. On õige, et hageja L.K.`ele määrati 2011.a. eestkostjaks M.N. ning ta on alates 2010.a. elanud oma onu K.L.`i perekonnas. Kostjale teadaolevalt on onu lahkunud alaliselt elama mujale. Ei eestkostja määramise järgselt kui ka hiljem hageja täisealiseks saades ei ole eestkostja ega hageja esitanud kostjale nõudeid elatise tasumiseks. Ilmselt seetõttu, et hageja teab, et kostjal ei ole oma materiaalse olukorra tõttu võimalik hagejat toetada ning eestkostja määramise protsessis hageja kui ka eestkostja avaldasid, et nad ei soovi kostjaga mingil määral suhelda ega vaja mingit kostjapoolset toetust. Seetõttu peab kostja täiesti põhjendamatuks mõista elatis välja tagasiulatuvalt. Hageja soovib tekitada kostjale võlgnevust. Kostjal ei ole võimalik nõuet täita. Kostjal on tuvastatud osaline töövõime kaotus 40% ja ta saab töövõimatuspensioni 134 eurot kuus. Muud sissetulekud puuduvad. Peale hageja on kostjal veel kaks alaealist last xx.xx.xxxx.a. sündinud R.K. ja xx.xx.xxxx.a. sündinud R.P.. R.K. elab koos isa ja vanaemaga Xxxxxxxxxxxxl ja kostja on toetanud last vastavalt võimalustele. R. elab koos kostjaga ja viimase elukaaslasega, R.e isa R P´iga. Ka R P`il on tuvastatud osaline töövõimetus ja tema sissetulekuks on töövõimetuspension. R P`il puudub kohustus kostjat ülal pidada. Seega ei ole kostjal võimalik antud nõuet täita.

Menetluse käik

Kohtuistungil 24.04.2013.a. hageja esindaja selgitas, et kostja ei ole tõendanud, et ta osaleb teiste laste ülalpidamises. Samuti ei ole kostja tõendanud oma varalist seisundit ja kostja on oma kinnistu peale kohtudokumentide saamist võõrandanud oma elukaaslasele. Hageja palus hagi rahuldada.

Kohtuistungil 24.04.2013.a. kostja vaidles hagile vastu. Ta selgitas, et seoses korteri ehitamisega oli võlg R P`i ees ja seetõttu sai korter võõrandatud. Korter kuulus talle aga seda remontis R P oma rahadega ja võlgade katteks võõrandas korteri temale. Korteri müügist saadud raha läks elukaaslasele võla katteks. Töövõimetuspension on 140 eurot ja poja R.P.i

2-12-51922

3 (5) lapsetoetus on ainsad sissetulekud. Tööl ei käi , töövõimetus on 40%. Pere sissetulek on kuus 280 eurot. Tal on veel üks poeg R.L. kellele tasub elatusraha 130 eurot kuus. Hageja on temaga suhlemise katkestanud. Algselt kostja selgitas, et tema elukaaslane on R P hiljem muutis ütlust ja selgitas, et tegelikult nad ei ela koos.Majal on kaks korrust ja tema elab lapsega eraldi. R.L.´ile aitab elatist tasuda ema, kes annab raha ja tema teeb ülekandeid.

Kohus andis pooltele tähtaja tõendite esitamiseks ja jätkas asjas kirjaliku menetlusega.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja ning tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kostja K.K.`el on täisealine laps: L.K., sünd: xx.xx.xxxx.a., kes elab eestkostjate K.L.´i ja M.N.`i juures ja on nende ülalpidamisel. Ema K.K. lapse ülalpidamisest osa ei ole võtnud ja osa ei võta, mida kinnitasid mõlemad pooled. PkS § 97 p.1 ja 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhiv. keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis v. kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.

Hageja L.K. sai täisealiseks xx.xx.xxxx.a.ja jätkas õpinguid Xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx

11 klassis 2012/2013 õppeaastal. Hageja elatise nõue on alates hagi esitamisest s.o. 07.12.2012.a. ja 1 aasta enne hagi esitamist perioodil 07.12.2011- 06.12.2012.a.

PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamisekohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

Kuna kostja ei ole elatist üldse tasunud enne hagi esitamist leiab kohus , et hagejal on õigus nõuda elatist ka tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist.

PkS § 98 lg.1 järgi kui ülalpidamist õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele.

PkS § 99 lg.1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, s.h. tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2012.a. on elatusraha miinimummäär 145 eurot lapse kohta kuus, alates 01.01.2013.a. on elatise miinimummäär 160 eurot lapse kohta kuus ja alates 01.01.2014.a.

177.50 eurot lapse kohta kuus.

PkS § 102 lg.1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses , milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lg.2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras , peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

2-12-51922

4 (5) ühetaotliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse §

101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus v. olukord , kus vanemal on teine laps , kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Antud juhul on hageja täisealine laps ja kohaldamisele kuulub PkS § 102 lg.1. Hageja sissetulekuks on toitjakaotuspension (isa surnud) , elab endise eestkostja M.N.`i juures ja õpib gümnaasiumis.

Kostja K.K. `el on 24.09.2012.a. otsusega tuvastatud töövõime kaotus 40% kuni 31.10.2014.a. Pensioni suurus on 134,1 eurot kuus (tl.21,22). Kostjal on lisaks hagejale ka alaealised lapsed R.K., sünd: xx.xx.xxxx.a. ja R.P., sünd: xx.xx.xxxx.a. (tl.39). R.K. elab kostja ütluste kohaselt isa juures ja tema toetab last vastavalt võimalustele. R.P. elab kostja juures ja on tema ülalpidamisel. Samuti oma isa ülalpidamisel. Seaduse järgi on kostjal mõlema alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Kostja töötas mais 2012.a. Xxxxxxxxxxxxxx (tl.40). Kostjale kuulus kinnistu Xxxxxxxxxxxxxx Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna reg. osa nr.xxxxxxxxxxxxxx kuni 29.01.2013.a. , mil kostja võõrandas kinnistu oma lapse isale R P`ile (tl.42-43). Korteriomandi müügilepingu järgi tehingu hind 15 000 eurot, mille pooled tasaarveldasid ostja nõudega kostja vastu (tl.72-77). Kostja XXXXXXXX pangakonto 01.01.2012- 31.12.2012.a. järgi on kontole laekunud kokku 5836.26 eurot s.h. pension, toetus kuriteo ohvrile, Eesti Haigekassa hambaravi hüvitis , töötasu Xxxxxxxxxxxxxx, peretoetus, laen R P`ilt, raha P.P.lt remondi eest. Samuti on kostja ise maksnud oma pangakontole raha 19.04.2012.a. 260 eurot, 16.04.2012.a. 160 eurot, 29.06.2012.a. 150 eurot, 12.08.2012.a. 190 eurot, 10.09.2012.a. 380 eurot, 22.10.2012.a. 250 eurot (tl.47-52). Kostja XXXXXXXX pangakonto järgi perioodil 01.01.2013- 01.05.2013.a. on kontole laekunud kokku 1458.49 eurot s.o. pension, peretoetus, toetus kuriteo ohvrile, tulumaksu tagastus(tl.54- 56). Kostja ise on antud perioodil teinud pangakontole makseid 16.01.2013.a. 220 eurot, 15.02.2013.a. 72 eurot, 07.03.2013.a. 11 eurot, 19.04.2013.a. 40 eurot (tl.54-56). Seega 2012.a. on kostja pangakontole XXXXXXXX pangas laekunud 5836.26: 12 = 486.35 eurot kuus ja 2013.a. 4 kuuga 1458.49: 4 =364,62 eurot kuus. Peale hagi esitamist on kostja enda poolt teostatud maksed pangakontole vähenenud. Kostja Xxxxxxxx pangakonto väljavõtte järgi perioodil 07.09.2011- 01.05.2013.a. on raha laekunud kontole kokku 3851 eurot s.h. K.K.`e poolt sularaha sissemakseid 2554 eurot (tl.57- 62). See, et kostja on ise raha pangakontodele tasunud näitab kostjal täiendavate sissetulekute ja rahaliste vahendite olemasolu, mille kohta ta ei ole kohtule andmeid esitanud. Xxxxxxxx pangakontolt on tasutud autoliisingut, mille maksed on lõppenud jaanuaris 2013.a.

Kostja lapse isal R P`il on vara, mille kohta on hageja tõendid esitanud, kuid tal puudub hageja ülalpidamise kohustus. Kostja on võõrandanud oma korteri lapse isale R P`ile 29.01.2013.a. s.o.koheselt peale hagimaterjalide saamist. Korteri võõrandamisest saadud tulu on tasaarvestatud ostja nõudega kostja vastu. Samas nõude olemasolu kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud v.a. kostja pangakontole 31.01.2012.a. R P`ilt laekunud 1000 eurot selgitusega ”laen” (tl.47).

Arvestades kostja sissetulekuid (pangakontode järgi) , korteri võõrandamist , kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustust ja kostja töövõime kaotust 40% , mis takistab tal osaliselt töötamast leiab kohus , et kostjal tuleb tasuda hagejale elatist summas 80 eurot kuus. Arvestades kostja sissetulekuid, muid kohustusi ja varalist seisundit leiab kohus, et kostja on võimeline selles summas elatist tasuma.

2-12-51922

5 (5)

Kostja on hagi menetlemise ajal tasunud elatist hagejale 05.10.2013.a. 60 eurot ja 13.10.2013.a. 40 eurot ning kostja lapse isa R P`i arvelt on tasutud 14.12.2013.a. 200 eurot. Kohus leiab , et ka nimetatud summat saab arvestada elatisena, kuigi see on tasutud teise isiku arvelt ja selgitusse on märgitud ”häid jõule”, kuna R.P.`il endal puudub kohustus hagejale elatist v. muid makseid tasuda. Seega kokku tasutud 300 eurot.

Elatise nõue alates 07.12.2011.a. Seega on kuni 16.01.2013.a. võlgnevus summas 25 kuud x

80 = 2000 eurot + 9 päeva x 2,66 (80: 30 = 2,66 ) = 23,94 eurot = 2023.94 eurot – tasutud 300 =1723.94 eurot ja põhjendatud elatise nõue alates 17.01.2014.a. 80 eurot kuus kuni gümnaasiumi lõpetamiseni s.o. juunis 2014.a.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 163 lg.1 kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Elatise nõue miinimummääras 2013.a. 160 eurot kuus ja alates 01.01.2014.a. 177,50 eurot kuus , rahuldamisele kuulub 80 eurot. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda 50% ja kostja kanda 50 %. Elatusraha nõude menetlemine on vastavalt RLvS § 22 lg.1 p.2 riigilõivuvaba.

Hagi hind antud vaidluses on hagi esitamisele järgneva 9 kuu eest (07.12.2012- 07.09.2013) nõutud summa s.o. 23 päeva x 4,83 (145:30=4,83) =111,09 + 8x 160 =1280 + 7 päeva x 5,33(160: 30 =5,33) = 37.31 = 1428.40 eurot - alus TsMS § 129 lg.2. /allkirjastatud digitaalselt/

Ivika Sillaots Kohtunik